luka mutabak khush khabri 9:1-62
-
12 chelya nu prachar diya hidayata (1-6)
-
herodes yisu karke uljhan vich (7-9)
-
yisu ne 5,000 nu khuaaya (10-17)
-
patras ne yisu nu masih keha (18-20)
-
yisu ne apni maut bare pehla hi dassya (21, 22)
-
sacha chela kaun (23-27)
-
yisu da roop badal gaya (28-36)
-
dusht doot de vass vich pya munda theek keeta (37-43u)
-
yisu ne dobara apni maut bare dassya (43a-45)
-
chelya vich jhagrra ki vadda kaun (46-48)
-
jehrra sadde khilaf nahi, oh sadde val hai (49, 50)
-
samriyaa de ik pind ne yisu nu thukraya (51-56)
-
yisu de pichhe-pichhe kive chaliye (57-62)
9 fir yisu ne 12 rasoola nu apne kol bulaya atey ohna nu sabh dusht doota utte adhikar ditta+ atey bimariya theek karan di shakti ditti.+
2 os ne ohna nu parmeshwar de raj bare prachar karan atey lokaa nu theek karan layi bhejya
3 atey ohna nu keha: “safar vaste apne naal kujh vi lai ke na jao, na danda, na jhola, na roti, na paise;* atey na hi do-do kurrte* lai ke jao.+
4 jis ghar vich tusi jao, uthe unna chir raho jinna chir tusi os ilake vich rehnde ho.+
5 jithe lok tuhada suaagat nahi karde, os shehero niklan vele ohna de khilaf gavahi de taur te apne paira di dhoorr jhaarr dyo.”+
6 fir chele tur paye atey pindo-pind hunde hoye sare ilake vich khush khabri da prachar karde atey har jagah rogiya nu theek karde gaye.+
7 jado zile de haakam herodes* ne sunya ki kee kujh ho reha si, taa oh bahut pareshan ho gaya kyoki kujh lok keh rahe san ki yuhanna marya vicho dobara jeeunda ho gaya si,+
8 par kujh lok keh rahe san ki eliyah pragat hoya si atey kayi hor keh rahe san ki purane zamane de nabiya vicho koi nabi dobara jeeunda hoya si.+
9 herodes ne keha: “mai aap yuhanna da sir vadhvaya si,+ taa fir eh kaun hai jis bare mai eh galla sunn reha ha?” is karke oh yisu nu milna chahunda si.+
10 rasoola ne vapas aa ke yisu nu ohna sare kamma bare dassya jo ohna ne keete san.+ fir oh ohna nu baitsaida sheher vich kise jagah lai gaya jithe ohna to sivai hor koi na hove.+
11 par lokaa nu pata lagg gaya atey oh os de magar-magar aa gaye. os ne lokaa da pyaar naal suaagat keeta atey ohna nu parmeshwar de raj bare sikhaun lagga atey os ne bimara nu theek keeta.+
12 fir jad din dhalan lagga, taa os de 12 rasoola ne aa ke os nu keha: “lokaa nu ghal de taaki oh ja ke aale-duaale de pinda vich apne rehen atey khaan da intzam kar sakan kyoki aapa ithe ujaad tha vich baithe ha.”+
13 par os ne ohna nu keha: “tusi hi ohna nu kujh khaan layi dyo.”+ ohna ne keha: “sadde kol panj rotiya te do machhiya to sivai hor kujh nahi hai, ja fir sanu ja ke ihna sare lokaa layi khana khareedna pavega.”
14 uthe takreeban 5,000 aadmi san. par os ne apne chelya nu keha: “lokaa nu 50-50 diya toliya banaa ke bithao.”
15 ohna ne ise tarha keeta atey sarya nu bitha ditta.
16 os ne panj rotiya te do machhiya laiya te akash val dekh ke parmeshwar da dhanvad keeta. fir os ne rotiya torr ke apne chelya nu dittiya taaki oh lokaa nu vandan.
