Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛi ni Sa lɛ Ataomɔ yɛ Kenya

Mɛi ni Sa lɛ Ataomɔ yɛ Kenya

Mɛi ni Sa lɛ Ataomɔ yɛ Kenya

KENYA ji shikpɔŋ ko ni nɔ yɔɔ fɛo waa. Koo fɛfɛji, ŋa kpalanai wuji, shia-ŋai ni nɔ kpɛlɛɔ kamkam, kɛ gɔji ni snoo ehà nɔ lɛ haa efeɔ fɛo waa. Eji shihilɛhe kɛha ŋaŋ abotiai kɛ amɛhetsɔi funyafunya ni fa fe akpekpei abɔ kɛ nuŋshwuɔi ni amɛshishi heɔ abule lɛ. Agbɛnɛ hu onaa duguma pii ni miifo jwɛi shikpɔji.

Loofɔji hu fa yɛ jɛmɛ, kɛjɛ okrɔpɔŋ ni yɔɔ hewalɛ, amɛteŋ mɛi ni ŋmɛɔ yɛ ŋwɛiniaŋ be saŋŋ nɔ kɛyashi loofɔji ni hiɛ sui srɔtoisrɔtoi ni kɛ amɛlalai ŋɔɔmɔŋɔɔmɔi eyi kɔɔyɔŋ obɔ lɛ anɔ. Ni namɔ baanyɛ ajie jwɛŋmɔ kɛjɛ shuɔi kɛ jatai lɛ anɔ? Nibii ni anaa yɛ Kenya kɛ gbɛɛmɔi ni anuɔ yɛ jɛmɛ lɛ ji nɔ ni mɔ ko hiɛ nyɛŋ akpa nɔ kɔkɔɔkɔ.

Kɛlɛ, gbɛɛmɔ kroko yɛ ni anuɔ yɛ nɛkɛ shikpɔŋ fɛfɛo nɛɛ nɔ. Eji gbɔmɛi akpekpei abɔ agbeei ni miigba hiɛnɔkamɔ he shɛɛ sane ko amɛmiitsɔɔ mɛi. (Yesaia 52:7) Nɛkɛ gbɛɛmɔi nɛɛ miishɛ mɛi ni jɛ akutsei kɛ lilɛi ni fe 40 nɔ. Yɛ nɛkɛ shishinumɔ naa lɛ, Kenya hu ji shikpɔŋ ko ni nyaa mumɔŋ nibii ahe.

Mɛi ni yɔɔ Kenya lɛ ateŋ mɛi pii sumɔɔ jamɔ, ni amɛsumɔɔ akɛ amɛgba mumɔŋ nibii ahe saji. Shi yɛ enɛɛmɛi fɛɛ asɛɛ lɛ, mɛi ni aaaná ni akɛ amɛ agba sane lɛ ji nɔ ko ni wa, ejaakɛ taakɛ maji krokomɛi ji lɛ, tsakemɔi miiya nɔ yɛ Kenya.

Ohia shihilɛi enyɛ mɛi babaoo anɔ ni eha amɛtsake amɛshihilɛ gbɛ̀i. Tsutsu bɔ ni eji yɛ kusum naa akɛ yei atsu nii yɛ shia lɛ bɛ lɛ nakai dɔŋŋ, amrɔ nɛɛ ɔfisii amli amɛtsuɔ nii yɛ, aloo yɛ gbɛjegbɛi ahe ni amɛmiihɔɔ aduawai, amɛo kɛ amɛhenɔi, looi srɔtoi kɛ kɛntɛŋ ní alo. Hii kɛ bei kakadaŋŋ tsuɔ nii, ŋmɛlɛtswai babaoo kɛ tɔlɛ, bɔni afee ni amɛná nɔ ko amɛha amɛwekui. Gbekɛbii po ni hiɛ ŋkatiɛ ni ashi kɛ wuɔwɔlɔ ni ahoo yɛ amɛdɛŋ lɛ nyiɛ gbɛjegbɛi lɛ ahe ni amɛmiihɔɔ amɛnibii. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi fioo pɛ anaa yɛ shia yɛ gbi lɛ mli. Nɛkɛ shihilɛ nɛɛ eha ehe ebahia koni Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ jajelɔi lɛ afee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛi amli.

