Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɔ Hewɔ Ni Mɛi Pii Ayiŋ Feɔ Amɛ Kɔshikɔshi akɛ Jamɔ Baanyɛ Afee Adesai Ekome

Nɔ Hewɔ Ni Mɛi Pii Ayiŋ Feɔ Amɛ Kɔshikɔshi akɛ Jamɔ Baanyɛ Afee Adesai Ekome

Nɔ Hewɔ Ni Mɛi Pii Ayiŋ Feɔ Amɛ Kɔshikɔshi akɛ Jamɔ Baanyɛ Afee Adesai Ekome

“SUƆMƆ onaanyo.” (Mateo 22:39) Jamɔi babaoo jieɔ shishijee jeŋba he mla nɛɛ yi. Eji nii ni jamɔi nɛɛ tsɔɔ amɛ asafoŋ bii lɛ koni amɛsumɔ amɛnanemɛi lɛ mɔɔ shi jogbaŋŋ kulɛ, amɛmli bii lɛ baafee ekome. Shi kɛlɛ, ani onaa akɛ amɛfee ekome? Ani jamɔi yɛ hewalɛ ni amɛkɛaafee adesai ekome? Akɛ sanebimɔ ni ji: “Ani jamɔi feɔ gbɔmɛi ekome aloo amɛgbálaa amɛmli?” lɛ fee niiamlipɛimɔ ko nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ Germany. Mɛi ni ha hetoo lɛ 100 mlijaa 22 nuɔ he akɛ jamɔi feɔ gbɔmɛi ekome, ni 100 mlijaa 52 hu nuɔ he akɛ jamɔi kɛ mligbalamɔ baa. Ekolɛ mɛi ni yɔɔ he ni oyɔɔ lɛ nuɔ he nakai nɔŋŋ.

Mɛni hewɔ mɛi babaoo bɛ hekɛnɔfɔɔ tsɔ akɛ jamɔ baanyɛ efee adesai ekome lɛ? Ekolɛ ejɛ nɔ ni amɛle kɛjɛ yinɔsane mli lɛ hewɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni jamɔ aaaha gbɔmɛi afee ekome lɛ, etee nɔ egbála amɛmli moŋ. Yɛ shihilɛ komɛi amli lɛ, akɛ jamɔ tsuɔ nii kɛfeɔ yiwalɛ nii ni ehiii fe fɛɛ. Susumɔ nyɛsɛɛ afii 100 lɛ pɛ mli nɔkwɛmɔnii komɛi ahe okwɛ.

Jamɔ Wo He Hewalɛ

Yɛ jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, Croatia Roman Katolikbii kɛ Serbia Ɔrtodɔksbii ni yɔɔ Balkan maji lɛ amli lɛ kɛ amɛhe wu ta. Kui enyɔ lɛ fɛɛ kɛɔ akɛ amɛnyiɛɔ Yesu, ni tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ní amɛsumɔ amɛnaanyo lɛ sɛɛ. Ni kɛlɛ, taakɛ niiamlipɛilɔ ko wie lɛ, nɔ ni jɛ ta ni amɛwuu nɛɛ mli kɛba ji “maŋbii foji ni agbe ni ehiii fe fɛɛ yɛ yinɔsane mli lɛ ateŋ ekome.” Hii, yei, kɛ gbekɛbii ni fa fe 500,000 ni agbe lɛ ha gbeyei mɔ je lɛ.

Yɛ afi 1947 lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ India shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ayibɔ aaafee akpekpei 400—ni eji gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ fɛɛ lɛ 100 mlijaa 20,—ni amɛteŋ mɛi titri ji Hindubii, Muslimbii, kɛ Sikhbii. Be ni aja India mli lɛ, aná Islambii amaŋ ni ji Pakistan. Yɛ nakai beaŋ lɛ, ashã, ni ayi, ni apiŋ, ni agbe abobalɔi akpei ohai abɔ ni jɛ maji enyɔ lɛ amli yɛ jamɔŋ gbɔmɔgbee ni tee nɔ kɛtsara nɔ lɛ mli.

Kɛfata nɔkwɛmɔnii ni gbaa mɔ naa ni yɔɔ yiteŋ gbɛ lɛ ahe lɛ, awuiyeli ni akɛtutuaa mɔ hegbeyeiwoo bahe shi waa yɛ afii ohai 21 lɛ shishijee mli. Ŋmɛnɛ, awuiyeli ni akɛtutuaa mɔ lɛ eha mɔ fɛɛ mɔ miikwɛ ehe nɔ yɛ je lɛ mli, ni awuiyelɔi ni tutuaa mɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛɔ akɛ amɛkɛ jamɔ yɛ tsakpaa. Anaaa jamɔ akɛ nɔ ni kɛ ekomefeemɔ baa. Yɛ no najiaŋ lɛ, akɛtoɔ awuiyeli kɛ mligbalamɔ he bei babaoo mli. Enɛ hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ Germany adafitswaa wolo tɛtrɛɛ ni ji FOCUS lɛ kɛ jamɔi titri ni yɔɔ je lɛŋ—Buddha jamɔ, Kristendom, Konfushio jamɔ, Hindu jamɔ, Islam jamɔ, Yuda jamɔ, kɛ Tao jamɔ—to okpɛlɛmi ko ni baanyɛ afɛ he.

Béi ni Yaa Nɔ yɛ Amɛteŋ

Be ni jamɔi komɛi kɛ amɛhe miiwu ta lɛ, béi miiya nɔ yɛ ekrokomɛi amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, naataamɔi ni kɔɔ tsɔɔmɔi ahe lɛ kɛ mligbalamɔ eba Kristendom sɔlemɔi lɛ ateŋ yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli. Osɔfoi kɛ asafoŋbii fɛɛ biɔ akɛ: Ani esa akɛ atsĩ fɔmɔ naa? Ani esa akɛ afite musu? Ani esa akɛ ahala yei akɛ osɔfoi? Te esa akɛ sɔlemɔ lɛ abu hii ni kɛ hii náa bɔlɛ lɛ eha tɛŋŋ? Ani esa akɛ jamɔ afi tawuu sɛɛ? Yɛ mligbalamɔ nɛɛ ahewɔ lɛ, mɛi babaoo biɔ akɛ, ‘Te jamɔ ko aaafee tɛŋŋ efee adesai ekome kɛji akɛ enyɛɛɛ efee lɛ diɛŋtsɛ emlibii lɛ ekome lɛ?’

Eka shi faŋŋ akɛ jamɔ diɛŋtsɛ nyɛɛɛ ekɛ ekomefeemɔ aba. Shi ani mligbalamɔi yɛ jamɔi fɛɛ amli? Ani jamɔ ko yɛ ni yɛ srɔto—jamɔ ni baanyɛ efee adesai ekome?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 3]

Polisifoi ni apila amɛ yɛ béi ni tee nɔ yɛ jamɔ kui ateŋ lɛ mli yɛ India yɛ afi 1947

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Photo by Keystone/Getty Images