Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Jesúseʼ ¿Dios wa?

Jesúseʼ ¿Dios wa?

YAʼAB máak tuklikeʼ wa ku creertik Jesúseʼ kʼaʼabéet xan u creertik le Trinidadoʼ. U kaʼansajil le Trinidadoʼ ku yaʼalikeʼ le Taatatsil, le Paal yéetel le espíritu santooʼ juntúuliliʼob. Chéen baʼaleʼ le cardenal John O’Connoroʼ tu yaʼaleʼ le Trinidadoʼ «junpʼéel baʼal maʼ tu páajtal u tsoʼolol tumen mix máak jeʼel u páajtal u naʼatikeʼ». ¿Baʼaxten túun mix máak jeʼel u páajtal u naʼatik le Trinidadoʼ?

Junpʼéel libroeʼ ku yaʼalik: «Junpuliʼ maʼ tu chíikpajal teʼ Biblia u kaʼansajil le Trinidadoʼ» (Diccionario crítico de Teología, ediciones Akal). Yoʼolal leloʼ le máaxoʼob creertik le Trinidadoʼ ku yilik u kaxtikoʼob teʼ Biblia tekstoʼob jeʼel u apoyartik le kaʼansajaʼ, tsʼoʼok tak u kʼexkoʼob baʼax ku yaʼalik jujunpʼéel u versículoiloʼob le Bibliaoʼ.

Le baʼax ku yaʼalik Juan 1:1

Juan 1:1 junpʼéel tiʼ le tekstoʼob jach ku confundirtaʼal baʼax ku yaʼalikoʼ. Teʼ Quiliʼich Biblia ich Mayaoʼ, bey u yaʼalikaʼ: «Le ka chuunpaj tuláakaleʼ, yaniliʼ le tʼaanoʼ. Le tʼaanoʼ tiʼ yaniliʼ tu yiknal [Dioseʼ], [ich griegoeʼ ton theón] letiʼeʼ [Diosiliʼeʼ] [ich griegoeʼ theós]». Teʼ tekstoaʼ kaʼatéen ku meyaj le tʼaan «diosoʼ», chéen baʼaleʼ maʼ junpʼéeliliʼ bix u tsʼíibtaʼaliʼ. Antes tiʼ le tʼaan (theón) ku chíikpajal teʼ tekstooʼ ku bin le tʼaan ton, lelaʼ junpʼéel artículo definido ich griego, ich españoleʼ letiʼe artículo el. Jeʼex k-ilkoʼ teʼelaʼ táan u tʼaan tiʼ le Dios jach táaj yaan u poderoʼ. Chéen baʼaleʼ le kéen chíikpajak le tʼaan (theós) maʼ tu bisik mix junpʼéel tʼaan antes. ¿Chéen wa tuʼub u tsʼíibtaʼal? Koʼox ilik.

Yáaxeʼ kʼaʼabéet k-kʼaʼajsikeʼ u Evangelioil Juaneʼ tsʼíibtaʼab ich griego koiné (jeʼex suuk u tʼaan le máakoʼoboʼ), tsʼoʼoleʼ le idiomaaʼ jach ku respetartik le artículo definido wa le tʼaan el ich españoloʼ. Le biblista Archibald Thomas Robertsonoʼ tu yaʼaleʼ wa tiʼ junpʼéel oración yaan u artículoil le sujeto yéetel le predicadooʼ «junpʼéeliliʼ baʼax u kʼáat u yaʼaleʼ, le oʼolal jeʼel u páajtal u meyaj jeʼel máakalmáakeʼ tumen igualoʼob». Junpʼéel tiʼ le ejemploʼob ku tsʼáaik le biblistaoʼ Mateo 13:​38, teʼeloʼ ku yaʼalik: «Le kooloʼ [ich griegoeʼ ho agrós] letiʼe yóokʼol kaaboʼ [ich griegoeʼ ho kósmos]». Yoʼolal bix tsʼíibtaʼanil le tekstooʼ k-naʼatikeʼ le kooloʼ láayliʼ letiʼe yóokʼol kaaboʼ.

Chéen baʼaleʼ, ¿baʼax jeʼel u yúuchul wa le sujeto yaan u artículoil, pero tiʼ le predicadooʼ minaʼan jeʼex u chíikpajal tiʼ Juan 1:1? Yoʼolal le tekstoaʼ le especialista ­James Allen Hew­ett, tu yaʼalaj: «Le sujeto yéetel le predicado ichil le oraciónaʼ junpuliʼ maʼ chíikaʼanoʼobiʼ, maʼ junpʼéeliliʼ baʼax u kʼáat u yaʼaliʼ».

