Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA 6

“Nshikidilu wafiki mpindieu kuudi”

“Nshikidilu wafiki mpindieu kuudi”

YEHEZEKELE 7:3

LUNGENYI LUNENE: Muvua mêyi a buprofete a Yehowa a dibutuka dia Yelushalema makumbane

1, 2. a) Mmushindu kayi uvua ngenzelu wa malu wa Yehezekele mushintuluke? (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.) b) Malu avuaye wenza au avua aleja tshinyi?

 LUMU lua mukavua ngenzelu wa malu wa Yehezekele mushintuluke luakamuangalaka ne lukasa kudi bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu mu Babilona. Yehezekele uvua musombe lumingu lujima ne dipampakana munkatshi mua bena Yuda abu mushale kamama, pashishe kubuelaye diakamue mu nzubu muende, kukanga tshiibi. Mpindieu udi upatuka kumpala kua bantu bavua muaba au bavua badiebeja tshivua tshisua kuenzeka, wangata didioto, uditeka kumpala kuende, utuadija kuzolapu tshimenga. Udi kabidi utuadija kuibaka katshimanu ka mu bukese kayi wakula to.​—Yeh. 3:10, 11, 15, 24-26; 4:1, 2.

2 Bantu bavua bamutangila abu bavua anu benda bavula. Bavua mua kuikala badiebeja ne: ‘Malu adi Yehezekele wenza aa adi umvuija tshinyi?’ Bena Yuda abu bakalua kujingulula ne: bivua Yehezekele wenza abi bivua bileja malu mabi avua ne bua kukuata Yelushalema avua aleja tshiji tshia Yehowa. Mmalu kayi au? Ntshinyi tshivuawu menzele bena Isalele? Mmunyi mudiwu atangila batendeledi bakezuke ba Nzambi lelu?

“Angata didioto . . . ntete ya blé . . . ne muele wa mvita mutue”

3, 4. a) Mmalu kayi asatu avua Yehezekele muenze bua kuleja dinyoka dia kudi Nzambi? b) Ntshinyi tshivua Yehezekele muenze bua kuleja muvuabu ne bua kutshintshimika Yelushalema?

3 Bu mu 613 K.Y., Yehowa wakalomba Yehezekele bua kuenza malu asatu adi alonda aa bua kuleja dinyoka divuaye mulongoluele Yelushalema: ditshintshimika dia Yelushalema, dikenga dia benamu, ne dibutuka dia tshimenga ne dia bantu. * Tumonayi malu asatu au mu bule ne mu butshiama.

4 Ditshintshimika dia Yelushalema. Yehowa wakambila Yehezekele ne: “Angata didioto, uditeke kumpala kuebe. Zolapu tshimenga, mmumue ne: Yelushalema. Tshitshintshimika.” (Bala Yehezekele 4:1-3.) Didioto adi divua dileja Yelushalema, Yehezekele yeye uvua uleja tshiluilu tshia Babilona tshivua Yehowa mutume bua kubutula Yelushalema. Nzambi uvua kabidi muambile Yehezekele bua ibake katshimanu kakese, imanyike tshibumba tshikole bua kukatshintshimika, ne ase mitshi minene ya kupula nayi bimanu. Uvua ne bua kuasa bintu abi binyunguluke didioto adi. Bivua tshimfuanyi tshia bia mvita bivua baluishi ne bua kutshintshimika nabi tshimenga tshia Yelushalema pavuabu batshiela mvita. Yehezekele uvua ne bua kuteka “mpanu wa tshiamu” wa tshibatubatu pankatshi pende ne tshimanu tshivuaye muibake bua kuleja muvua baluishi babu ne bukole bu bua tshiamu. Pashishe uvua ne bua ‘kutangija mpala’ wende ku tshimenga atshi. Malu au avua ‘tshimanyinu kudi nzubu wa Isalele’ bua kuleja ne: bualu buvuabu kabayi bela meji ne: buvua mua kuenzeka bukavua pa kuenzeka. Yehowa ukavua pa kusaka baluishi bua kutshintshimika Yelushalema, muaba wa mushinga mukole kudi bantu ba Nzambi uvua ntempelo wende!

