Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mmunyi muutu udiangata?

Mmunyi muutu udiangata?

Mmunyi muutu udiangata?

UVUA muntu muena lutambishi. Bu muvuabu bamubandishe muanzu mu bukalenge, uvua uditua makumbu bualu bantu bavua bamukema ne batamba kumuanyisha. Kadi bivua bimufiikisha munda bikole bualu munene mukuabu uvua ubenga bua kumutumbisha. Bua kudisombuela, munene eu wa lutambishi wakapangadija bua kushipa bantu bonso bavua bena tshisamba tshimue ne muntu eu uvua umufiikisha munda bavua ku bukokeshi bua bukalenge ebu. Bushuwa, au uvua mushindu mubi wa kudiangata ne mushinga!

Muntu wa mayele mabi au uvua Hamana, munene wa mu lubanza lua Mukalenge Ahashawelosha wa bena Pelasa. Kadi nganyi uvuaye nende lukuna? Mmuena Yuda, dîna diende Môdekai. Nansha muvua lungenyi luvua nalu Hamana lua kushipa tshisamba tshijima luikale lubi lutambe, ludi luleja njiwu ne malu mabi atu afumina ku lutambishi. Diambu diende diakakoleshila bakuabu nsombelu, kumufuisha bundu munkatshi mua bantu ne ndekelu wa bionso kumufikisha ku lufu.​—Esetê 3:1-9; 5:8-14; 6:4-10; 7:1-10.

Lutambishi lutu lukuata nansha batendeledi balelela

Yehowa udi utulomba bua tuikale ‘badipope mu dienda ne Nzambi wetu.’ (Mika 6:8, NW) Bible udi ne malu a bungi a bantu bavua kabayi ne budipope mu mushindu uvuabu badiangata. Bakapeta ntatu ne tunyinganyinga. Dikonkonona bimue bia ku bilejilu ebi didi mua kutuambuluisha bua kumona se: dipanga nkatshinkatshi mu ngelelu wa meji ndibula lungenyi ne didi mua kutufikisha ku njiwu.

Yona muprofete wa Nzambi wakapanga nkatshinkatshi mu ngelelu wende wa meji ne kuteta bua kunyema pakamupesha Nzambi mudimu wa kudimuija bantu babi ba ku Ninewe bua kabutu ka kudi Yehowa kavua ne bua kubakuata. (Yona 1:1-3) Pashishe, mudimu wende wa diyisha pakafikishawu bena Ninewe ku dilekela mibi yabu, Yona wakumvua bibi be. Bu muvuaye uditatshisha anu bua lumu luende lua muvuaye muprofete, nenku mioyo ya bena Ninewe binunu bivule ivua ne mushinga anu mukese anyi kayivua mene nawu ku mêsu kuende to. (Yona 4:1-3) Bituapanga budipope ne bituikala tutamba kudiangata ne mushinga, bidi mua kutukolela bua kuikala ne mmuenenu mujalame bua bantu bakuabu ne bua malu adi enzeka muaba utudi.

Tangila kabidi tshilejilu tshia Uziya, uvua muikale mukalenge muimpe mu Yuda. Pakapangaye nkatshinkatshi mu ngelelu wende wa meji, wakateta ne diambu dionso bua kuangata ku bukole muaba wa bakuidi ne kutuadija kuenza imue midimu yabu. Bua dipanga budipope ne bua lutambishi luende elu, wakajimija makanda ende a mubidi ne Nzambi kakamuanyisha kabidi to.​—2 Kulondolola 26:3, 16-21.

Ngelelu wa meji kayi wa nkatshinkatshi uvua muambe kutonkola bapostolo ba Yezu. Muntu yonso ukavua uditatshisha anu bua buende butumbi ne bukole. Dîba dia diteta dikole, bakanyema kushiya Yezu nkayende. (Matayo 18:1; 20:20-28; 26:56; Mâko 9:33, 34; Luka 22:24) Dipanga budipope ne ditamba kudiangata ne mushinga biakabafikisha ku dipua muoyo dilongolola dia Yehowa ne muaba uvuabu nawu mu diumvuangana ne disua diende.