Awo Yehowa Odasefoi lɛ asafoi lɛ hewalɛ koni amɛgbala amɛjwɛŋmɔ babaoo kɛya mɛi ni bɛ amɛshiai lɛ amli, mɛi ni amɛtee jarayeli, kɛ agbɛnɛ hu nanemɛi, wekumɛi, nitsumɔtsɛmɛi kɛ mɛi ni amɛkɛ amɛ tsuɔ nii lɛ anɔ. Kɛkɛ ni nyɛmimɛi lɛ kɛ tsu nii, ni amɛkɛ gbɔmɛi lɛ gbaa sane yɛ he fɛɛ he ni amɛnaa amɛ yɛ. (Mateo 10:11) Ani nɛkɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni alɛɛ mli ni nine ashɛ mɛi krokomɛi anɔ lɛ he eba sɛɛnamɔ? Hɛɛ, ehe eba sɛɛnamɔ! Susumɔ nɔkwɛmɔnii komɛi ahe okwɛ.

Wekumɛi—Wɔkutsoŋbii ni Bɛŋkɛ Wɔ Kpaakpa

Mɛi aaafee akpekpei etɛ yɛ Kenya maŋtiase wulu ni ji Nairobi lɛ mli. Yɛ maŋtiase lɛ bokagbɛ lɛ, asraafonyo nukpa ko ni eba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ yɛ jɛmɛ ní sumɔɔɔ Yehowa Odasefoi lɛ asane kwraa, shi naakpɛɛ sane ji akɛ, lɛ diɛŋtsɛ ebinuu ji Odasefonyo. Gbi ko yɛ February nyɔŋ lɛ mli lɛ, nɛkɛ asraafonyo nukpa ni eba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ nɛɛ fã gbɛ kilomitai 160 kɛtee ebinuu lɛ shia yɛ Rift Valley ni yɔɔ Nakuru maŋ lɛ mli. Yɛ esaramɔ lɛ mli lɛ, ebi lɛ ke lɛ nɔ ko—Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli * wolo lɛ. Tsɛ lɛ he, ni eshi etee.

Asraafonyo nukpa nɛɛ kɛ wolo lɛ yaha eŋa yɛ shia ni ebɔi kanemɔ, shi eleee akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ji mɛi ni kala wolo lɛ. Fiofio lɛ, Biblia mli anɔkwale lɛ bɔi etsui he shɛɛ, ni ekɛ ewu bɔi emli saji lɛ ahe susumɔ. Akɛni eesumɔ ni ele saji ni yɔɔ mli hewɔ lɛ, lɛ hu ebɔi wolo lɛ kanemɔ. Beni amɛná amɛle mɛi ni fee wolo lɛ, amɛmu sane naa akɛ akɛko amɛ anɔkwalei ni kɔɔ Yehowa Odasefoi lɛ ahe. Amɛyanina Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ, ni akɛ amɛ je Biblia mli nikasemɔ shishi. Amɛ diɛŋtsɛ amɛná amɛle yɛ wolo lɛ kanemɔ mli akɛ, esaaa akɛ Kristofonyo shɛreɔ zigarɛt aloo ehɔɔ. (Mateo 22:39; 2 Korintobii 7:1) Amɛshashaooo shi kwraa; amɛfite zigarɛtii fɛɛ ni yɔɔ amɛshwapoi lɛ amli. Nyɔji saŋŋ komɛi asɛɛ lɛ, amɛhe basa ni amɛtsɔmɔ shiɛlɔi ni abaptisiko amɛ, kɛkɛ ni etsɛɛɛ ni abaptisi amɛ yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ko shishi.

Jwɛi Tsake Etsɔ Jwetri

Akrowai ni mɛi akpei ohai abɔ yɔɔ mli egbɛ eshwã maŋtiase wulu lɛ mli hei komɛi. Yɛ jɛmɛ lɛ, obaana shia ni ato amɛnaa srɛnɛɛ ni akɛ su ma, nɔ ni akɛ tsei, aloo ziŋle mamɔ. Kɛ́ anáaa nitsumɔ lɛ, gbɔmɛi lɛ tsuɔ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛnine shɛɔ nɔ. Jua kali (Swahili wiemɔ ni shishi ji “hulu ni naa wa”) nitsulɔi lɛ tsuɔ nii yɛ hulu lɛ nɔ, ni amɛkɛ lɔle tai memeji feɔ aspaatrei loo amɛkɛ tsɛnsii koi feɔ osɔnɔi. Mɛi komɛi hu yahalaa jwɛi amli ni amɛtaoɔ woji, tsɛnsi koi, kɛ tɔi ni abaanyɛ afee lɛ ehee ekoŋŋ.