5. Amba muvua Yehezekele muleje tshivua ne bua kufikila bena mu Yelushalema.

5 Dikenga dia bena mu Yelushalema. Yehowa wakambila Yehezekele ne: ‘Angata ntete ya blé, orje, nkunde ya minene, tukunde tua tukese, mponda, ne ntete ya epotre ne wenze nabi diampa,’ pashishe ‘upime ne udie biakudia bia bujitu bua nshekele 20 ku dituku.’ Ke Yehowa kumumvuija ne: “Ndi mbutula tshilaminu . . . tshia biakudia.” (Yeh. 4:9-16) Muaba eu, Yehezekele katshivua kabidi tshimfuanyi tshia tshiluilu tshia Babilona to, kadi ukavua tshimfuanyi tshia bena mu Yelushalema. Malu avua Yehezekele muenze avua aleja ne: pavua baluishi batshintshimika tshimenga, biakudia biabu bivua ne bua kukepa. Dîba adi, bantu bavua ne bua kusambakaja bintu bivuabu kuonso eku kabayi basambakaja bua kuenza diampa, bua kuleja ne: bantu bavua ne bua kudia tshionso tshivuabu bapeta. Kadi tshiyole tshia nzala atshi tshivua ne bua kukola mushindu kayi? Yehezekele uvua anu bu uvua wambila bena Yelushalema buludiludi ne: “Batatu badi munkatshi muebe nebadie bana babu ba balume, ne bana ba balume nebadie batatuabu.” Ndekelu wa bionso, bantu ba bungi bavua ne bua kukenga bua “mikete ya lufu ya tshiyole tshia nzala,” ne bavua ne bua ‘kunyana.’​—Yeh. 4:17; 5:10, 16.

6. a) Mbintu kayi bibidi bivua Yehezekele muenze musangu umue? b) Dîyi dituma dia Nzambi dia ‘kupima nsuki ne kuyabanya’ didi diumvuija tshinyi?

6 Kabutu ka Yelushalema ne ka benamu. Bilondeshile mêyi a buprofete aa, Yehezekele uvua ne bua kuenza bintu bibidi musangu umue. Tshia kumpala, wakenza bualu buvua buleja tshivua Yehowa ne bua kuenza. Yehowa uvua mumuambile ne: “Angata muele wa mvita mutue wenze nawu mudimu bu kapaya ka mukoshi wa nsuki.” (Bala Yehezekele 5:1, 2.) Tshianza tshia Yehezekele tshivua tshikuate muele wa mvita au tshivua tshileja tshianza tshia Yehowa, mmumue ne: manyoka avuaye mufile kupitshila kudi tshiluilu tshia Babilona. Tshibidi, Yehezekele wakenza bualu buvua buleja malu avua ne bua kufikila bena Yuda. Yehowa wakamuambila ne: “Kungula mutu webe ne muedi webe.” Dikungula diende dia nsuki divua dileja muvuabu ne bua kukuata bena Yuda ne kubashipa. Nsuki ya Yehezekele ivua tshimfuanyi tshia bena mu Yelushalema. Dîyi dituma dia ne: “Angata tshipiminu tshiebe tshia bujitu bua kupima ne kuabanya nsuki mu bitupa mu bitupa” divua dileja ne: Yehowa uvua ne bua kunyoka Yelushalema kabiyi bu ku mpukapuka to, kadi anu mukavuaye muambe.

7. Bua tshinyi Yehowa uvua muambile Yehezekele bua kutapulula nsuki ivuaye mukungule mu bitupa bisatu, ne kuenza malu mashilangane ne tshitupa tshionso?

 7 Bua tshinyi Yehowa uvua muambile Yehezekele bua kutapulula nsuki ivuaye mukungule mu bitupa bisatu, ne kuenza malu mashilangane ne tshitupa tshionso? (Bala Yehezekele 5:7-12.) Yehezekele wakosha tshitupa tshimue tshia nsuki “munda mua tshimenga” bua kuleja babandidi ne: bamue bena mu Yelushalema nebabashipele mu tshimenga. Yeye kukosolola tshitupa tshikuabu tshia nsuki ne muele wa mvita “ku nseke yonso ya tshimenga” bua kuleja ne: nebashipele bakuabu pambelu pa tshimenga. Kutangalajaye tshitupa tshia ndekelu mu lupepele bua kuleja ne: banga nebanyemene mu bisamba bia bende, kadi “muele wa mvita” uvua ne bua ‘kabalondamu.’ Nanku, nansha bu bobu mua kupanduka, kabavua mua kupeta ditalala to.