17 ohna sarya ne rajj ke khadha. fir ohna ne bache hoye tukrre ikatthe keete jinha naal 12 tokriya bhar gaiya.+
18 ik din jad oh ikkala prarthna kar reha si, taa chele os kol aaye atey os ne ohna nu puchhya: “lokaa mutabak mai kaun ha?”+
19 ohna ne keha: “kujh kehnde han yuhanna baptisma den vala, kujh kehnde han eliyah te kayi kehnde han purane zamane de nabiya vicho koi nabi jeeunda hoya hai.”+
20 fir os ne ohna nu puchhya: “par tuhade mutabak mai kaun ha?” patras ne javab ditta: “parmeshwar da bhejya hoya masih.”+
21 fir os ne chelya nu sakhti naal varjya ki oh is bare kise nu na dassan+
22 atey keha: “manukh de puttar nu bahut atyaachar sehne painge atey bazurg, mukh pujari te granthi os nu kabool nahi karange atey os nu jano maarya javega,+ par os nu teeje din jeeunda keeta javega.”+
23 fir os ne sarya nu keha: “je koi mere pichhe aauna chahunda hai, taa oh apne aap da tyaag kare+ atey har roz apni tasihe di sooli* chukk ke mere pichhe-pichhe chalda rahe.+
24 kyoki jehrra insaan apni jaan bachauni chahunda hai, oh apni jaan guaa baithega, par jehrra insaan meri khatar apni jaan guaaunda hai, oh apni jaan bachaa lavega.+
25 kee faida je insaan sari duniya nu khatt lave, par apna hi nuksan kar baithe ja apni jaan guaa baithe?+
26 jehrra insaan mera chela hon atey meriya sikhyaava utte chalan vich sharmindgi mehsoos karda hai, manukh da puttar vi os nu apna chela mannan vich sharmindgi mehsoos karega jado oh apni, apne pita di atey pavittar doota di shano-shaukat naal aavega.+
27 par mai tuhanu sach dassda ha: ithe kharhe kujh jane unna chir nahi marange jinna chir oh parmeshwar de raj nu na dekh lain.”+
28 eh gall kehen to attha ku dina baad yisu paharr te prarthna karan gaya atey patras, yuhanna te yakoob nu apne naal lai gaya.+
29 jad oh prarthna kar reha si, taa os de chehre da roop badal gaya atey os de kappde inne chitte ho gaye ki eh chamkan lagg paye
30 atey dekho! do aadmi os naal galla kar rahe san; eh aadmi moosa te eliyah san.
31 eh dove mehma vich pragat hoye atey yisu naal duniya vicho os di vidaaigi bare galla karan lagge jo yarushlam vicho honi tai si.+
32 patras, yuhanna atey yakoob goodi neend sutte paye san, par jad oh poori tarha jaag paye, taa ohna ne yisu nu apni mehma vich dekhya+ atey os naal do aadmi kharhe san.
33 jad oh dove yisu nu chhadd ke jaan lagge, taa patras ne yisu nu keha: “guru ji, kinna changa hai ki asi ithe ha. asi hun tinn tambu la dinde ha, ik tere layi, ik moosa layi te ik eliyah layi.” par patras nu pata nahi si ki oh kee keh reha si.
34 par jad oh eh galla keh reha si, taa uthe baddal chha gaya jis ne ohna nu dhak lya atey oh bahut dar gaye.
35 fir baddal vicho avaaz+ aayi: “eh mera puttar hai jis nu mai chunya hai.+ is di gall suno.”+
36 jyo hi eh avaaz sunayi ditti, ohna ne dekhya ki yisu uthe ikkala hi si. par ohna ne jo dekhya si, os bare kujh same layi kise nu kujh na dassya, sago oh chupp rahe.+
37 agle din jad oh paharro thalle aaye, taa bheerr os kol aayi.+
38 atey dekho! bheerr vicho ik aadmi uchi avaaz vich bolya: “guru ji, mai teri minnat karda ha ki aa ke mere putt nu dekh kyoki oh mera ikko-ik munda hai.+
39 atey dekh! ik dusht doot munde te aa painda hai te munda achanak cheeka maaran lagg painda hai atey dusht doot is nu thalle sutt ke marorrda-mararrda hai atey munda muho jhagg chhaddan lagg painda hai. dusht doot munde nu satt-chot laaunda hai atey barri mushkal naal munde da pichha chhadd-da hai.