Ani jwɛi baanyɛ etsake etsɔ jwetri? Hɛɛ! Nyɛminuu ko kɛɛ akɛ: “Nuu ko ni he wa, ni he ewo muji, ni hiɛ ehe basaa ni hiɛ kotoku agbo ni mli eyi obɔ kɛ adafitswaa woji kɛ woji tɛtrɛbii memeji ba wɔ Kpee Asa Wulu lɛ nɔ. Beni etsɔɔ akɛ atsɛɔ lɛ William sɛɛ lɛ, ebi mi akɛ: ‘Ani oyɛ Buu-Mɔɔ ehee ni eba lɛ eko?’ Mitsui fã ejaakɛ mileee nɔ ni ekɛyaafee. Beni mikɛ wolo tɛtrɛbii srɔtoi enumɔ ha lɛ lɛ, ekwɛ fɛɛ ekomekome ni ekɛɛ akɛ: ‘Makɔlɔ fɛɛ.’ Minaa kpɛ mihe ni mitee mitsũ lɛ mli, ni miyaŋɔ Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ wolo lɛ miha lɛ. * Mikɛ Paradeiso he mfoniri lɛ tsɔɔ lɛ, ni mikɛɛ lɛ akɛ, wɔkɛ mɛi kaseɔ Biblia lɛ ni wɔheee amɛ nɔ ko. Kɛkɛ ni mikɛɛ lɛ akɛ: ‘William mɛni hewɔ obaaa biɛ wɔ́, koni wɔje nikasemɔ lɛ shishi?’ Efee nakai pɛpɛɛpɛ!

“Hɔgbaa ko lɛ, eba eklɛŋklɛŋ kpee. Nakai gbi lɛ mi mihaa maŋshiɛmɔ lɛ. Beni William bote asa lɛ nɔ lɛ, ekɛ oyaiyeli kwɛ toibolɔi lɛ, ni ena mi yɛ wiemɔ kpoku lɛ nɔ kɛkɛ ni ejo foi etee. Sɛɛ mli lɛ, mibi lɛ nɔ hewɔ ni efee nakai. Ekɛ hiɛgbele kɛɛ mi akɛ: ‘Gbɔmɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ahe tse tsɔ. Eha mitsui fã.’

“Beni William yaa hiɛ yɛ enikasemɔ lɛ mli lɛ, Biblia mli anɔkwalei lɛ bɔi eshihilɛ tsakemɔ. Eju ehe, eku eyitsɔi, ni ewo atade ni he tse, ni ebɔi kpeei baa daa agbɛnɛ. Beni ajie Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli lɛ kpo lɛ, wɔbɔi no kasemɔ. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, eha wiemɔi enyɔ momo yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli, ni ebatsɔ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ. Mikɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ here lɛ atuu ákɛ mimumɔŋ nyɛmi, be mli ni abaptisi lɛ yɛ gbi kome kpee krɛdɛɛ lɛ shishi lɛ.”

Nɛgbɛ ji he klɛŋklɛŋ ni William na bɔ ni wolo tɛtrɛɛ ni ji Buu-Mɔɔ jara wa ha lɛ yɛ? “Mina ekomɛi ni ashɛrɛ ashwie kɛfata woji krokomɛi ahe yɛ jwɛinii lɛ amli.” Hɛɛ, ena jwetri yɛ he ko ni akpaa gbɛ akɛ aaana yɛ!