Utiaʼal k-naʼatik lelaʼ le especialistaoʼ tu chʼaʼchiʼitaj 1 Juan 1:5, tuʼux ku yaʼalik: «Dioseʼ sáasil». Ich griegoeʼ le tʼaan «Diosoʼ» yaan u artículoil, le oʼolal ku tsʼíibtaʼal ho theós. Pero le tʼaan sáasiloʼ (fos) minaʼan u artículoil. ¿Baʼax u kʼáat u yaʼal leloʼ? Hewetteʼ ku yaʼalik: «Jeʼel u páajtal u yaʼalaʼaleʼ Dioseʼ sáasil, pero maʼ tu páajtal u yaʼalaʼal le sáasiloʼ Dios». Yaan u láakʼ tekstoʼob eʼesik leloʼ. Jeʼex Juan 4:24, ku yaʼalikeʼ«Dioseʼ juntúul espíritu» yéetel 1 Juan 4:16, ku yaʼalikeʼ «Dioseʼ yaabilaj». Teʼ kaʼapʼéel tekstoʼobaʼ le sujetooʼ yaan u artículoil, pero tiʼ le tʼaan «espíritu» yéetel «yaabilajoʼ» minaʼan. Le beetkeʼ le sujeto yéetel le predicado yaan teʼ tekstoʼoboʼ maʼ igualoʼobiʼ, maʼ tu yaʼalikoʼob wa «le espírituoʼ Dios» mix wa «le yaabilajoʼ Dios».

¿Táan u yaʼalik máaxiʼ wa bix u modos?

Yaʼab máaxoʼob traducirtik le Biblia, yéetel le máaxoʼob xokik griegooʼ ku yaʼalikoʼobeʼ Juan 1:1, maʼ táan u yeʼesik máax «le Tʼaanoʼ», baʼaxeʼ táan u yeʼesik junpʼéel u jatsʼuts modos. Le traductor William Barclayoʼ, tu yaʼalaj: «[Tiʼ le baʼax tu tsʼíibtaj Juanoʼ] minaʼan junpʼéel artículo táanil tiʼ le tʼaan theósoʼ, Juaneʼ maʼ tu yaʼalaj [...] wa Jesúseʼ Dios, baʼaxeʼ tu yaʼaleʼ Jesúseʼ bey jeʼex Dioseʼ» (le cursivasoʼ toʼon tsʼaamil). Juntúul especialista tiʼ religión, ku kʼaabaʼtik Jason David BeDuhn, tu yaʼalaj: «Ich griegoeʼ wa maʼ tu tsʼaʼabal le artículo tiʼ le tʼaan theós yaan tu tsʼoʼokbal Juan 1:1, yaan u naʼataʼaleʼ táan u yúuchul tʼaan tiʼ ‹juntúul dios›. [...] Jach claro u yilaʼal u jelaʼanil le tʼaan theós yéetel ho theósoʼ tumen junpʼéeleʼ yaan u artículoil yéetel le uláakʼoʼ minaʼan. Bey jeʼex ka aʼalaʼak ‹juntúul dios› yéetel ‹Dioseʼ›». Tu yaʼalaj xan: «Le kéen chʼaʼchiʼitaʼak le Tʼaan tiʼ Juan 1:​1, maʼ táan u tʼaan tiʼ le Dios jach táaj yaan u poderoʼ, baʼaxeʼ chéen táan u tʼaan tiʼ juntúul dios». Le libro Juan. Texto y Comentario, tsʼíibtaʼan tumen Juan Mateos yéetel Juan Barretoeʼ ku yaʼalik yoʼolal Juan 1:​1, 2: «Tiʼ le óoxtéen ku chíikpajal le tʼaan ‹Dios› [teʼ versículoʼobaʼ] le yáax juntéen yéetel le u yóoxtéenoʼ yaan u artículoiloʼob (el Dios), pero le u kaʼatéenoʼ minaʼan (juntúul Dios)». Teʼ libro Análisis Gramatical del Griego del Nuevo Testamento, le erudito católico Max Zerwickoʼ, tu yaʼalaj: «‹Le Tʼaanoʼ tiʼ yaan kaʼach tu yiknal Dioseʼ› lelaʼ minaʼan u artículoil», táan u yaʼalikeʼ le Tʼaanoʼ chéen juntúul dios. Tsʼoʼoleʼ le libro Clave Lingüística del Nuevo Testamento Griegooʼ láayliʼ bey u tsolikoʼ.

Jeʼex k-ilkoʼ maʼ jach istikyaj u naʼataʼal máax Diosiʼ. Juntéenjeakeʼ Jesúseʼ tu yaʼaleʼ maʼ igual yéetel u Taataiʼ. Tiʼ junpʼéel oracióneʼ tu yaʼalaj: «Lelaʼ letiʼe baʼax kun tsʼáaik kuxtal minaʼan u xuul tiʼ le máakoʼoboʼ: ka kʼuchuk u kʼaj óoltechoʼob, teech le u juntúuliliʼ jaajil Diosoʼ, bey xan ka u kʼaj óoltoʼob Jesucristo, le máax ta túuxtoʼ» (Juan 17:3). Wa k-naʼatik le tekstoaʼ yaan k-tsʼáaik cuentaeʼ Jesúseʼ u Hijo Dios. Tsʼoʼoleʼ yaan k-adorartik chéen Jéeoba, le «juntúuliliʼ jaajil Diosoʼ».

¿Baʼaxten mix máak jeʼel u páajtal u naʼatik le Trinidadoʼ?

Jesúseʼ tu yaʼaleʼ letiʼeʼ maʼ igual yéetel u Taataiʼ