Kudi bipeta bibi padi muntu utamba kudiangata ne mushinga

Didiangata ne mushinga dinekesha didi mua kutukebela kanyinganyinga ne kutunyangila malanda etu ne bakuabu. Tshilejilu, tudi mua kuikala mu nzubu kampanda, tumona mulume ne mukajende bayikila ne dîyi dia panshipanshi baseka. Bituikala tudimona anu tuetu nkayetu, tudi mua kuela meji mabi a ne: tuetu ki badibu baseka bualu badi bakula bitekete menemene. Lungenyi luetu kaluakutushila mpunga bua kuela meji makuabu pa bualu ebu to. Kadi tuanji kudiebeja, nnganyi mukuabu udibu mua kuikala bajana? Tudi mua kulua kufiika munda ne kujila mulume eu ne mukajende. Didiangata ne mushinga dinekesha didi mua kutufikisha ku dipanga kumvuangana ne kutunyangila malanda etu ne balunda, bena dîku anyi bantu bakuabu.

Bantu badi batamba kudiangata ne mushinga badi mua kulua badiambi, dîba dionso bikale baditemba bua bidibu belela meji bu mamanya adibu nawu, bienzedi anyi bintu bidibu nabi. Anyi badi mua kuikala bakula kabayi bashila bakuabu muaba, misangu yonso bikale anu ne bualu kampanda bua kuamba budi bubatangila. Ngakuilu wa nunku udi uleja dipanga dinanga dilelela ne udi mua kuikala usuya bantu bakuabu. Nunku, badiambi kabatu misangu mivule bumvuangana ne bakuabu to.​—1 Kolinto 13:4.

Bu mutudi Bantemu ba Yehowa, bantu badi mua kutuseka anyi kubenga malu atudi tuyisha. Tudi ne bua kuvuluka ne: udibu baluisha N’Yehowa udi mututume bua kuyisha mukenji eu, kadi ki ntuetu to. Didiangata dibi ne mushinga didi mua kufikisha ku bipeta bibi. Kukadi bidimu, muanetu kampanda wakangata mêyi mashile akamba muntu mukuabu bu avua mamuamba yeye muine ne kujula matandu. (Efeso 4:29) Pashishe, muanetu au katshivua kabidi uyisha ku tshiibi ne ku tshiibi to. Eyowa, tudi mua kujimija lutulu bua lutambishi patudi mu buambi. Tudienzejayi bua katujimiji lutulu to. Pamutu pa nanku, tukebayi ne budipuekeshi diambuluisha dia kudi Yehowa bua kumanya mua kuanyisha biakanyine mudimu wa bena Kristo utudi tuenza.​—2 Kolinto 4:1, 7; 10:4, 5.

Kutamba kudiangata ne mushinga kudi kabidi mua kutupangisha bua kuitaba mibelu itudi nayi dijinga. Kukadi bidimu, mu dimue ditunga dia mu Amerike wa Pankatshi, nsongalume kampanda wakenza muyuki mu Kalasa ka Mudimu wa Teokrasi mu tshisumbu tshia bena Kristo. Pakamupesha mutangidi wa kalasa imue mibelu ya buludiludi, ne tshiji tshikole nsongalume eu wakanyaka Bible wende panshi, kupatukaye mu Nzubu wa Bukalenge wenda utua mikuma panshi muikale ne meji a kubenga kumudiata kabidi. Kadi kunyima kua matuku makese, wakalekela diditambisha, kupungabu ne mutangidi wa kalasa ne kuitabaye mibelu yende ne budipuekeshi. Ndekelu wa bionso, nsongalume eu wakalua muena Kristo mupie.