Odaseyeli yɛ Nitsumɔhe

Ani wɔfeɔ klalo be fɛɛ be kɛha trukaa odaseyeli hegbɛi yɛ wɔnitsumɔhei lɛ? Nakai ji gbɛ ni atsɔ nɔ aha James ni ji Nairobi asafo lɛ mli onukpai lɛ ateŋ mɔ kome lɛ bale Biblia mli anɔkwalei lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, lɛ hu ebafee mɔ ni he esa waa yɛ nɛkɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ ni nine shɛɔ mɛi krokomɛi anɔ nɛɛ kɛ nitsumɔ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbi ko lɛ, James na ni enitsumɔ hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ kome tsɛ nɔ ko yɛ etsitsi ni aŋma yɛ nɔ akɛ, “Jesus Saves” (Yesu Hereɔ Mɔ) kɛba nitsumɔ. Yɛ sanekpakpa jajelɔ Filipo kasemɔ mli lɛ, James bi enitsumɔ hefatalɔ lɛ akɛ: “Ani onuɔ nɔ ni aŋma lɛ shishi?” (Bɔfoi lɛ Asaji 8:30) Nakai sanebimɔ lɛ gbele gbɛ kɛha sanegbaa ni ŋɔɔ. Aje Biblia mli nikasemɔ shishi, kɛkɛ ni sɛɛ mli lɛ abaptisi nuu lɛ. Ani James eye omanye yɛ mɛi krokomɛi hu agbɛfaŋ? Nyɛhaa egbaa wɔ:

“Mi kɛ Tom fɛɛ tsuɔ nii yɛ he kome. Wɔ fɛɛ wɔtaa nitsumɔ bɔɔs kome lɛ nɔŋŋ mli. Gbi ko leebi lɛ, wɔ fɛɛ wɔyata he kome. No mli lɛ, miikane wɔwoji lɛ eko, ni mihiɛ wolo lɛ bɔ ni Tom baanyɛ ena lɛ jogbaŋŋ. Taakɛ bɔ ni mikpaa gbɛ lɛ, nakai pɛpɛɛpɛ eba lɛ, egbala ejwɛŋmɔ, ni mikɛ miishɛɛ ma lɛ miwolo lɛ. Ená nɔ ni ekane lɛ he miishɛɛ waa, ni ekpɛlɛ koni akɛ lɛ akase Biblia lɛ. Amrɔ nɛɛ, ekɛ eŋa fɛɛ ji Yehowa tsuji ni abaptisi amɛ.”

James tsa nɔ akɛ: “Bei pii lɛ kɛ wɔkpa shwane ni wɔmiiye nii yɛ nitsumɔhe lɛ, agbaa saji ŋɔɔmɔ ŋɔɔmɔi. Ni nakai beaŋ, minaa Ephraim kɛ Walter yɛ bei srɔtoi amli. Amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛle akɛ Odasefonyo ji mi. No mli lɛ, Ephraim miisumɔ ni ele nɔ hewɔ ni anyɛ̃ɔ Yehowa Odasefoi waa nakai. Walter yɛ saji ni kɔɔ srɔtofeemɔ ni kã Yehowa Odasefoi kɛ jamɔi krokomɛi lɛ ateŋ. Amɛ fɛɛ amɛmii shɛ amɛhe yɛ Ŋmalɛ naa hetoo ni mikɛha amɛ lɛ hewɔ ni amɛkpɛlɛ koni mikɛ amɛ akase nii. Ephraim tee hiɛ oyayaayai. Yɛ be ni sa mli lɛ, lɛ kɛ eŋa fɛɛ jɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa. Amrɔ nɛɛ, eesɔmɔ akɛ asafo mli onukpa, ni eŋa ji daa gbɛgbalɔ. Walter kɛ shitee-kɛ-woo ni mli wa waa kpe aahu akɛ, eshɛ wolo ni ekɛkaseɔ nii lɛ efɔ̃. Shi akɛni mikã he mitee eŋɔɔ nɔtonɔto hewɔ lɛ, esaa etsa nɔ ekoŋŋ. Amrɔ nɛɛ, lɛ hu ená hegbɛ akɛ eesɔmɔ akɛ onukpa.” Yɛ fɛɛ mli lɛ, mɛi 11 ebatsɔmɔ anɔkwa Kristofoi yɛ hegbɛ ni James kɛtsuɔ ni ekɛyeɔ trukaa odase yɛ enitsumɔhe lɛ hewɔ.

NaaKpɛɛ Nɔ ko ni Ba

Yɛ akrowa bibioo ko ni yɔɔ Lake Victoria ŋshɔ lɛ naa lɛ, nanemɛi kɛ wekumɛi ebabua amɛhe naa kɛmiifee mɔ ko yara. Odasefonyo onukpa ko fata yarafeelɔi lɛ ahe. Etee skul tsɔɔlɔ ko ni atsɛɔ lɛ Dolly lɛ ŋɔɔ, ni etsɔɔ lɛ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ, kɛ Yehowa yiŋtoo akɛ ebaajie gbele kɛya naanɔ lɛ mli. Akɛni ena akɛ ekpɛlɛ wiemɔ lɛ nɔ hewɔ lɛ, ewo lɛ shi akɛ: “Kɛ́ oku sɛɛ kɛtee omaŋ lɛ, wɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ateŋ mɔ ko baaba oŋɔɔ koni ebatsɔɔ bo Biblia lɛ mli.”

