ELUKKUUN jejjet an naanin etto kein an Kiiñ eo emãlõtlõt etan Solomon kwal̦o̦k kõn l̦õmn̦ak im kõn̦aan eo an armej kõn mour. Kõn an kadu mour im ejjel̦o̦k emaroñ el̦l̦ã jãn mej, bõlen eñin unin jãn etto in an armej lukkuun kõn̦aan bwe en aetokl̦o̦k wõt aer mour. Elõñ bwebwenato im ino̦ñ ko jãn etto me rej kwal̦o̦k kõn an armej pukot kilen ñan kaetokl̦o̦k aer mour.

Ñan waanjoñak, Gilgamesh juon kiiñ ilo jikin eo etan Sumer. Elõñ ino̦ñ ko rej kwal̦o̦k kõn mour eo an. Rej ba bwe ear etal ilo juon ial̦ ekauwõtata bwe en pukot wãween an maroñ el̦l̦ã jãn mej. Bõtab, ear jab lo tõprak ilo men in.

Ilo iiõ ko 400 B.C.E., rimmãlõtlõt ro an science ilo Jaina rar kajjioñ kõm̦m̦ane im anõke juon dãnnin uno me armej rej tõmak emaroñ kaetokl̦o̦k mour. Kõn men in, rimmãlõtlõt rein rar iiõke juon dãnnin uno me ewõr jidik kãre ko rõkkajoor ie ãinwõt mercury im men ko jet rebaijin. Bõtab ekkar ñan mel̦el̦e ko, dãnnin uno in ear kõm̦m̦an bwe en mej jet iaan irooj ro an Jaina. Ilo iiõ ko 500 ñan 1500 C.E. ilo aelõñ ko ilo Europe, jet bar rimmãlõtlõt an science rar pukot kilen aer ukot gold ñan juon men me armej remaroñ wõrañel̦o̦k. Unin ej kõnke rar tõmak bwe ãinwõt an gold jab l̦õjo im jorrããn, ãindein emaroñ bar jipañ ñan kaetokl̦o̦k mour an armej.

Ilo raan kein, jet rimmãlõtlõt ro an science me rej ekkatak kõn menin kõm̦anm̦an ko im kõn kij bõdañ, rej kajjioñ in lale etke armej rej rũttol̦o̦k. Aer kate er ilo men in ej kam̦ool bwe ilo raan kein armej rekõn̦aan wõt pukot kilen ñan bõbrae er jãn aer rũttol̦o̦k im mej. Bõtab, ta ko rimmãlõtlõt rein rar loi jãn ekkatak kein rar kõm̦m̦ani?

Rimmãlõtlõt ro an science me rej ekkatak kõn cell ak kij ko ilo ãnbwinnin armej, rar bõklõñtak elõñl̦o̦k jãn 300 mel̦el̦e ko kõn unin ad rũttol̦o̦k im mej. Ilo iiõ ko rej kab mootl̦o̦k, rimmãlõtlõt ro an science rar lo juon kilen kõm̦adm̦õd ñan karum̦wijl̦o̦k an kij ko ilo ãnbwinnin armej im menninmour ko rũttol̦o̦k. Kõn men in, elõñ ri-m̦weiie ro rar lel̦o̦k el̦ap jããn ñan rimmãlõtlõt rein bwe ren ekkatak im etale etke armej rej mej. Ta ko rar loi ilo ekkatak kein aer?

Kajjioñ in kaetokl̦o̦k mour. Jet rimmãlõtlõt an science rej l̦õmn̦ak bwe unin ad rũttol̦o̦k ej kõn juon men ilowaan cell ko ilo ãnbwinnid me rej n̦aetan telomere, eo ej pãd ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k juon men  eaetok etan chromosome. Men in me rej n̦aetan telomere ej kõjparok DNA ko ilo chromosome ko ilo iien en̦ juon cell ej ajej im lõñl̦o̦k. Ijoke kajjojo iien cell ko rej ajej im lõñl̦o̦k, telomere eo edikl̦o̦k. Eñin unin ej etal im bõjrak an cell ko ajej im lõñl̦o̦k, im kiiõ ejino wal̦o̦k ad rũttol̦o̦k.

