Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Utuku wanyisha mabenesha a kudi Yehowa anyi?

Utuku wanyisha mabenesha a kudi Yehowa anyi?

Utuku wanyisha mabenesha a kudi Yehowa anyi?

PAVUA Yehowa mupatule bena Isalele mu bupika mu Ejipitu mu tshishima, bavua ne disanka bua muvuabu badikadile bua kumutendelela. (Ekes. 14:29–15:1, 20, 21) Kadi matuku makese pashishe, bakashintuluka. Bakatuadija kudiabakena bua tshivua nsombelu wabu. Bua tshinyi? Bualu bakatuadija kuela meji bikole bua ntatu ivuabu bapeta mu tshipela ne kupuabu muoyo malu mimpe avua Yehowa mubenzele. Bakambila Mose ne: ‘Nuvua batumushe mu Ejipitu bua tshinyi? Bua tuetu kufuila nzala mu tshipela. Apa katuena ne mampa, katuena ne mâyi a kunua! Tudi tudia anu mana bua dikenga. Kadi akadi matutonde.’​—Nom. 21:5, MMV.

Bidimu nkama pashishe, mukalenge Davidi wakamba ne: ‘Kadi ngakueyemena luse luebe; mutshima wanyi neusanke bua lupandu luebe. Nengimbile Yehowa musambu, bualu bua wakungenzela malu mimpe makumbane.’ (Mus. 13:5, 6) Davidi kavua mupue muoyo malu mimpe avua Yehowa mumuenzele to. Kadi uvua welangana meji bua malu aa misangu yonso. (Mus. 103:2) Yehowa utu utuenzela petu malu mimpe lelu, ke bualu kayi katuena ne bua kuapepeja to. Tukonkononayi amue malu mimpe adi Yehowa utuenzela lelu.

‘Bulunda bujalame ne Yehowa’

Mufundi wa Misambu Davidi wakamba ne: “Bulunda bujalame bua Yehowa budi kudi badi bamutshina.” (Mus. 25:14) Ndiakalenga dinene bua mudi bantu bapange bupuangane badia bulunda ne Yehowa. Kadi tuetu baditue anu mu malu etu a ku mubidi atupangisha ne dîba dia kusambila, tshidi mua kutuenzekela ntshinyi? Anji elabi meji ku tshidi mua kufikila malanda etu mimpe ne Yehowa. Yehowa mmusue bua tumueyemene ne tuikale tumusambila ne muoyo mujima, tumuleja itudi nayi munda bualu mmulunda wetu. (Nsu. 3:5, 6; Filip. 4:6, 7) Nunku katuenaku mua kulengeja masambila etu anyi?

Ntemu mukuabu utshidi nsonga diende Paul wakelangana meji bua masambila avuaye wenza ne kumonaye ne: bivua bikengela kualengejaku. * Udi wamba ne: “Nkavua ne tshibidilu tshia kuambulula anu mêyi amue amue mu disambila.” Kadi pakenzaye makebulula pa tshiena-bualu tshia disambila mu Index des Publications Watch Tower, wakamona ne: mu Bible mudi masambila matue ku 180. Masambila aa adi aleja muvua batendeledi ba Yehowa ba kale bamuambila malu avuabu nawu ne muoyo mujima. Paul udi utungunuka wamba ne: “Pamvua ngelangana meji pa bilejilu ebi, ngakalonga panyi bua kuamba malu masunguluke mu disambila. Ngakatuadija kuambila Yehowa malu onso amvua nawu mu mutshima. Ndi mpindieu ne disanka bua mundi musemene pabuipi nende mu disambila.”

‘Biakudia mu tshikondo tshiakanyine’

Dibenesha dikuabu didi Yehowa mutupeshe, mmalu atudi tulonga mu Bible. Tshidi tshitusaka bua ‘kuimba misambu bua disanka dia mu mitshima yetu,’ mbiakudia bia bungi bia mu nyuma bitudi nabi. (Yesh. 65:13, 14) Nanku tudimukayi bua malu mabi kaatufikishi ku dijimija disanka ditudi nadi bua bulelela. Tshilejilu, tuetu tuteleja malu adi batontolodi balongesha, lungenyi luetu ludi mua kunyanguka ne katuakuangata malu adi Yehowa utulongesha ku diambuluisha dia “mupika wa lulamatu ne wa budimu” adi menze bu ‘biakudia mu tshikondo tshiakanyine’ ne mushinga to.​—Mat. 24:45-47, NW.

André udi muenzele Yehowa mudimu kukadi bidimu bia bungi wakenda diakabi pavuaye mulekele malongesha a batontolodi amupambuisha. Uvua wela meji ne: kubala malu a batontolodi mu lupitapita kakuvua kubi to. Udi uvuluka ne: “Ku ntuadijilu, malongesha a batontolodi avua amueneka bu malelela ke avua mankoke. Pamvua ntungunuka anu ne kuakonkonona, mvua ngenda mmona ne: bivua bimpe bua meme kupatuka mu bulongolodi bua Yehowa. Kadi pangakakonkonona malu avua batontolodi babanda nawu Bantemu ba Yehowa, ngakamona ne: bavua bena mafi ba kalanda musenga. Malu avuabu babanda nawu Bantemu aa kaavua malelela to. Ke meme kuangata kabidi dipangadika dia kutuadija kubala mikanda yetu ne kubuela mu bisangilu. Matuku makese pashishe ngakamona ne: mvua mujimije malu a bungi.” Diakalenga, André wakapingana mu tshisumbu tshia bena Kristo.

