Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛ ko Ŋaawoo ni Nilee Yɔɔ Mli

Nyɛ ko Ŋaawoo ni Nilee Yɔɔ Mli

Nyɛ ko Ŋaawoo ni Nilee Yɔɔ Mli

“Mibi, bó otsɛ tsɔsemɔ lɛ toi, ni kaashɛ onyɛ mla lɛ ofɔ̃!”—Abɛi 1:8.

WƆFƆLƆI—wɔtsɛ kɛ wɔnyɛ—baanyɛ afee hewalɛwoo, sɛɛfimɔ, kɛ ŋaawoo jɛɛhe ni sɛɛnamɔ babaoo yɔɔ he. Biblia mli Abɛi awolo lɛ gbaa wɔ oblanyo Lemuel, ni ji maŋtsɛ ni nine shɛ “gbalɛ wiemɔi” ni ‘tsɔseɔ mɔ’ nɔ kɛjɛ enyɛ dɛŋ lɛ he sane. Aŋmala wiemɔi nɛɛ yɛ Abɛi, yitso 31 lɛ mli, ni wɔ hu wɔbaanyɛ wɔná ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli ni jɛ nyɛ nɛɛ dɛŋ lɛ he sɛɛ.—Abɛi 31:1.

Ŋaawoo ni Sa Kɛha Maŋtsɛ

Lemuel nyɛ kɛ sanebimɔi babaoo ni haa wɔnáa miishɛɛ waa lɛ je shishi, ni ji: “Ao, mibi, ao, mimusuŋbi, ao, mishiwoi abi!” Faikpamɔ ni etĩ mli shii etɛ sɔŋŋ lɛ tsɔɔ bɔ ni esusuɔ he waa diɛŋtsɛ akɛ ebi lɛ abo ewiemɔi lɛ atoi. (Abɛi 31:2) Bɔ ni esusuɔ he waa koni nibii aya nɔ ojogbaŋŋ eha ebi lɛ yɛ mumɔŋ lɛ feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ɔ shi ehaa Kristofoi fɔlɔi ŋmɛnɛ.

Mɛni baanyɛ agbá nyɛ ko naa waa fe hoofeemɔi kɛ ahoshwibɔi ni baanyɛ afite ebi lɛ hilɛ-kɛ-hamɔ lɛ yɛ abɛbua mli wein, yei, kɛ lala lɛ mli? Lemuel nyɛ wie sane oti lɛ tɛ̃ɛ akɛ: “Kaaŋɔ ohewalɛ oha yei.” Ewie jeŋba gbonyo he akɛ ‘nɔ ni fiteɔ maŋtsɛmɛi agbɛ̀i.’—Abɛi 31:3.

Esaaa ni akuɔ hiɛ ashwieɔ dãanumɔ shɛii nɔ. Ebɔ kɔkɔ akɛ: “Esaaa maŋtsɛmɛi, Lemuel, esaaa maŋtsɛmɛi akɛ amɛaanu wein.” Te maŋtsɛ ko aaafee tɛŋŋ ní ekɛ kojomɔ ni ja ni yɔɔ faŋŋ aha yɛ be mli ni ‘ehiɛ kpaŋ mla nɔ, ní etsɔŋ nɔnalɔi fɛɛ asane hiɛ ebuŋ shi’ kɛ́ be fɛɛ be nɛɛ etɔ dãa lɛ?—Abɛi 31:4-7.

Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ maŋtsɛ lɛ tsi ehe kɛjɛ nifɔjianii ni tamɔ enɛɛmɛi ahe lɛ, ebaanyɛ ‘ekojo yɛ jalɛ naa, ní eye nɔnalɔ kɛ ohiafo sane.’—Abɛi 31:8, 9.

Eyɛ mli akɛ Kristofoi oblahii kɛ oblayei tsɔmɔɔɔ “maŋtsɛmɛi” ŋmɛnɛ moŋ, shi Lemuel nyɛ ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli lɛ yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ diɛŋtsɛ, kɛ́ jeee nɔ ni fe nakai po. Dãatɔɔ, tawa shɛremɔ, kɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara egbɛ eshwã oblahii kɛ oblayei ateŋ gbii-etɛ-nɛɛ, ni ehe miihia ni kɛ́ Kristofoi oblahii kɛ oblayei afɔlɔi kɛ “gbalɛ wiemɔi” miiha amɛ lɛ, amɛbo toi.

