Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tufuilangane luse ne muoyo mujima

Tufuilangane luse ne muoyo mujima

“Nutungunuke ne kulejangana lutulu, nufuilangana luse ne muoyo mujima.”​—KOLOS. 3:13.

1, 2. Bua tshinyi mbimpe kukonkonona mushindu uudi ne bua kufuilangana luse?

DÎYI dia Yehowa didi dituambuluisha bua kumanya mutuye umona bubi ne tshituye wenza patudi tuenza mibi. Dîyi diende didi kabidi dileja miaba ya bungi bua kufuilangana luse. Mu tshiena-bualu tshishale, tuvua bamone muvua malu avua Davidi ne Manashe benze mafikishe Yehowa ku dibafuila luse. Kanyinganyinga kavuabu naku bua malu mabi avuabu benze kakabasaka bua kuatonda, kualekela ne kunyingalala ne muoyo mujima. Nunku Yehowa wakabanyisha kabidi.

2 Tuakule mpindieu bua difuilangana luse mu mukuabu mushindu. Udi wela meji kayi, bu mu bantu bavua Manashe mushipe kabayi ne bualu abu muikale balela bebe, uvua mua kumumona bishi? Uvuaku mua kumufuila luse anyi? Lukonko elu ludi ne mushinga wa bungi lelu bualu tudi mu bulongolodi budi bantu bikale bashipi ba mikenji, bena tshikisu ne banange anu malu abu nkayabu. Nunku, bua tshinyi muena Kristo udi ne bua kudienzeja bua kuikala ne lungenyi lua kufuilangana luse? Bikalabu bakuenzele malu ne kansungasunga, tshidi mua kukuambuluisha bua kudikanda, kuenza malu mushindu udi Yehowa musue ne kufuilangana luse ntshinyi?

BUA TSHINYI TUDI NE BUA KUFUILANGANA LUSE?

3-5. a) Bua kuleja mudibi bikengela kufuilangana luse, Yezu wakapesha bantu bavua bamuteleja tshilejilu kayi? b) Ndilongesha kayi didi mu tshilejilu tshia Yezu tshidi mu Matayi 18:21-35?

3 Lungenyi lua kufuila bantu badi batuenzela bibi luse nansha bobu bikale bena Kristo anyi kabayi bena Kristo ludi lutuambuluisha bua kulama ditalala ne bena mu dîku dietu, balunda betu, bantu bakuabu ne Yehowa kabidi. Bible udi uleja ne: kuikala ne lungenyi lua kufuila bakuabu luse ne muoyo mujima nansha bobu batuenzele bibi misangu ne misangu mmukenji muelela bena Kristo. Yezu wakafila tshilejilu tshia mupika kampanda uvua ne dibanza bua kuleja muvua bualu ebu ne mushinga.

4 Mupika eu uvua ne dibanza dia mfumuende dia makuta apetangana ne difutu divuabu bafuta muena mudimu bua matuku miliyo 60. Mfumuende wakamulekeeladi. Pashishe, mupika eu wakapatuka ne kupetanganaye ne mupika nende uvua ne dibanza diende dia makuta a difutu dia matuku anu 100 patupu. Mupika nende eu wakamulomba bua indile, kadi mupika uvuabu bafuila luse bua dibanza dinene wakelesha mupika nende au mu buloko, bualu abu buakafikisha mfumuende munda. Yeye kumuebeja ne: “Kuvuaku mua kumvuila mupika nebe luse bu mumvua mukumvuile . . . luse anyi? Mfumuende wakafika munda bikole, kumufilaye kudi balami ba buloko too ne pavuaye ne bua kufuta dibanza diende dionso.”​—Mat. 18:21-34.

Ndilongesha kayi divua Yezu musue kufila mu tshilejilu etshi?