40 mai tere chelya diya minnta keetiya ki oh os vicho dusht doot kadd den, par oh kadd na sake.”
41 yisu ne keha: “he avishvasi te vigrri hoi peerri,+ mai hor kinna chir tuhade naal raha te tuhanu sehnda raha? apne munde nu mere kol lai ke aa.”+
42 par jad munda os val aa reha si, taa dusht doot ne munde nu patka ke zameen utte maarya atey os nu buri tarha marorrya-mararrya. par yisu ne dusht doot nu jhirrak ke munde vicho kadd ditta atey munda theek ho gaya. yisu ne munde nu os de pita de havale kar ditta.
43 sabh lok parmeshwar di mahashakti dekh ke hakke-bakke reh gaye.
hun jad sabh lok os de sare kamma utte hairani pragat kar rahe san, taa os ne apne chelya nu keha:
44 “meri eh gall dhyaan naal sunn ke yaad rakho: manukh de puttar nu dhokhe naal lokaa de havale keeta javega.”+
45 par chele os di eh gall nahi samjhe. asal vich ohna to is gall da matlab lukya reha atey oh os nu is bare puchhan to darde san.
46 fir os de chele aapas vich is gall te behes karan lagge ki ohna vicho kaun vadda si.+
47 yisu jaan gaya ki oh apne mana vich kee soch rahe san. is layi os ne ik bache nu apne naal kharha kar ke
48 chelya nu keha: “jo koi meri khatar is bache nu kabool karda hai, oh mainu vi kabool karda hai; atey jo mainu kabool karda hai, oh mere ghalan vale nu vi kabool karda hai.+ tuhade sarya vicho jo apne aap nu sabh to chhota samajhda hai, ohi vadda hai.”+
49 fir yuhanna ne os nu keha: “guru ji, asi ik aadmi nu tera naa lai ke dusht doota nu kadhde dekhya atey os nu rokan di koshish keeti kyoki oh sadde vicho nahi hai.”+
50 par yisu ne os nu keha: “os nu rokan di koshish na karo kyoki jehrra tuhade khilaf nahi, oh tuhade val hai.”
51 jyo-jyo yisu de swarg jaan de din nerre aa rahe san,*+ os ne yarushlam nu jaan di thaan layi si.
52 is layi os ne apne chelya nu apne agge-agge ghal ditta. oh tur paye atey samriyaa de ik pind vich pahunche taaki oh uthe os layi sabh kujh tyaar karan.
53 par pind de lokaa ne os da suaagat na keeta+ kyoki os ne yarushlam nu jaan da mann banaya hoya si.
54 eh dekh ke chele yakoob atey yuhanna+ ne puchhya: “prabhu, kee tu chahunda hai ki asi hukam kariye ki swargo agg varhe te ihna nu bhasam kar deve?”+
55 par yisu murrya atey ohna doha nu jhirrkya.
56 fir oh atey os de chele kise hor pind nu chale gaye.
57 jad oh raah vich ja rahe san, taa kise ne os nu keha: “jithe kite tu jaenga, mai tere pichhe-pichhe* aavanga.”
58 par yisu ne os nu keha: “loombrriya kol ghurne han atey akash de panchhiya kol aalne, par manukh de puttar kol apna sir rakhan layi vi jagah nahi hai.”+
59 fir os ne kise hor nu keha: “mera chela bann ja.” os aadmi ne os nu keha: “prabhu, mainu aagya de ki mai ja ke pehla apne pita nu dafna aava.”+
60 par yisu ne os nu keha: “murdya+ nu apne murde dafnaun de, par tu ja ke sare pase parmeshwar de raj da prachar kar.”+
61 ik hor ne os nu keha: “prabhu, mai tere pichhe-pichhe aavanga, par mainu ijazat de ki mai pehla apne ghardya nu ja ke aakhri vaar mil aava.”
62 yisu ne os aadmi nu keha: “jehrra vi aadmi hal te hath rakh ke pichhe chhaddiya cheeza nu dekhda hai,+ oh parmeshwar de raj vich jaan de layak nahi hai.”+
footnote
^ yoona, “chandi.”
^ ja, “vadhu kurrta.”
^ yoona, “poore hon vale san.”
^ matti 4:20, footnote dekho.