Ŋa Kpakpa

Nyɛmɛi susuɔ gbalashihilɛ ni amɛbihii ni miidara kɛmiitsɔmɔ onukpai lɛ baabote mli lɛ he waa yɛ gbɛ ni ja nɔ. Sɛɛ mli lɛ, Lemuel nyɛ gbala ejwɛŋmɔ kɛtee ŋa kpakpa lɛ sui anɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, oblanyo baaná he sɛɛ waa diɛŋtsɛ, kɛ́ esusu bɔ ni yoo kwɛɔ nii ehaa yɛ sane ni he hiaa nɛɛ mli lɛ.

kuku 10 lɛ mli lɛ, akɛ “yoo kpakpa” lɛ to tɛŋɛlɛoi ni yɔɔ srɔto kwraa ni jara wa he, nɔ ni yɛ Biblia bei amli lɛ mɔdɛŋbɔɔ kpakpa ko dani nine shɛɔ nɔ lɛ. Nakai nɔŋŋ ŋa kpakpa namɔ lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni oblanyo aaaye ehe oyai waa kɛbote gbalashihilɛ mli lɛ, ebaafee jogbaŋŋ akɛ eeeto etsui shi ni ehala mli. Kɛkɛ lɛ, ebaanyɛ ebu nii ni etaoɔ lɛ akɛ ejara wa waa diɛŋtsɛ.

Akɛɛ Lemuel sane ko ni kɔɔ ŋa kpakpa he akɛ: “Ewu tsui kãa enɔ.” (Kuku 11) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, esaaa akɛ emaa nɔ mi doo akɛ eŋa lɛ kɛ lɛ akpã gbee yɛ sane fɛɛ sane mli. Shi kɛlɛ, esa akɛ gbalashihilɛ mli bii abi amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ŋaawoo dani amɛfee yiŋkpɛi ni dara, tamɔ nɔ ni kɔɔ nibii ni jara wa lɛ ahemɔ loo amɛbii atsɔsemɔ he. Sane ni agbaa yɛ nibii ni tamɔ nɛkɛ he lɛ haa ekomefeemɔ ni naa wa baa amɛteŋ.

Shi kɛlɛ, nibii babaoo yɛ ni ŋa kpakpa lɛ baafee. Atsɔɔ ŋaawoo kɛ shishitoo mlai yɛ kuku 13 kɛyashi kuku 27 ni ŋamɛi ni esoro afii ni amɛye lɛ baanyɛ amɛkɛtsu nii koni ehe aba sɛɛnamɔ aha amɛwekui lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛni atadei kɛ ehe nibii ajara miiya hiɛ be fɛɛ be hewɔ lɛ, ŋa kpakpa kaseɔ bɔ ni ekɛ eniji baatsu nii jogbaŋŋ ni eha eshika he aba sɛɛnamɔ bɔni afee ni eweku lɛ mli bii asaa amɛhe ojogbaŋŋ ni efee nɔ ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ. (Kukuji 13, 19, 21, 22) Bɔni afee ni eha shika babaoo ni afiteɔ yɛ nihoomɔ nibii ahe lɛ aba shi lɛ, edũɔ nɔ ni ebaanyɛ ni eyeɔ jara jogbaŋŋ.—Kukuji 14, 16.

Eka shi faŋŋ akɛ, nɛkɛ yoo nɛɛ yeee “hejɔfeemɔ aboloo.” Etsuɔ nii waa ni ekwɛɔ eshiabii lɛ anitsumɔi anɔ jogbaŋŋ. (Kuku 27) Ekɛ “hewalɛ mĩaa ehɛ,” ní tsɔɔ akɛ efeɔ klalo koni etsu nitsumɔ ni wa. (Kuku 17) Eteɔ shi dani hulu lɛ tsoɔ koni eje nitsumɔ ni ebaatsu nakai gbi lɛ shishi, ni etsuɔ nii waa diɛŋtsɛ kɛyashiɔ nyɔɔŋ. Etamɔ nɔ ni kane ni kpɛ́ɔ enitsumɔ lɛ nɔ lɛ tsoɔ be fɛɛ be.—Kukuji 15, 18.

Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, mumɔŋ gbɔmɔ ji ŋa kpakpa lɛ. Esheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ni ekɛ bulɛ ni mli kwɔ kɛ gbeyeishemɔ ni woo yɔɔ mli jáa lɛ. (Kuku 30) Eyeɔ ebuaa ewu lɛ hu yɛ amɛbii lɛ atsɔsemɔ mli koni lɛ hu efee nakai nɔŋŋ. Kuku 26 kɛɔ akɛ: “Nilee mli” etsɔseɔ ebii lɛ yɛ, ni “mlihilɛ mla kã elilɛi nɔ.”

Wu Kpakpa

Bɔni afee ni Lemuel aha ŋa kpakpa mii ashɛ ehe lɛ, ehe baahia ni etsu gbɛnaa nii ni kã enɔ akɛ wu kpakpa lɛ he nii. Lemuel nyɛ kai lɛ enɛɛmɛi ateŋ babaoo.

Wu kpakpa lɛ nine baashɛ amaniɛbɔɔ kpakpa nɔ kɛjɛ “shikpɔŋ lɛ nɔ onukpai lɛ” aŋɔɔ. (Abɛi 31:23) No tsɔɔ akɛ, ebaafee mɔ ni sa, ní yeɔ anɔkwa, ní akɛ he fɔ̃ɔ enɔ, ní sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei. (2 Mose 18:21; 5 Mose 16:18-20) No hewɔ lɛ, efee mɔ ni “ayoɔ” lɛ “yɛ koi lɛ shi,” he ni gbɔmɛi wuji lɛ buaa amɛhe naa yɛ koni akwɛ maŋ lɛ saji anɔ lɛ. Ní ‘aaayoo mɔ’ akɛ nuu Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔ lɛ, ehe baahia ni ekɛ nilee atsu nii ni ekɛ onukpai ni yɔɔ “shikpɔŋ” ni ekolɛ eshishitsɔɔmɔ ji kpokpaa lɛ nɔ lɛ atsu nii yɛ ekomefeemɔ mli.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, beni Lemuel nyɛ wieɔ kɛjɛɔ eniiashikpamɔ mli lɛ, ekaiɔ ebi lɛ bɔ ni ehe hiaa ni ehiɛ asɔ mɔ ni baanyɛ atsɔ eŋa wɔsɛɛ ko lɛ. Mɔ ko kwraa bɛ shikpɔŋ nɔ ni esumɔɔ lɛ fe eŋa lɛ. No hewɔ lɛ susumɔ henumɔ ni mli wa waa ni ekɛtsu nii yɛ egbee mli lɛ he okwɛ, beni ekpɛlɛ nɔ yɛ mɛi fɛɛ hiɛ akɛ: “Biyei pii bɔɔ mɔdɛŋ moŋ, shi bo lɛ otá amɛ fiaa amɛnɔ!”—Abɛi 31:29.

Eyɛ faŋŋ akɛ, Lemuel hiɛ sɔ enyɛ ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔyɔseɔ yɛ kuku 1 lɛ akɛ, eŋɔɔ wiemɔi ni enyɛ kɛ lɛ wie lɛ akɛ lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃. No hewɔ lɛ, eŋɔ ‘etsɔsemɔ’ lɛ eto etsui mli ni ená eŋaawoo lɛ he sɛɛ. Eba akɛ wɔ hu wɔɔná nɛkɛ “gbalɛ wiemɔi” nɛɛ ahe sɛɛ kɛtsɔ eshishitoo mlai lɛ ni wɔkɛaatsu nii yɛ wɔshihilɛ mli lɛ nɔ.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 31]

Ŋa kpakpa lɛ yeee “hejɔfeemɔ aboloo”