5 Tshivua Yezu musue kuleja mu tshilejilu etshi ntshinyi? Wakamba ku ndekelu ne: “Ke muikala Tatu wanyi wa mu diulu mua kunuenzela malu binuikala kanuyi nufuilangana luse ne muoyo mujima.” (Mat. 18:35) Tshivua Yezu usua kuamba ntshimueneke patoke. Mibi itukadi benze mu nsombelu wetu idi ileja mutudi katuyi anu bakumbane bua kutumikila mikenji ya Yehowa. Nansha nanku, mmusue kutufuila luse ne kupua bilema bietu muoyo. Nunku, muntu yonso udi musue kulua mulunda wa Yehowa udi ne bua kufuila bakuabu luse bua bilema bidibu bamuenzele. Anu muvua Yezu muambe mu muyuki wende wa pa mukuna, “Binuikala nufuila bantu luse bua bilema biabu, Tatu wenu wa mu diulu neanufuile penu luse; kadi binuikala kanuyi nufuila bantu luse bua bilema biabu, Tatu wenu kakunufuila penu luse bua bienu bilema to.”​—Mat. 6:14, 15.

6. Bua tshinyi kabitu anu bipepele bua kufuilangana luse?

6 Udi mua kuamba ne: ‘Kuamba nkupepele kadi kuenza nkukole,’ bualu tutu tutamba kuenza malu mu mushindu mubi padibu batuenzela bilema. Muntu udi mua kufika munda, kumvua bu bamuele mâyi ku makasa, kujinga bua bamuenzele malu mimpe anyi kumvua bua kudisombuela. Bushuwa, bamue bantu batu bela meji ne: kabena mua kukumbana bua kufuila muntu udi mubenzele bibi luse to. Wewe udiumvua pebe mushindu eu, udi mua kuenza tshinyi bua kupeta lungenyi lua kufuilangana luse ludi Yehowa utulomba bua kuikala nalu?

KONKONONA MUUDI UDIUMVUA

7, 8. Tshidi mua kukuambuluisha bua kufuilangana luse bobu bakuenzele malu adi makunyingalaje ntshinyi?

7 Tudi mua kuenza malu mu mushindu mubi padibu batuenzele bibi anyi patudi tuela meji ne: mbatuenzele bibi. Tumone tshiakenza nsongalume mukuabu tshidibu bafunde mu mukanda kampanda. Nsongalume eu udi wamba ne: “Umue musangu . . . pamvua ne tshiji tshikole, ngakapatuka mu nzubu ngenda nditshipa ne: tshiakumubuela kabidi to. Dituku adi kuulu kuvua kuimpe bikole ne mvua ngenda nyila mu njila mulengeja bimpe too ne muvua tshiji tshianyi tshienda tshijika ku kakese ku kakese. Panyima pa mêba makese, ngakapingana tshitshiyi kabidi ne tshiji to.” Anu mudi tshilejilu etshi tshileja, kukeba dîba dia kutuja tshilunji ne kumona malu mu mushindu muimpe kudi mua kukuambuluisha bua kufuilangana luse ne kubenga kuenza malu adi mua kulua kukunyingalaja pashishe.​—Mus. 4:4; Nsu. 14:29; Yak. 1:19, 20.

8 Kadi udi mua kuenza tshinyi biwikala kuyi ukumbana bua kupua bualu bubi budibu bakuenzele muoyo? Teta kumanya bua tshinyi udi umvua nanku. Bualu mbakuenzele malu ne kansungasunga peshi pamuapa bualu mbakuenzele malu mabi anyi? Mbualu udi umona ne: muntu mukuabu mmukuenzele bualu budi bukutape ku muoyo ku bukole anyi? Tshivuaye mukuenzele tshivuaku bushuwa tshibi anyi? Kuela meji ne kumanya tshiudi mua kuenza nekukuambuluishe bua kujingulula mushindu mutambe buimpe uudi mua kuenza malu ne udi Bible wanyisha. (Bala Nsumuinu 15:28; 17:27.) Kuela meji mushindu eu kudi mua kukuambuluisha bua kuenza malu mu mushindu muimpe ne kufuilangana luse. Paudi wenza nunku, nansha mudibi mua kuikala bikole, udi ulekela Dîyi dia Nzambi dikonkonona “meji ne malu adi muoyo [webe] musue kuenza” ne dikulombola bua wewe kuidikija mushindu utu Yehowa ufuilangana luse.​—Eb. 4:12.

