Skip to content

Skip to table of contents

‘Talahau Mai A kia Mautolu po ke Hoko A Fe e Tau Mena Ia?’

‘Talahau Mai A kia Mautolu po ke Hoko A Fe e Tau Mena Ia?’

“Po ke heigoa foki e fakamailoga he hāu a haele mai, mo e fakaotiaga he lalolagi?”​​—MATA. 24:3.

1. Tuga e tau aposetolo, ko e heigoa kua manako a tautolu ke iloa?

 HE TEITEI oti e fekafekauaga ha Iesu ke he lalolagi, ne manako e tau tutaki haana ke iloa ko e heigoa ka tupu anoiha. Fai aho gahoa ato mate a ia, tokofā he tau aposetolo haana ne hūhū ki a ia: “Po ke hoko a fe e tau mena ia? Po ke heigoa foki e fakamailoga he hāu a haele mai, mo e fakaotiaga he lalolagi?” (Mata. 24:3; Mare. 13:3) Ke tali e hūhū ha lautolu, ne tala age e Iesu e perofetaaga ne loga e vala. Totou e tautolu e perofetaaga nei ia Mataio veveheaga 24 mo e 25. Ne talahau e Iesu e tau mena loga, ti ko e mena ne talahau e ia kua aoga lahi ma tautolu ha kua manako foki a tautolu ke iloa e mena ka tupu anoiha.

2. (a) He tau tau loga, ko e heigoa kua lali a tautolu ke maama mitaki? (e) Ha e fe e tau hūhū tolu ka tali he vala tala nei?

2 Leva tuai he fakaako he tau fekafekau ha Iehova e perofetaaga ha Iesu hagaao ke he tau aho fakamui ti liogi ma e lagomatai he Atua ke maama ai. Ne manako a lautolu ke maama mitaki e magaaho ka hohoko e tau mena he perofetaaga ha Iesu. To tali he vala tala nei tolu e hūhū nei: Magaaho fe ka kamata e ‘matematekelea lahi’? Magaaho fe ka fakafili e Iesu e “tau mamoe” mo e “tau koti”? Magaaho fe ka hoko mai, po ke “hau” a Iesu?​​—Mata. 24:21; 25:31-33.

MAGAAHO FE KA KAMATA E MATEMATEKELEA LAHI?

3. He tau tau kua mole, ko e heigoa ne talitonu e tautolu ke he matematekelea lahi?

3 He vahā kua mole, ne manatu a tautolu na kamata e matematekelea lahi he 1914 he kamata e Felakutaki I he Lalolagi. Manatu a tautolu kua “fakaku” e Iehova e vahā ia he 1918 he fakahiku e felakutaki ke maeke he matakau fakauku ne toe ke fakamatala e tala mitaki ke he tau motu oti. (Mata. 24:21, 22) Ka oti e gahua fakamatala, kua amanaki a tautolu to moumou e lalolagi ha Satani. Ti manatu a tautolu na tolu e vala ke he matematekelea lahi. To kamata ai he 1914, to fakatauhele ai he 1918, to oti ai i Amaketo.

4. Ko e heigoa ne mailoga e tautolu ke he perofetaaga ha Iesu?

4 Ti mailoga e tautolu ko e vala he perofetaaga ha Iesu hagaao ke he tau aho fakamui ne ua e fakamooliaga. (Mata. 24:4-22) Ne fakamooli ai he senetenari fakamua he faahimotu ha Iutaia. He vahā ha tautolu to lahi mahaki e fakamooliaga ka tupu he lalolagi katoa. Ti kua lata ia tautolu ke hiki e puhala kua maama e tautolu e falu vala he perofetaaga. a

5. (a) Ko e heigoa ne kamata he 1914? (e) He tau tau fe ne tatai e “tau matematekelea” ke he senetenari fakamua ia?