8. a) Nkaditekemena kayi kavua mu malu avua Yehezekele muenze? b) Mêyi a buprofete a “tundambu” tua nsuki avua makumbane mushindu kayi?

8 Kadi malu avua Yehezekele muenze au avua kabidi apetesha bena Yuda kaditekemena. Yehowa uvua mumuambile bua nsuki ivuaye mukungule ne: ‘Angata tundambu, utujingile mu nzembe ya tshilamba tshiebe.’ (Yeh. 5:3) Dîyi dituma adi divua dileja ne: bena Yuda bakese bavua ne bua kutangalaka mu bisamba bikuabu, bavua mua kushala ne muoyo. ‘Ndambu’ wabu uvua munkatshi mua bantu bavua mua kupingana mu Yelushalema panyima pa bidimu 70 bia bupika mu Babilona. (Yeh. 6:8, 9; 11:17) Dîyi dia buprofete adi divua dikumbane anyi? Eyowa. Bidimu bia bungi panyima pa bena Isalele bamane kupatuka mu bupika mu Babilona, muprofete Hagai wakaleja ne: bamue bena Yuda bavua bushuwa bapingane mu Yelushalema. Bavua “bantu bakulakaje bavua bamone nzubu wa kumpala,” tuambe ne: ntempelo wa Solomo. (Eze. 3:12; Hag. 2:1-3) Yehowa wakenza muende muonso bua ntendelelu mukezuke alamibue anu mukavuaye mulaye. Netuakule malu a bungi adi atangila dijadikulula dia ntendelelu au mu nshapita wa 9.​—Yeh. 11:17-20.

Mêyi a buprofete aa adi atulongesha tshinyi bua malu enzeka kumpala eku?

9, 10. Bimanyinu bivua Yehezekele muenze bidi bituvuluija malu kayi manene adi matuindile kumpala eku?

9 Bimanyinu bivua Yehezekele muenze ebi bidi bituvuluija malu manene adi Bible mulaye ne: mmatuindile kumpala eku. Mmalu kayi au? Yehowa neenze bualu budi bantu kabayi bela meji ne: budi mua kuenzeka, neenze bua biluilu bia bana ba bantu biluishe bitendelelu bia dishima bidi pa buloba anu muvuabi bienzekele tshimenga tshia Yelushalema. (Buak. 17:16-18) Anu muvua dibutuka dia Yelushalema dikale “dikenga dia pa buadi,” bia muomumue, “dikenga dinene” diashikila ne mvita yadi ya Armagedone nebikale bualu ‘butu kabuyi buanji kuenzeka.’​—Yeh. 5:9; 7:5; Mat. 24:21.

10 Dîyi dia Nzambi didi dileja ne: pabutulabu bitendelelu bia dishima, bamue benamu nebapanduke ku kabutu aku. Nebikale ne buôwa, ne nebadisangishe ne bantu ba mishindu yonso bua kukeba muaba wa kusokoma. (Zek. 13:4-6; Buak. 6:15-17) Nsombelu wabu eu udi upetangana ne uvua nende bena Yuda ba kale bavua bapanduke ku kabutu ka tshimenga tshiabu batangalake “mu lupepele.” Anu muvua  tshikoso tshia 7 tshileje, nansha muvuabu banji kupanduka bua tshikondo kampanda, Yehowa wakapatula ‘muele wa mvita bua kubalondakaja.’ (Yeh. 5:2) Bia muomumue, kakuena muaba nansha umue wayabu kusokoma wabakuba ku muele wa mvita wa Yehowa to. Nebafue ku Armagedone, bobu ne bantu bonso badi bu mbuji.​—Yeh. 7:4; Mat. 25:33, 41, 46; Buak. 19:15, 18.

Bua bidi bitangila diyisha lumu luimpe, netushale ‘bapuwe’

11, 12. a) Mmunyi mudi ngumvuilu wetu wa mêyi a buprofete a Yehezekele a ditshintshimika dia Yelushalema utuambuluisha bua kumona mudimu wetu wa diyisha lelu? b) Ntshinyi tshiashintuluka pamuapa mu mudimu wetu wa diyisha ne mu mukenji utudi tumanyisha?