KUMONYI MALU MU MUSHINDU MUBI

9, 10. a) Bobu bakuenzela bualu budi bukunyingalaje, tshiudi mua kuenza ntshinyi? b) Kuikala ne lungenyi luimpe lua kufuilangana luse kudi mua kushintulula mmuenenu webe wa malu mushindu kayi?

9 Malu a bungi a mu nsombelu atu asaka bantu ku dienza malu mu mushindu mubi. Tshilejilu, fuanyikija ne: udi wendesha mashinyi ne mashinyi makuabu adi amba kudikuma ku ebe. Newenze tshinyi? Udi mua kuikala ukadi mumvue balonda bua muvua muendeshi kampanda mufiike munda ne muambe muendeshi mukuabu mêyi mabi. Kadi bu muudi muena Kristo, kuena mua kuenza malu a mushindu eu to.

10 Mbimpe kuanji kukonkonona tshidi tshienzeke. Imue misangu uvua mua kuikala muenze tshilema kampanda pauvua wendesha mashinyi bualu uvua mu ditanaji. Peshi mashinyi a muendeshi mukuabu avua mua kuikala manyanguke tshintu kampanda. Bualu bua mushinga budi mu tshilejilu etshi budi ne: kumvua bimpe tshidi tshienzeke nekutuambuluishe bua kutuyisha tshiji, kubenga kuenza malu mu mushindu mubi, kumvuila bakuabu ne kubafuila luse. Muambi 7:9 udi wamba ne: ‘Kukuatshi tshiji mu mutshima webe lukasa, bualu bua tshiji tshidi tshilala mu tshiadi tshia bapote.’ Kuimanyinyi anu pa tshidi tshienzeke to. Misangu ya bungi, malu atu bantu bamona bu babenzele ku bukole kaatu anu nanku to; adi pamuapa mua kuikala menzeke bua dipanga bupuangane anyi bua ngumvuilu wetu mubi wa malu. Keba bua kumvua bimpe bualu bubi budibu bakuenzele ne ikala mudiakaje bua kufuilangana luse ne muoyo mujima. Wewe muenze nunku, nebikusankishe bikole.​—Bala 1 Petelo 4:8.

‘DITALALA DIENU DIPINGANE KUNUDI’

11. Ntshinyi tshidi bambi ba lumu luimpe ne bua kuenza padi bantu bitaba anyi babenga lumu luimpe?

11 Muntu yeye mukuenzele malu kayi ne bukalanga paudi mu mudimu wa buambi, udi mua kudikanda mushindu kayi? Pavua Yezu mutume bayidi 70 bua kuyisha, wakabambila bua kujingilabu bena nzubu bonso bavuabu bapeta ditalala. Wakabambila ne: “Bikalamu mulunda wa ditalala, ditalala dienu nedishale kudiye. Kadi yeye kayimu, nedipingane kunudi.” (Luka 10:1, 5, 6) Tutu tumvua disanka patu bantu bitaba lumu luimpe, bualu malu atudi tubambila adi mua kubapetesha disanka. Kadi imue misangu kakutu ditalala to. Tshitudi mua kuenza dîba adi ntshinyi? Yezu wakamba ne: ditalala ditudi tujingila bena nzubu dikala netu. Nunku tudi ne bua kuenza bua kumbuka ku nzubu ne nzubu yonso ne ditalala mu mutshima wetu nansha bantu bobu batuenzele malu mushindu kayi. Tuetu bafiike munda padibu batuandamuna bibi, katuakuikala ne ditalala to.