5 Ma e fakatai, ko e matematekelea lahi ne nakai kamata he 1914. Iloa fēfē e tautolu e mena nei? Ha kua fakakite he tau perofetaaga he Tohi Tapu to kamata e matematekelea lahi he moumou e lotu fakavai. To nakai kamata mo e felakutaki he tau motu. Ti ko e felakutaki ne kamata he 1914 ne nakai ko e kamataaga he matematekelea lahi. Ko e “kamataaga ia he tau mena matematekelea.” (Mata. 24:8) Ko e “tau mena matematekelea” nei ne tatai ke he mena ne tupu i Ierusalema mo e faahimotu ha Iutaia mai he tau 33 ke he tau 66.

6. To iloa fēfē e tautolu kua kamata e matematekelea lahi?

6 To iloa fēfē e tautolu e magaaho kua kamata e matematekelea lahi? Ne talahau tuai e Iesu: “Ko e vaha ka kitia ai e mutolu e mena vihiatia ke moumou aki ne talahaua mai he perofeta ko Tanielu, kua tu ke he mena tapu, (ko ia ne totou kia manamanatu e ia;) Ko lautolu ha i Iutaia ke he vaha ia, kia fehola a lautolu ke he tau mouga.” (Mata. 24:15, 16) Ko e fakamooliaga fakamua ne hoko he tau 66 he mogo ne moumou he kautau Roma a Ierusalema mo e faituga i ai. Ko e kautau ko e “mena vihiatia” ne “tu ke he mena tapu” kakano ko e matakavi ne onoono ki ai e tau Iutaia kua tapu. Ko e perofetaaga nei to ha ha i ai e fakamooliaga ke uaaki mo e lahi mahaki. Ko e tau Motu Kaufakalataha ko e “mena vihiatia,” ti ko Kerisitenitome ko e “mena tapu” ke he tau tagata ne mumui ki ai. Ko e tau Motu Kaufakalataha to moumou a Kerisitenitome mo e vala ne toe ha Papelonia Lahi, ne talahau tuai foki ia Fakakiteaga 17:16-18. Ko e moumouaga nei ke he Papelonia Lahi to kamata he matematekelea lahi.

7. (a) “Fakamoui” fēfē he senetenari fakamua? (e) Ko e heigoa ka tupu he vahā anoiha?

7 Ne talahau tuai foki e Iesu: “Ka e fakaku e vaha ia.” He fakamooliaga fakamua, ko e tau aho ne “fakaku” he tau 66 he oti e moumou he kautau Roma a Ierusalema. Ti ko e tau Kerisiano fakauku i Ierusalema mo Iutaia ne fehola mai he maaga ke maeke a lautolu ke “fakamoui.” (Totou Mataio 24:22; Mala. 3:17) Ko e heigoa ka tupu he fakamooliaga ke uaaki? To “fakaku” e Iehova e moumouaga he Tau Motu Kaufakalataha ke he lotu ke maeke e lotu mooli ke nakai moumou fakalataha mo e lotu fakavai. To fakahao e tau tagata haana.

8. (a) Ko e heigoa ka tupu he mole e vala fakamua he matematekelea lahi? (e) Ke he magaaho fe ka moua he tagata fakahiku he 144,000 e palepale haana ke he lagi? (Kikite tala he matahiku.)

 8 Ko e heigoa ka tupu he mole e fakaku he matematekelea lahi? Ne fakamaama e Iesu to loga e mena tutupu ka hohoko ato kamata a Amaketo. Ko e tau mena tutupu nei kua totoku ia Esekielu 38:14-16 mo e Mataio 24:29-31. (Totou.) b Mogoia, to kitia e tautolu a Amaketo. Ko e tauaga ha Amaketo ko e tapunu he matematekelea lahi, tuga ne moumouaga ha Ierusalema ko e tapunu he fakamooliaga fakamua he perofetaaga. (Mala. 4:1) Ko e matematekelea lahi, mo Amaketo ha he tapunu, ko e mena tupu pihia ne nakaila hoko “tali mai he kamataaga he lalolagi.” (Mata. 24:21) Ka mole e mena ne tupu, to pule e Keriso ko e Patuiki ke he 1,000 tau.