11 Mmunyi mudi ngumvuilu wetu wa mêyi a buprofete aa utuambuluisha bua kumona mudimu wetu wa diyisha, ne mushinga wa kuwenza ne lukasa? Udi utusaka ku dienza muetu muonso lelu bua kuambuluisha bantu bua balue batendeledi ba Yehowa. Bualu dîba didi ditushadile bua ‘kuvuija bantu ba mu bisamba bionso bayidi’ ndikese. (Mat. 28:19, 20; Yeh. 33:14-16) Patuadija “mulangala,” anyi biluilu bia bana ba bantu kuluisha bitendelelu, katuakuyisha kabidi mukenji wa lupandu to. (Yeh. 7:10) Bua diyisha lumu luimpe, netushale ‘bapuwe’ anu bu Yehezekele wakalekela kumanyisha mukenji wende tshikondo kampanda pavuaye muprofete. (Yeh. 3:26, 27; 33:21, 22) Panyima pa dibutuka dia bitendelelu bia dishima, bantu nebadienzeje mu mushindu kampanda bua ‘kukeba tshikena kumona kudi muprofete,’ kadi kabakupeta mêyi adi mua kubasungila nansha. (Yeh. 7:26) Dîba divuabu mua kupeta mêyi au ne kulua bayidi ba Kristo nedikale dimane kupita.

12 Nansha nanku, katuakulekela kuyisha to. Bua tshinyi? Bualu mu dikenga dinene, netutuadije pamuapa kumanyisha mukenji wa dilumbuluisha udi bu tshipupu tshia mabue a mvula. Mukenji au neuleje patoke ne: nshikidilu wa bulongolodi bubi ebu wafiki kudi bukua bantu.​—Buak. 16:21.

“Mona! Udi ulua!”

13. Bua tshinyi Yehowa uvua muambile Yehezekele bua kulala ku dia bakaji diende, pashishe kulala ku dia balume?

13 Yehezekele mumane kumanyisha muvua Yelushalema ne bua kubutuka, wakenza kabidi malu avua aleja dîba divuabi ne bua kuenzeka. Yehowa wakamuambila bua kulala ku dia bakaji diende matuku 390 ne bua kulala ku dia balume diende matuku 40. Dituku dionso divua dileja tshidimu tshimue. (Bala Yehezekele 4:4-6; Nom. 14:34) Yehezekele uvua wenza malu au anu mu mêba makese ku dituku, ne avua aleja tshidimu menemene tshivua Yelushalema ne bua kubutudibua. Bidi bimueneka ne: bidimu 390 bia bilema bia bena Isalele bivua bituadije mu 997 K.Y., tshidimu tshivua bukalenge bua bisa 12 butapuluke mu bitupa bibidi. (1 Bak. 12:12-20) Bidimu 40 bia mpekatu ya bena Yuda biakatuadija pamuapa mu 647 K.Y., tshidimu tshivua Yelemiya mulue muprofete bua kudimuija bukalenge bua Yuda, mu mêyi matoke, bua kabutu kavua kabuindile. (Yel. 1:1, 2, 17-19; 19:3, 4) Nunku, bikondo bionso bibidi ebi bivua bijika mu 607 K.Y., tshidimu tshivuabu babutule Yelushalema anu mukavua Yehowa mulaye. *

Mmunyi muvua Yehezekele muleje tshidimu menemene tshivua Yelushalema ne bua kubutudibua? (Tangila tshikoso tshia 13)

14. a) Bu muvua Yehezekele mujadike ne: Yehowa utu wenza malu anu pa dîba, mmunyi muakalejaye ne: uvua mumueyemene? b) Mmalu kayi avua ne bua kuenzeka kumpala kua dibutuka dia Yelushalema?

14 Pavua Yehezekele mupete mêyi a buprofete a matuku 390 ne matuku 40, kavua mua kuikala mujingulule tshidimu menemene tshivua Yelushalema ne bua kubutudibua to. Kadi mu bidimu bia kumpala kua kabutu aku, uvua anu udimuija bena Yuda ne: dinyoka dia Yehowa divua dienda dilua. Wakamanyisha ne: ‘Nshikidilu wafiki mpindieu kunudi.’ (Bala Yehezekele 7:3, 5-10.) Yehezekele uvua mujadike ne: Yehowa uvua ne bua kuenza bualu anu pa dîba diabu. (Yesh. 46:10) Uvua kabidi mumanyishe amue malu avua ne bua kuenzeka kumpala kua kabutu ka Yelushalema ne: “Tshipupu netshilonde tshipupu tshikuabu.” Malu au avua ne bua kufikisha ku dinyanguka dibi dia nsombelu wa bantu, bamfumu ba bitendelelu kabatshiyi babalombola, ne bakokeshi kabatshiyi kabidi babakokesha bimpe.​—Yeh. 7:11-13, 25-27.