12. Bilondeshile mêyi a Paulo adi mu Efeso 4:31, 32, tudi ne bua kuenza malu mushindu kayi?

12 Dienzeje bua kuikala ne ditalala mu malu onso nansha paudi kuyi mu buambi. Bushuwa, dijinga dia kufuila bantu luse kadiena diumvuija ne: tudi ne bua kuitaba malu mabi adibu benza peshi kupepeja bipeta bidi bifuminaku to. Kadi, kufuilangana luse kudi kumvuija kubenga kulaminangana munda bua malu mabi adibu batuenzele ne kulama ditalala dietu. Bamue bantu batu bapangila disanka bualu batu balama malu mabi adibu babenzela ne bashala bavuluka mushindu mubi uvuabu babenzelawu. Kulekedi bualu bua nunku bukuenzekela to. Manya ne: kuena mua kupeta disanka wewe ulama malu mabi adibu bakuenzela to. Nunku, ikala ufuilangana luse.​—Bala Efeso 4:31, 32.

ENZA MALU MU MUSHINDU UDI USANKISHA NZAMBI

13. a) Muena Kristo udi ‘utentakaja makala a kapia’ pa mutu pa muena lukuna wende mushindu kayi? b) Tshidi mua kuenzeka ntshinyi tuetu benzele muntu udi mutuenzele bibi malu mimpe?

13 Kudi bikondo biudi mua kumvua bua kuambuluisha muntu kampanda udi mukuenzele bibi bua kuikalaye ne bikadilu bia buena Kristo. Mupostolo Paulo wakafunda ne: “‘Bikala muena lukuna webe ne nzala, umupeshe biakudia; bikalaye ne nyota, umupeshe tshia kunua; bualu paudi wenza nanku, neumutentakajile makala a kapia pa mutu pende.’ Kulekedi malu mabi akutshimuna, kadi tungunuka ne kutshimuna malu mabi ku malu mimpe.” (Lomo 12:20, 21) Wewe muenze malu mimpe padi muntu mukuenzele bibi, udi utekesha ngikadilu yende mibi ne umufikisha ku dienza malu mimpe. Wewe umvuila muntu udi mukuenzele bibi, uditeka pa muaba wende anyi mene umumvuila luse, udi mua kumuambuluisha bua kulongaye bulelela budi mu Bible. Nansha muntu yeye mukuenzele bualu kayi, kumuenzela malu mimpe kudi kumuambuluisha bua kumona bikadilu biebe bimpe.​—1 Pet. 2:12; 3:16.

14. Nansha muntu yeye mutuenzele bualu bubi bua mushindu kayi, bua tshinyi katuena ne bua kumulamina munda?

14 Mu imue nsombelu, kabiena ne mushinga bua kudia bulunda ne bamue bantu to. Tudi ne bua kuenza nunku bua bantu bavua benze mibi, babenge bua kunyingalala ne bipatshibue mu tshisumbu. Muntu wa nunku yeye mukuenzele bualu bubi, bidi mua kuikala bikole bua kumufuila luse nansha yeye mulue kunyingalala pashishe, bualu bitu bilomba matuku bua mputa udibu batapa muntu ku muoyo kumayi. Mu nsombelu ya nunku, udi ne bua kutungunuka ne kulomba Yehowa bua akuambuluishe bua upete lungenyi lua kubuikidila muntu udi muenze bubi ne munyingalale. Kadi tshidi mua kukuambuluisha bua kumanya tshidi mu mutshima wa muntu mukuabu ntshinyi? Yehowa yeye mmumanye. Udi ukonkonona meji adi nawu muntu munda muende ne utu ne lutulu kudi bantu badi benza malu mabi. (Mus 7:9; Nsu. 17:3) Ke bua tshinyi Bible udi wamba ne: “Kanupingajidi muntu bubi ku bubi. Nudienzeje bua kuenza malu mimpe ku mêsu kua bantu bonso. Bikalaku mushindu, nuenze muenu muonso bua kuikala mu ditalala ne bantu bonso. Bana betu bananga, kanudisombuedi, kadi nushile tshiji tshia Nzambi muaba; bualu mbafunde ne: ‘Yehowa udi wamba ne: Disombuela ndianyi; meme nemfute.’” (Lomo 12:17-19) Udiku mua kupisha muntu mukuabu diakamue anyi? Tòo. (Mat. 7:1, 2) Kadi, umanye ne: Nzambi utu wenza malu ne buakane.