‘Bana betu ba mu Kristo’

Dibenesha dikuabu didi Yehowa mutupeshe, mbena Kristo netu batudi banangangane nabu ne basombe nabu mu buobumue. (Mus. 133:1) Ke bualu kayi mupostolo Petelo wakafunda ne: ‘Nunange bana benu ba mu Kristo.’ (1 Pet. 2:17) Patudi mu dîku edi tudi tupeta dikuatshisha dia bena Kristo netu badi bu ba tatuetu, ba mamuetu, bana betu ba balume ne ba bakaji.​—Mâko 10:29, 30.

Nansha nanku, mu imue nsombelu tudi mua kupeta ntatu idi mua kunyanga malanda etu ne bena Kristo netu. Tshilejilu, bitu bipepele bua kunyingalala padi muanetu kampanda mutuenzele bibi ne tutuadija kumubipisha. Bualu bua nunku bobu bukufikile, mbimpe uvuluke ne: Yehowa mmunange batendeledi bende nansha mudibu bena mapanga. Kadi tuetu ‘tuamba ne: katuena ne mibi, tudi tudidinga, ne bulelela kabuena munda muetu.’ (1 Yone 1:8) Tudi ne bua kudienzeja bua ‘kulejangana lutulu ne kulekelelangana mibi yetu.’​—Kolos. 3:13.

Nsonga mukuabu diende Ann wakamanya mudi kuikala mu malanda mimpe ne bena Kristo ne mushinga panyima pa mumane kumuka mu bulongolodi. Anu bu muana mujimine wa mu mufuanu wa Yezu, nsongakaji eu wakumuka mu tshisumbu tshia bena Kristo. Pashishe lungenyi luakamuvuila ne kupinganaye mu tshisumbu. (Luka 15:11-24) Ndilongesha kayi divua Ann mupete bua tshivuaye muenze etshi? Udi wamba ne: “Mpindieu ndi ngangata bena Kristo nanyi bonso ne mushinga nansha mudibu bena mapanga. Kumpala mvua ne tshibidilu tshia kubabipisha. Kadi mpindieu tshiena musue bua tshintu nansha tshimue tshimpangishe masanka andi mpetela kudi bena Kristo nanyi to. Kakuena tshintu nansha tshimue mu bulongolodi bubi ebu tshidi tshipite nsombelu mulenga utudi nende mu bulongolodi bua Yehowa to.”

Ikala ne dianyisha bua mabenesha audi upeta

Ditekemena dietu dia se: Bukalenge bua Nzambi ke buajikija ntatu yonso ya bantu didi ne mushinga wa bungi be. Patuvua bapete ditekemena edi bua musangu wa kumpala, tuvua basanke bikole. Tuvua bumvue anu bu muakumvua ngenda mushinga wa mu mufuanu wa Yezu uvua ‘mupane bintu biende bionso’ bua kusumba “dibue dia mushinga mutambe bukole.” (Mat. 13:45, 46) Yezu kavua muambe ne: ngenda mushinga eu wakalua kumona dibue diende adi bu ne: kaditshivua kabidi ne mushinga to. Tuetu petu katujimiji ditekemena dietu dia mushinga mukole to.​—1 Tes. 5:8; Eb. 6:19.

Tuangate tshilejilu tshia Jean udi muenzele Yehowa mudimu bidimu bipite pa 60. Udi wamba ne: “Tshivua tshingambuluishe bua kuteka Bukalenge bua Nzambi mu lungenyi luanyi, mpamvua ngambila bakuabu malu a Bukalenge ebu. Pandi mmona ne: mbumvue malu a Bukalenge, bidi bingenza disanka dia bungi. Mushindu udi bulelela bushintulula nsombelu wa bantu aba udi umfikisha ku diamba ne: ‘Ndi ne malongesha malelela a kuambila bakuabu.’”

Tudi ne malu a bungi adi atusaka bua kuikala ne dianyisha bua bionso bidi Yehowa mutuenzele bua kutuambuluisha bua kumuenzela mudimu. Nansha tuetu batshiokesha kudi malu bu mudi: buluishi, disama, bukulakaje, kanyinganyinga, lufu ne dipangila dia makuta, tudi bamanye ne: ntatu eyi nya tshitupa tshîpi. Mu Bukalenge bua Nzambi netupete masanka a ku mubidi kusakidila ku a mu nyuma atudi nawu mpindieu. Ntantu yonso idi itutatshisha mpindieu kayakuikalaku kabidi mu bulongolodi bupiabupia to.​—Buak. 21:4.

Bua mpindieu, tuikalayi ne dianyisha bua masanka a mu nyuma atudi nawu anu bu Davidi wakamba ne: ‘Yehowa Nzambi wanyi, wakuvudija malu a kukema awakuenza ne malu awakupangadija bua kutuenzela; kakuena mukuabu utudi bamanye mua kuelekeja nebe. Bingakeba kualondolola ne bua kuambila bantu malu aa, neampite bua kuabala.’​—Mus. 40:5.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 6 Tudi bashintulule mêna.

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Yehowa udi utukolesha patudi mu ntatu