9. Fēfē e logonaaga ha tautolu hagaao ke he perofetaaga ha Iesu ke he matematekelea lahi?

9 Ko e perofetaaga nei ke he matematekelea lahi kua fakamalolō a tautolu. Ko e ha? Ha kua talahau ki a tautolu pete e tau mena ne tutupu he magahala he matematekelea lahi, to hao e tau tagata ha Iehova, ko e matakau. (Fakakite. 7:9, 14) Mo e i Amaketo, to fakakite e Iehova kua ha ha ia ia e tonuhia ke pule ti ko e Pule mitaki lahi mahaki, mo e to fakatapu e ia e higoa tapu haana.​​—Sala. 83:18; Eseki. 38:23.

MAGAAHO FE KA FAKAFILI E IESU E TAU MAMOE MO E TAU KOTI?

10. He tau vahā kua mole, ko e heigoa ha tautolu kua talitonu hagaao ke he magaaho he fakafiliaga ha Iesu ke he tau mamoe mo e tau koti?

10 Ko e taha vala he perofetaaga ha Iesu ko e fakataiaga ke he tau mamoe mo e tau koti. Magaaho fe ne fakafili e Iesu e tau mamoe mo e tau koti? (Mata. 25:31-46) He tau vahā kua mole, ne manatu a tautolu na fakafili e Iesu e tau tagata ko e tau mamoe po ke tau koti tali mai he 1914. Ne manatu a tautolu ko lautolu ne nakai talia e ogo he Kautu ti kua mamate ato kamata e matematekelea lahi to fitā e fakafili ko e tau koti mo e to nakai moua e amaamanakiaga he liu tu mai.

11. Ko e ha ne liga nakai kamata a Iesu ke fakafili e tau tagata ko e tau mamoe po ke tau koti he 1914?

11 He 1995, ne talahau he The Watchtower e fakamaamaaga foou he Mataio 25:31. Pehē e kupu ia: “Ka hau e Tama he tagata mo e hana lilifu, ko e tau agelu tapu oti foki fakalataha mo ia, ti nofo ai a ia ke he hana nofoaiki lilifu.” Talahau he The Watchtower ne eke a Iesu mo Patuiki he Kautu he Atua he 1914, ka e nakai eke a ia he magaaho ia mo Fakafili he “tau motu oti kana.” (Mata. 25:32; fakatatai Tanielu 7:13.) Kia tokaloto ai, ko e fakataiaga he tau mamoe mo e tau koti kua matapatu ke he gahua ka taute e Iesu ko e Fakafili. (Totou Mataio 25:31-34, 41, 46.) He nakai ko e Fakafili a Iesu he tau motu oti he 1914, ne liga nakai kamata a ia ke fakafili e tau tagata ko e tau mamoe po ke tau koti he 1914. c Magaaho fe ka kamata a Iesu ke fakafili e tau motu oti?

12. (a) Magaaho fe fakamua ma Iesu ka fakafili e tau motu oti? (e) Ko e heigoa e tau mena tutupu kua fakamaama he Mataio 24:30, 31 mo e Mataio 25:31-33, 46?

 12 Ko e perofetaaga ha Iesu ke he tau aho fakamui ne fakakite ko e magaaho fakamua laia ma haana ke fakafili e tau motu oti he mole e moumou he lotu fakavai. He talahau he  paratafa 8, falu he tau mena tutupu to hohoko he magaaho ia kua fakamaama he Mataio 24:30, 31. Mailoga ko e tau mena tutupu ne talahau e Iesu he mena nei kua tatai ke he tau mena tutupu ne talahau e ia he fakataiaga he tau mamoe mo e tau koti. Ma e fakatai, ko e Tama he tagata kua hau ke he lilifu mo e tau agelu; ko e tau magafaoa mo e tau motu oti kua fakapotopoto; ko lautolu kua fakafili ko e tau mamoe ‘kua haga hake a lautolu’ ha ko e mena to moua e lautolu e “moui tukulagi.” d Ko lautolu ne fakafili ko e tau koti ne “tagi tatuki ai” ha kua mailoga e lautolu to moua e lautolu e “fakahala tukulagi,” ko e moumouaga haia.​​—Mata. 25:31-33, 46.

13. (a) Magaaho fe ka fakafili e Iesu e tau tagata ko e tau mamoe po ke tau koti? (e) Lauia fēfē e maamaaga nei ke he onoonoaga ha tautolu he gahua he fonua?