15. Bua bantu badi batuenzele bibi, mbualu kayi butudi ne bua kumanya buatuambuluisha bua kubenzela malu mu mushindu muimpe?

15 Wewe mumone ne: mbakuenzele malu ne kansungasunga ne umona ne: mbikukolele bua kufuila muntu udi mukuenzele bibi ukadi munyingalale luse, mbimpe umanye ne: bualu abu budi kabidi mua kuikala butonda muntu udi mukuenzele bibi. Yeye pende udi ukenga bua malu mabi adi afumina ku dipanga bupuangane diende. (Lomo 3:23) Yehowa udi umvuila bantu bena mibi bonso luse. Nunku, mbimpe tusambile bua muntu udi mutuenzele bibi. Muntu kena mua kusambila bua muntu uvua mumuenzele bibi eku ushala mumufiikile munda to. Nanku, tudi ne bua kubenga kulamina muntu udi mutuenzele bibi munda anu mudibi bileja mu mêyi a Yezu a ne: “Tungunukayi ne kunanga badi nenu lukuna, ne kulombela badi banukengesha Nzambi.”​—Mat. 5:44.

16, 17. Bakulu bobu bamone ne: muntu uvua muenze bubi mmunyingalale, newenze tshinyi? Bua tshinyi?

16 Yehowa mmupeshe bakulu bena Kristo mudimu wa kukosa bilumbu bia bantu badi benza malu mabi mu tshisumbu. Bakulu aba kabatu anu bumvua malu onso bimpe bu mutu Nzambi umvua to, kadi tshipatshila tshiabu ntshia kuangata mapangadika ku diambuluisha dia nyuma wa Nzambi adi umvuangana ne buludiki budi mu Dîyi diende. Nunku, mapangadika adibu bangata mu bualu kampanda panyima pa bobu bamane kukeba diambuluisha dia kudi Yehowa mu disambila nealeje lungenyi ludi nalu Yehowa.​—Mat. 18:18.

Mbelele bena Kristo mukenji wa kufuilangana luse ne muoyo mujima

17 Bidi bikengela kuleja lulamatu mu bualu ebu. Neufuilaku muntu udibu balumbuluishe ne munyingalale luse ne kumuleja dinanga anyi? (2 Kol. 2:5-8) Kabitu bipepele bua kuenza nunku to, nangananga bikalabi ne: wewe ke udibu benzele bibi anyi ne: muntu uutu munange ke udibu benzele bibi. Kadi, wewe mueyemene Yehowa ne mushindu udiye ujikija malu mu tshisumbu, newenze malu ne meji. Neuleje ne: udi bushuwa ufuilangana luse ne muoyo mujima.​—Nsu. 3:5, 6.

18. Wewe ufuilangana luse ne muoyo mujima, neupete masanka kayi?

18 Bamanyi bapiluke ba masama a mu lungenyi mbamanye mudi kufuilangana luse ne muoyo mujima ne mushinga. Kufuilangana luse kudi kupetesha muntu disulakana ne kumbusha tunyinganyinga tudi mua kumupetesha masama. Kutu kabidi kupetesha makanda a mubidi ne kukolesha malanda adi nawu bantu. Kadi, kubenga kufuilangana luse kudi kutekesha muntu, kushipa bulunda, kumushiya ne tunyinganyinga ne kumupangisha bua kuyukila ne bantu. Kadi disanka dinene ditudi tupeta patudi tufuilangana luse ndia ne: tudi tudia bulunda bushême ne Tatu wetu wa mu diulu Yehowa.​—Bala Kolosayi 3:12-14.