Pakatshintshimikabu Yelushalema, wakalua bu “luesu” anyi dibungu ‘diteka pa kapia’ (Tangila tshikoso tshia 15)

15. Mmêyi kayi a buprofete a Yehezekele akatuadija kukumbana mu 609 kumpala kua Yezu?

15 Mêyi a buprofete au akatuadija kukumbana bidimu bikese panyima pa Yehezekele mumane kumanyisha dibutuka dia Yelushalema. Mu 609 K.Y., bakambila Yehezekele ne: mbatuadije kuluisha Yelushalema. Tshikondo atshi, pavua bantu bumvua muadi wa mpungi, bavua badisangisha bua kuluila tshimenga tshiabu, pende Yehezekele ukavua muambe ne: ‘kakuakuikala muntu waya ku mvita.’ (Yeh. 7:14) Bena mu Yelushalema kabakadisanga bua kuluisha bena Babilona to. Bamue bena Yuda bavua mua kuikala badiambila ne: Yehowa neabasungile. Ukavua mubasungile pavua bena Ashû bafuna bua kukuata Yelushalema, muanjelu wende kubutulaye basalayi babu pa kuamba bonso. (2 Bak. 19:32) Kadi musangu eu muanjelu kakabambuluisha to. Bakatshintshimika tshimenga tshiabu mu matuku makese patupu, kuluatshi bu “luesu” anyi dibungu ‘diteka pa kapia,’ ne bobu benamu kuluabu bu “mabulu a munyinyi” mu dibungu adi. (Yeh. 24:1-10) Bakatshintshimika Yelushalema mu ngondo 18, kusubishabu benamu, pashishe kubutulabu tshimenga atshi.

“Nudibutshile biuma mu diulu”

16. Bu mutudi bamanye ne: Yehowa utu wenza malu pa dîba, mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi bamueyemene?

16 Tshitupa tshia mêyi a buprofete a Yehezekele etshi tshidi tshitulongesha tshinyi? Tshidiku tshipetangana ne mudimu wetu wa buambi ne tshidi bantu benza patudi tubayisha anyi? Yehowa ukadi mujadike tshikondo tshiabutuka ntendelelu wa dishima, neamubutule anu pa dîba didiye mujadike adi. (2 Pet. 3:9, 10; Buak. 7:1-3) Katuena bamanye dituku menemene dienzaye bualu abu to. Kadi tudi tutungunuka ne kulonda dîyi dituma dia Yehowa dia kudimuija bantu misangu ne misangu, tubambila ne: ‘Nshikidilu wafiki mpindieu kunudi,’ anu muvua Yehezekele muenze. Bua tshinyi tudi ne bua kuamba mukenji au kuwambulula? Anu bua bualu buvua busake Yehezekele pende bua kuwamba njila ne njila. * Bantu ba bungi bavuaye mumanyishe dibutuka dia Yelushalema kabavua bamuitabe to. (Yeh. 12:27, 28) Panyima pa bidimu, bamue bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu mu Babilona bakalua kuleja muvuabu bakaje mioyo yabu, kupinganabu ku Yelushalema. (Yesh. 49:8) Bia muomumue, bantu ba bungi lelu kabena bitabuja ne: bulongolodi ebu nebutue ku tshibungubungu to. (2 Pet. 3:3, 4) Nansha nanku, pa kuamba dîba dia bantu kuitaba mukenji wa kudi Nzambi kupitadi, mbimpe tuambuluishe bantu badi balongolole mioyo yabu bua bapete njila wa muoyo.​—Mat. 7:13, 14; 2 Kol. 6:2.