Dolly maŋ lɛ ji maŋtiasei wuji lɛ ateŋ nɔ ni ji etɛ ni yɔɔ Kenya. No mli lɛ Odasefoi ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ejwɛ pɛ yɔɔ jɛmɛ. Nyɛminuu onukpa lɛ ejeee gbɛ ekɛɛɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko kwraa akɛ eya Dolly ŋɔɔ. Eyɛ hekɛnɔfɔɔ waa kɛkɛ akɛ nakai ebaaba lɛ. Ni eba lɛ nakai hu! Etsɛɛɛ ni nyɛmiyoo ko ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ kɛ Dolly kpe ni ekɛ lɛ je nikasemɔ shishi. Amrɔ nɛɛ lɛ, abaptisi Dolly, ni ebiyoo fioo lɛ kɛ egbɛi eha yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli, ni abaptisi ebihii enyɔ lɛ hu. Ekɛ miishɛɛ hu etee Gbɛgbalɔ Sɔɔmɔ Skul lɛ eko.

Shweremɔ lɛ He Nitsumɔ

Trukaa odaseyeli ni akɛtsu nii shii abɔ lɛ eye ebua mɛi akpekpei abɔ lolo koni amɛbo sanekpakpa lɛ toi yɛ Kenya. Amrɔ nɛɛ lɛ, shiɛlɔi fe 15,000 bɛ dekã kwraa yɛ nɛkɛ nitsumɔ ni he hiaa waa nɛɛ mli, ni mɛi ní fe 41,000 tee Kristo Gbele lɛ Kaimɔ lɛ shishi nyɛsɛɛ afi lɛ. Yɛ Kenya fɛɛ lɛ, yɛ kpee fɛɛ kpee ni afeɔ lɛ amli lɛ, mɛi ayifalɛ ni yaa lɛ feɔ Maŋtsɛyeli lɛ shiɛlɔi ni ebɔ he toi enyɔ. Enɛ eha ehe ebahia ni amamɔ Maŋtsɛyeli Asai pii.

Aamamɔ Maŋtsɛyeli Asai yɛ maŋtiasei wuji lɛ amli, kɛ maji ni etsetsee amɛhe banee lɛ amli. Ama eko yɛ Samburu ni ji maŋ ko ni kɛ Nairobi jɛkɛmɔ shɛɔ kilomitai 320 kɛmiiya ekooyi-bokagbɛ lɛ. Yɛ afi 1934 mli lɛ, awo maŋ lɛ gbɛi akɛ Maralal, ni eshishi yɛ Samburu wiemɔ mli ji, “eekpɛlɛ” ejaakɛ no ji klɛŋklɛŋ tsũ ni akɛ zinŋle ewo yiteŋ yɛ jɛmɛ ni kpɛlɛɔ yɛ hulu lɛ nɔ. Afii 62 sɛɛ lɛ, ama tsũ kroko kɛ eyiteŋ zinŋle yɛ Maralal. Jɛmɛ hu “kpɛlɛ kamkam” ejaakɛ anɔkwale jamɔhe ji jɛmɛ kɛha jɛmɛ bii lɛ.

Shiɛlɔi 15 ni yɔɔ jɛmɛ lɛ bɔ mɔdɛŋ waa koni amama klɛŋklɛŋ Maŋtsɛyeli Asa yɛ nɛkɛ Kenya maŋ ni etse ehe banee nɛɛ mli. Akɛni nyɛmimɛi lɛ bɛ shika hewɔ lɛ, ebabi ni amɛkɛ nibii ni amɛnáa yɛ jɛmɛ lɛ ama tsũ lɛ. Amɛkɛ ŋmilitsa tswa gbogboi lɛ, kɛkɛ ni amɛkɛ nu fɔ lɛ, ni amɛto amɛwo tsei ni mamɔ shi ateŋ. Amɛkɛ tsina sɛbo kɛ lamulu ni afutu saa gbogbo lɛ hiɛ koni efee trotro, ni eye afii abɔ ni efiteee.