13 To fakafili e Iesu e tau tagata he tau motu oti ko e tau mamoe po ke tau koti ka hau a ia he magahala he matematekelea lahi. I Amaketo, ko e tau koti to “fakahala” tukulagi, kakano ko e moumouaga. Ti fakakite he mena nei ki a tautolu e aoga lahi he gahua fakamatala ha tautolu. Fakamua to kamata e matematekelea lahi, fai magaaho agaia e tau tagata ke hiki e tau manamanatuaga ha lautolu mo e kamata ke momoui ke he puhala ke takitaki atu a lautolu ke he “moui.” (Mata. 7:13, 14) Mooli liga kua moua he falu tagata e aga ne liga manamanatu a tautolu ki a lautolu ko e mamoe po ke koti. Ka e lata ia tautolu ke manatu ko e magahala he matematekelea lahi to taute e Iesu e fakafiliaga fakahiku he tau mamoe mo e tau koti. Kua aoga lahi ke fakamatala tumau e ogo he Kautu ke he tokologa ke maeke a lautolu ke moua e magaaho ke talia ai.

To kamata e matematekelea lahi, fai magaaho agaia e tau tagata ke hiki e tau manamanatuaga ha lautolu (Kikite paratafa 13)

MAGAAHO FE KA HAU A IESU?

14, 15. Ha fe e tau kupu tohi fā kua hagaao ke he hau he Keriso he vahā anoiha ko e Fakafili?

14 He fakatumau a tautolu ke kumikumi e perofetaaga ha Iesu, to lata nakai ke hiki e maamaaga ha tautolu ke he magaaho he falu mena tutupu aoga he perofetaaga ha Iesu? To foaki mai he perofetaaga e tali ki a tautolu. Kitekite la tautolu ke he puhala.

15 He vala he perofetaaga haana ne fakamau he Mataio 24:29–25:46, ne matapatu e tutala ha Iesu ke he mena ka tupu he tau aho fakamui mo e magahala he matematekelea lahi. Ne laga valu e tutala ha Iesu hagaao ke he “hau” haana he fakaaoga e vepi Heleni erʹkho·mai. Ne pehē a ia hagaao ke he matematekelea lahi: “Ti kitia ai e lautolu e Tama he tagata kua hau ke he tau aolagi.” “Kua nakai iloa e mutolu po ke magaaho fe ke hau ai e Iki ha mutolu.” “Ko e magaaho nakai manatu ai e mutolu, ke hau ai e Tama he Tagata.” He fakataiaga ha Iesu ke he tau mamoe mo e tau koti, ne pehē a ia: “Ka hau e Tama he tagata mo e hana lilifu.” (Mata. 24:30, 42, 44; 25:31) Igatia e tau kupu fā nei mo e hagaao ke he magaaho anoiha ka hau e Keriso ko e Fakafili. Matakavi fe he perofetaaga ha Iesu ke he tau magaaho ne fā kua tutala a ia hagaao ke he “hau” haana?

16. Talahau he falu kupu tohi fe e hau ha Iesu?

16 Ne ui a Iesu hagaao ke he fekafekau fakamoli mo e loto matala: “Uhoaki e fekafekau ia, ka hau hana iki mo e moua e ia ha ne eke pihia.” He fakataiaga he tau tamafine, ne pehē a Iesu: “Kua o a lautolu ke fakafua ai, ti hau ai e kitofaihoana.” He fakataiaga he tau taleni, ne pehē a Iesu: “Kua mole e tau po loga, ati hau ai e iki he tau fekafekau ia.” He fakataiaga taha ia, ne pehē e iki: “Ka hau au ti moua ai e au haku a mena.” (Mata. 24:46; 25:10, 19, 27) Magaaho fe ka hau a Iesu tuga he fakamaama he tau kupu tohi nei?