Kõrã eo etan Elizabeth Blackburn, me ear bõk nõbar kõn jerbal ko an ilo 2009 eo, kab ro ilo kumi eo an rar loe juon kain protein (enzyme) me emaroñ karum̦wijl̦o̦k an dikl̦o̦k telomere ko. Ijoke, rar make kile im ba bwe telomere ko rejjab maroñ kõm̦m̦an bwe en aetokl̦o̦k mour jãn joñan iiõ in mour ko an armej ilo raan kein.

Rej ukote l̦o̦k cell ko. Eñin bar juon wãween rimmãlõtlõt ro rej kõjerbale ñan kajjioñ bõbrae ad rũttol̦o̦k. Ñe cell ko relukkuun rũtto im ebõjrak aer jerbal, remaroñ kiiõ ko̦kkure jerbal ko an cell ko jet repaak me rej bõbrae nañinmej ko, im wãween in ekõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k ebbõj, emmetaktak, im nañinmej. Ilo iiõ ko rej kab mootl̦o̦k, jaintiij ro ilo France rar maroñ ukote l̦o̦k cell ko me rar bũki jãn rũtto ro, im jet iaan rũtto rein kar 100 jim̦a aer iiõ. Cell kein rar maroñ jino bar ajej im kõm̦m̦an cell ko jet. Professor in etan Jean-Marc Lemaître, eo ear tõl kumi in me rar kõm̦m̦ane ekkatak in, ej ba bwe ekkatak ko aer ej kaalikkar bwe cell ko me em̦õj aer rũtto remaroñ bar ro̦o̦l ñan jinoin ke rar ejaak.

Elõñ jaintiij ro rej ba bwe meñe elõñ kilen kõm̦adm̦õd ko ñan bõbrae ad rũttol̦o̦k, ak ilo m̦ool armej reban maroñ kõm̦m̦an bwe mour ko aer en lukkuun aetokl̦o̦k jãn joñan iiõ in mour ko an armej ilo raan kein. Em̦ool bwe jãn kar iiõ ko 1800 ñan kiiõ, ear maroñ jidik kõn jidik aetokl̦o̦k mour ko an armej. Bõtab unleplep in an maroñ ãindein ej kõnke armej rejel̦ãl̦o̦k kõjparok aer erreo, elõñl̦o̦k kilen kõm̦adm̦õd ko ñan bõbrae nañinmej ko rekapopo, im bareinwõt elõñl̦o̦k uno ko ñan elõñ kain nañinmej ko. Jet jaintiij ro me rej ekkatak kõn armej rej tõmak bwe eñin ej joñan aetokin mour kiiõ im ej joñan eo wõt me kõj armej jemaroñ tõpare.

Enañin 3,500 iiõ ko remootl̦o̦k, ri-jeje Baibõl̦ eo etan Moses ear make kile im ba: “Ewõr wõt jiljilimjuonñoul iiõ in am mour, ak el̦aññe kõm kajoor, emaroñ ralitõkñoul. Bõtab ilo iiõ kein kõmij lo wõt inepata im eñtaan, innem em̦õkaj am mour im kõm jako.” (Sam 90:10, UBS) Meñe armej rej kate er pukot kilen ñan kaetokl̦o̦k mour, ak mour ko an armej ejjañin oktak jãn wãween an kar Moses kwal̦o̦k kake.

Bõtab ewõr menninmour ko me remaroñ mour elõñl̦o̦k jãn 200 iiõ, ãinwõt menninmour ko ilo̦jet jej n̦aetaer l̦o̦r im juon kain jukkwe me ej itok jãn baam̦le eo an (quahog clam), im ewõr juon kain wõjke kileplep etan sequioa me emaroñ pãd ium̦win elõñ to̦ujin iiõ. Ñe jej keidi joñan aetokin mour ko ad ippãn men kein im menninmour ko jet, ekõm̦m̦an ke bwe en jiktok l̦õmn̦ak in, ‘Eñin ke unin ad mour, bwe jen mour wõt ium̦win 70 ak 80 iiõ, innem mej?’