Bɔni afee ni nyɛmimɛi lɛ aná tsei kɛha tsumaa lɛ, amɛtee amɛyabi gbɛ kɛjɛ nɔyeli ni kwɛɔ tsei afolɔmɔ nɔ lɛ ŋɔɔ. Shi koo ni bɛŋkɛ amɛ kpaakpa lɛ miihe ashɛ kilomitai 10 jɛkɛmɔ. Ebabi ni nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ anyiɛ kɛya koo lɛ mli, ni amɛyafolɔ tsei lɛ, ni amɛshɔɔ he, ni amɛtere kɛya he ni amaa tsũ lɛ yɛ lɛ. Gbi ko beni amɛjɛ koo lɛ mli amɛbaa lɛ, polisifonyo ko wa amɛ damɔ shi, ni ekɛɛ amɛ akɛ gbɛbimɔ wolo ni amɛhiɛ lɛ ejaaa. Polisifonyo lɛ kɛɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ ko akɛ emɔ lɛ yɛ tso ni efoɔ lɛ hewɔ. Nyɛmiyoo ko ni yɔɔ jɛmɛ ní maŋbii kɛ polisifoi lɛ le lɛ jogbaŋŋ lɛ wie akɛ: “Kɛ́ ómɔ wɔnyɛminuu lɛ, belɛ esa akɛ omɔ wɔ fɛɛ, ejaakɛ wɔ fɛɛ wɔfo tsei lɛ wɔshwie shi lɛ.” Kɛkɛ ni polisifonyo lɛ ŋmɛɛ amɛ fɛɛ amɛhe.

Kooloi awuiyelɔi yɛ koo lɛ mli, no hewɔ lɛ nyiɛmɔ kɛmiiya koo lɛ mli yɛ oshara. Gbi ko lɛ, nyɛmiyoo ko fo tso ko efɔ̃ shi. Beni tso lɛ gbee shi lɛ, ena akɛ kooloo ko tu kɛjɛ mli ni ejo foi. Kooloo lɛ su ni fo yɛ ehiɛ lɛ ha esusu akɛ, ŋaŋ abotia kɛkɛ ni, shi sɛɛ mli beni ekwɛ enanenaa lɛ ena akɛ jata ni! Yɛ osharai ni tamɔ enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ, nyɛmimɛi lɛ gbe asa lɛ naa, ni ema shi akɛ nɔ ko ni “kpɛlɛɔ,” he ni ajɛɔ ajieɔ Yehowa yi yɛ.

February 1, 1963 bafee be ni sa kadimɔ waa yɛ Kenya teokrase yinɔsane mli. Nakai gbi lɛ agbele klɛŋklɛŋ Kenya nitsumɔhe nine lɛ naa, eji tsũ kome ni dalɛ shɛɔ ninetalɔi 80 kɛbɔle. October 25, 1997 hu bafee be ko ni sa kadimɔ yɛ Kenya teokrase yinɔsane mli—gbi ni ajɔɔ Betel shia hee ni dalɛ shɛɔ ninetalɔi 84,000 kɛbɔle lɛ nɔ! Akɛ tɔlɛ babaoo tsu nii afii etɛ fiofio dani agbe nɔ fɛɛ nɔ naa. Nitsulɔi jɛ maji srɔtoi 25 nɔ ni amɛbatsake he ni efee ŋmɔtɔ, ni jwɛi etsa yɛ jɛmɛ ni dalɛ shɛɔ abasai 7.8 amɛfee lɛ abɔɔ fɛfɛo ko kɛha nitsumɔhe nine hee lɛ, ni Betel weku lɛ mli bii 80 hiɔ jɛmɛ.

Wɔyɛ yiŋtoo babaoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔnya yɛ nɔ ni Yehowa efee eha ewebii lɛ hewɔ. Wɔmiida lɛ shi akɛ ekanya etsuji atsui ni amɛlɛɛ amɛmli, ni amɛkɛ hiɛdɔɔ babaoo miitao mɛi ni sa lɛ yɛ Kenya, ni amɛkɛha efee shikpɔŋ ni yɔɔ fɛo waa yɛ mumɔŋ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 9 Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc lɛ ni fee.

^ kk. 13 Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc lɛ ni fee.