Nansha mudi bantu ba bungi kabayi batuteleja, tudi tutungunuka ne kukeba badi bakaje mioyo yabu (Tangila tshikoso tshia 16)

Bua tshinyi bena mu Yelushalema wa kale bavua ‘bimanshe arjan yabu mu misesu’? (Tangila tshikoso tshia 17)

17. Mmalu kayi atuamona mu dikenga dinene didi dilua?

17 Mêyi a buprofete a Yehezekele adi atuvuluija ne: patuadija kabutu ka bitendelelu bia dishima, benamu ‘kabakuya ku mvita’ bua kuluila bitendelelu biabu to. Kadi patuadijabu kumona ne: kakuena muntu udi wandamuna ku mêyi abu a ne: “Mukalenge, Mukalenge,” dîba adi, “bianza biabu bionso nebilembelele,” “lukanku” nelubakuate. (Yeh. 7:3, 14, 17, 18; Mat. 7:21-23) Ntshinyi tshikuabu tshienzabu? (Bala Yehezekele 7:19-21.) Yehowa udi wamba ne: “Nebimanshe arjan yabu mu misesu.” Mêyi avua atangila bena mu Yelushalema wa kale aa adi atuleja kabidi tshienzeka mu dikenga dinene. Tshikondo atshi, bantu nebamone ne: makuta kaakubasungila ku dikenga didi dilua to.

18. Mêyi a buprofete a Yehezekele adi atupetesha dilongesha kayi bua diteka malu a mushinga kumpala?

18 Tshitupa tshia mêyi a buprofete a Yehezekele etshi tshidi tshitulongesha tshinyi? Mbimpe tuteke malu a mushinga pa muaba wa kumpala. Mona ne: bena mu Yelushalema bakamanya mua kuteka malu a mushinga kumpala anu ku shoo, pakamonabu ne: kabutu ka tshimenga kakavua kafike kudibu, ne bintu bia ku mubidi kabivua mua kubasungila nansha. Bakimansha bintu biabu, kutuadijabu ‘kukeba tshikena kumona kudi muprofete,’ kadi dîba dikavua dimane kupita. (Yeh. 7:26) Kadi tuetu tudi bamane kumanya ne: nshikidilu wa bulongolodi bubi ebu mmufike kutudi. Nunku, ditabuja ditudi nadi mu milayi ya Nzambi didi ditusaka bua kuteka malu a mushinga pa muaba wa kumpala. Ke bualu kayi, tudi tudifila mu dikeba biuma bia mu nyuma, bualu bidi ne mushinga wa bungi ne katuakubimansha “mu misesu” nansha kakese.​—Bala Matayi 6:19-21, 24.

19. Mêyi a buprofete avua Yehezekele mumanyishe adi atutangila mushindu kayi?

19 Mu tshikoso, mêyi a buprofete a Yehezekele a dibutuka dia Yelushalema adi atutangila petu mushindu kayi? Adi atuvuluija ne: dîba didi ditushadile bua kuambuluisha bantu bua kuluabu batendeledi ba Nzambi ndikese. Nanku tudi tuditua mu mudimu wa divuija bantu bayidi katuyi tujingakana. Tudi ne disanka dia bungi dia kumona ne: bantu badi balongolole mioyo yabu badi batuadija kutendelela Yehowa, Tatu wetu. Kadi nansha bantu bakuabu kabayi batuteleja, tudi tutungunuka ne kubadimuija anu muvua Yehezekele mudimuije bantu ba tshikondo tshiende ne: ‘Nshikidilu wafiki mpindieu kunudi.’ (Yeh. 3:19, 21; 7:3) Tudi kabidi badisuike bua kushala anu balamate Yehowa ne kuteka ntendelelu wende mukezuke pa muaba wa kumpala.​—Mis. 52:7, 8; Nsu. 11:28; Mat. 6:33.

^ tshik. 3 Mbikumbane bua kuamba ne: bimanyinu bionso bivua Yehezekele muenze abi, uvua mubienze bantu batangile. Bualu bimue bia kudibi, bu mudi tshimanyinu tshia kuenza mampa ne kuambula mabuki, Yehowa uvua mumuambile bua abienze “mu mêsu abu.”​—Yeh. 4:12; 12:7.

^ tshik. 13 Yehowa wakalekela babutula Yelushalema bua kuleja ne: uvua munyoke bukalenge bua bisa bibidi bia Yuda, kabidi ne bua bisa dikumi bia Isalele. (Yel. 11:17; Yeh. 9:9, 10) Tangila Étude perspicace des Écritures, Vol. 1, dib. 467, tshiena-bualu tshia Chronologie,” mu katshiena-bualu ka “De 997 av. n. è. à la désolation de Jérusalem.”

^ tshik. 16 Mona ne: mu mêyi makese adi mu Yehezekele 7:5-7, Yehowa mmuambulule muaku wa pa muanda ‘kulua’ misangu itanu mu mishindu yawu mishilangane.