Dipanga kuikala badipope ne didiangata ne mushinga mupite didi mua kunyanga malanda etu ne Nzambi. Nsumuinu 16:5 udi udimuija ne: “Muntu yonso udi ne kudisua mu mutshima udi utondesha Yehowa.”

Mmuenenu wa nkatshinkatshi wa tshitudi

Bushuwa, katuena ne bua kudiangata ne mushinga mupite nansha. Ki mmuomumue ne: katuena ne bua kuikala tudinemeka mu bitudi tuenza anyi tuamba to. Bible udi uleja ne: batangidi, basadidi ba mudimu​—ee, bantu bonso mu tshisumbu—​badi ne bua kuikala badinemeka. (1 Timote 3:4, 8, 11; Tito 2:2) Kadi mmunyi mudi bena Kristo mua kukolesha ne kulama mmuenenu wa budipope, wa nkatshinkatshi ne kumanya mua kudinemeka?

Bible udi ufila bilejilu bia bungi bidi bikankamija bia bantu bavua balame mmuenenu wa nkatshinkatshi wa tshivuabu. Tshilejilu tshitambe buimpe tshia budipuekeshi ntshia Yezu Kristo. Bua kuenza disua dia Tatuende ne kupandisha bantu, Muana wa Nzambi wakalekela ku budisuile muaba wende wa butumbi wa mu diulu ne kuluaye muntu mupuekele pa buloba. Nansha pavuabu bamupenda, bamuamba mêyi mabi ne pakaluaye kufua lufu lukuate bundu, wakadikanda ne kulama bunême buende. (Matayo 20:28; Filipoi 2:5-8; 1 Petelo 2:23, 24) Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yezu bua kuenza nanku? Uvua muteke muoyo wende wonso kudi Yehowa ne uvua mupangadije bua kuenza disua dia Nzambi. Yezu uvua ulonga Dîyi dia Nzambi ne disuminyina, usambila ne tshisumi ne udifila muende muonso mu mudimu wende. (Matayo 4:1-10; 26:36-44; Luka 8:1; Yone 4:34; 8:28; Ebelu 5:7) Kulonda tshilejilu tshia Yezu kudi mua kutuambuluisha bua kukolesha ne kulama mmuenenu wa nkatshinkatshi wa tshitudi.​—1 Petelo 2:21.

Tuangate kabidi tshilejilu tshimpe tshia Yonatana, muana wa Mukalenge Shaula. Bua bupidia bua tatuende, Yonatana kakapeta mushindu wa kupingana Shaula mu nkuasa wa bukalenge to. (1 Samuele 15:10-29) Yonatana uvuaku ne muoyo mululuke munda bua bualu ebu anyi? Wakatuadija kumvua mukawu bua Davidi, nsongalume uvua ne bua kuangata bukalenge pa muaba wende anyi? Nansha muvua Yonatana muikale ne bidimu bivule ne pamu’apa mumanye malu a bungi kupita Davidi, bua budipope ne budipuekeshi buende, wakitaba mushindu uvua Yehowa mulongolole malu ne wakakuatshisha Davidi ne lulamatu. (1 Samuele 23:16-18) Kuikala ne mmuenenu muimpe pa bidi bitangila disua dia Nzambi ne kuikala badiakaje bua kuditumikila nekutuambuluishe bua ‘katudiangatshi ne mushinga mupite utudi nawu.’​—Lomo 12:3, MMM.

Yezu wakaleja mushinga wa budipope ne budipuekeshi pavuaye ulongesha. Wakumvuija bualu ebu pakambaye ne: dîba divua bayidi bende bikale mu didia dia dibaka, kabavua ne bua kusomba pa “muaba wa kumpala” bualu kuvua mua kulua muntu mukuabu mubapite ne bavua mua kufua bundu bu buobu ne bua kubumbusha ne kubatuma muaba mukuabu mutambe bupuekele. Bua kutokesha bualu ebu bimpe, Yezu wakasakidila ne: “Bualu yonso wadibandisha nebamupuekeshe, wadipuekesha nebamubandishe.” (Luka 14:7-11, MMM) Tudi tuleja meji patudi tulonda mubelu eu wa Yezu ne patudi ‘tuluata mutshima wa kudipuekesha.’​—Kolosai 3:12; 1 Kolinto 1:31.