17. He tau vahā kua mole, ko e heigoa ne talahau e tautolu hagaao ke he hau ha Iesu, ne fakamaama he Mataio 24:46?

17 He tau vahā kua mole, ne talahau e tautolu he tau tohi ha tautolu ko e tau kupu tohi fā fakahiku nei ne hagaao ke he hau ha Iesu he 1918. Ma e fakatai, mailoga e puhala he kupu “hau” ne fakaaoga he talahauaga ha Iesu hagaao ke he “fekafekau fakamoli mo e loto matala.” (Totou Mataio 24:45-47.) Kua maama e tautolu ko Iesu ne “hau” tuga ne fakamaama he Mataio 24:46, kua kakano ne hau a ia ke tivi a lautolu ne fakauku he 1918 ti kotofa e ia e fekafekau ke pule ke he tau mena he Iki he 1919. (Mala. 3:1) Ka e lata ia tautolu ke hiki e maamaaga ha tautolu ke he falu mena tutupu ne talahau tuai e Iesu ka hohoko. Ko e ha?

18. Ko e heigoa he perofetaaga ha Iesu kua lagomatai a tautolu ke maama e hau haana?

18 He tau magaaho takitaha ne fakaaoga e kupu “hau” he tau kupu ato hoko e Mataio 24:46, kua hagaao ke he magaaho ka hau a Iesu ke fakafili e tau motu mo e fakahoko e fakafiliaga haana ke he magahala he matematekelea lahi. (Mata. 24:30, 42, 44) Ne fakaako foki e tautolu he in  paratafa 12, ne fakamaama he Mataio 25:31 ko e magaaho taha ia anoiha ka fakafili e Iesu e tau motu. Ti fai kakano mitaki ma tautolu ke maama e Mataio 24:46, 47 ko e kakano to hau a Iesu ke kotofa e fekafekau fakamoli ke he tau mena oti kana haana he magaaho ia anoiha he magahala he matematekelea lahi. Ko e perofetaaga ha Iesu ne fakakite ko e tau kupu tohi oti nei ne valu kua talahau e hau haana kua hagaao ke he magaaho he fakafiliaga he magahala he matematekelea lahi.

19. Ko e heigoa e tau mena foou ne fakaako e tautolu he vala tala nei? Ko e heigoa e tau hūhū ka tali he tau vala tala ka mui mai?

19 Ko e heigoa ha tautolu kua fakaako he vala tala nei? Ne tali e tautolu tolu e hūhū hagaao ke he tau mena tutupu pauaki ka hohoko. Fakamua, ko e matematekelea lahi ne nakai kamata he 1914 ka e to kamata ka moumou he tau Motu Kaufakalataha a Papelonia Lahi. Uaaki, ne nakai kamata a Iesu ke fakafili e tau mamoe mo e tau koti he 1914. Ka e to kamata a ia ke fakafili he magahala he matematekelea lahi. Toluaki, ne nakai kotofa e Iesu ke he fekafekau fakamoli e tau mena oti haana he 1919. To taute ai e ia he magahala he matematekelea lahi. Ti ko e tau mena tutupu tolu oti ne talahau ke he kamataaga he vala tala nei to tutupu he magahala he matematekelea lahi. To hiki kia he mena nei e falu mena foki hagaao ke he puhala kua maama e tautolu e fakataiaga ke he fekafekau fakamoli? Lauia kia e maamaaga ha tautolu ke he falu fakataiaga ha Iesu ne kua fakamooli he magaaho he fakaotiaga? Ko e tau hūhū aoga nei to tali he tau vala tala ka mui mai.

 

a Paratafa 4: Ma e falu vala tala, kikite Ko e Kolo Toko, Mati 1, 1994, lau 5-16 mo e Ko e Kolo Toko, Me 1, 1999, lau 18-28.

b Paratafa 8: Taha he tau mena tutupu ne talahau he tau kupu tohi nei ko e fakapotopoto a ‘lautolu kua fifili.’ (Mata. 24:31) Ti liga ko lautolu oti ne fakauku ne haia agaia he lalolagi ka o hake ke he lagi, ato kamata e tauaga i Amaketo. Kehe e mena nei mai he mena ne talahau e tautolu he “Tau Hūhū he Tau Tagata Totou” he The Watchtower ia Aokuso 15, 1990, lau 30.

c Paratafa 11: Kikite Ko e Kolo Toko, ia Novema 1, 1995, lau 10-20.

d Paratafa 12: Kikite e tala ne tatai ia Luka 21:28.