Tudi tupeta mabenesha patudi ne mmuenenu wa nkatshinkatshi

Kuikala badipope ne badipuekeshi kudi kuambuluisha basadidi ba Yehowa bua kupeta disanka dilelela mu mudimu wabu. Bakulu badi batamba kuikala ba kukuatshila malu padibu ‘bafuila mikoko luse’ ne budipuekeshi. (Bienzedi 20:28, 29, MMM) Dîba adi, kabiakukolela bena mu tshisumbu bonso bua kubakuatshila malu ne kubalomba diambuluisha to. Nenku bena mu tshisumbu badi mua kunangangana ne kudisanga pamue, kuikala ne musangelu ne kueyemenangana.

Dibenga kutamba kudiangata ne mushinga didi dituambuluisha kabidi bua kudia malunda mimpe. Budipope ne budipuekeshi nebituepule ku dikala ne lungenyi lua ditembangana ne ku dipatshila bua kudileja mutudi bapite bakuabu ku malu atudi tuenza anyi ku bintu bitudi nabi. Ngikadilu eyi milenga neyituambuluishe bua kuambika bakuabu bunême ne nunku, netukumbane bua kukankamija ne kukolesha bantu badi mu dikenga. (Filipoi 2:3, 4) Patudi tunanga bantu ne tubaleja bulenga, pa tshibidilu batu pabu batunanga ne batuleja bulenga. Ne malanda aa adi kaayi a budisui kaenaku alua muaba utudi mua kuibakila malunda makole anyi? Ndibenesha kayipu ditudi mua kupeta pa kubenga kudiangata ne mushinga mupite bualu tudi badipope!​—Lomo 12:10.

Kuikala ne mmuenenu wa nkatshinkatshi bua tshitudi kudi kabidi kutupepejila malu ne kutuambuluisha bua kuitaba tshilema tshietu patudi benzele muntu kampanda bibi. (Matayo 5:23, 24) Kuenza nunku kudi kufikisha ku malanda malenga, kutuambuluisha bua kupunga tshiakabidi ne kunemekangana ne bakuetu. Bikalabu badipuekeshi ne badipope, bakulu badi batangidi bena Kristo, badi ne mpunga wa kuenzela bakuabu malu mimpe a bungi. (Nsumuinu 3:27; Matayo 11:29) Muntu mudipuekeshi neamone kabidi bipepele bua kubuikidila bakuabu badi bamuenzela bibi. (Matayo 6:12-15) Kakuikala ukontolola tulemalema tuonso ne neeyemene Yehowa bua kuakajaye malu adibu kabayi mua kulongolola mu mushindu mukuabu.​—Musambu 37:5; Nsumuinu 3:5, 6.

Dibenesha ditambe bunene ditudi mua kupeta pa kuikala badipope ne badipuekeshi mu mushindu utudi tudiangata ndia se: Yehowa neatuanyishe ne neatungunuke ne kutuangata bu balunda. ‘Nzambi udi upidia badi badisue, kadi udi upa badi badipuekesha [“bulenga bukena buakanyina,” NW].’ (1 Petelo 5:5) Katuedi meji ne: tudi balenga kupita mutudi menemene to. Pamutu pa nanku, tuitabayi ne budipuekeshi tshietu tshitudi tukumbaja mu ndongoluelu wa malu wa Yehowa. Mabenesha a bungi mmindile bantu bonso badi bakumbaja bualu budiye ubalomba bua ‘kuikala badipope mu dienda ne Nzambi.’

[Tshimfuanyi mu dibeji 22]

Yonatana wakakuatshisha Davidi ne budipuekeshi