Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Yehowa​—Mmutupeshi wa bintu ne Mukubi wetu

Yehowa​—Mmutupeshi wa bintu ne Mukubi wetu

‘Bualu bua yeye udi ulamata kundi mu dinanga diende, nemmupandishe; nemmushikike mu muaba udi kuulu, bualu bua yeye udi mumanye dîna dianyi.’​—MUS. 91:14.

1, 2. Ndishilangana kayi ditudi nadi mu nsombelu wa mu dîku ne wa mu nyuma?

YEHOWA ke muenji wa dîku. (Ef. 3:14, 15) Kadi nansha tuetu bikale ba mu dîku dimue, tudi ne ngikadilu ne nsombelu mishilangane. Badi mua kuikala bakukoleshe kudi baledi bebe kubangila ku buana too ne ku buntu bukole. Bakuabu badi mua kuikala bafuishe baledi babu, pamuapa bua masama, njiwu kampanda anyi bua nsombelu kampanda. Bakuabu mene kabena nansha bamanye baledi babu to.

2 Nsombelu wa mu nyuma wa batendeledi ba Yehowa badi mu dîku diende utu pende mushilangane. Udi mua kuikala ‘mukolele mu bulelela’ bu mutu bamue bantu bamba, ne baledi bebe bavua babueje mikenji ya Nzambi munda muebe. (Deut. 6:6, 7) Peshi udi mua kuikala umue wa ku bantu binunu ne binunu bavua balonge bulelela pavuabu babayishe kudi batendeledi ba Yehowa bakuabu.​—Lomo 10:13-15; 1 Tim. 2:3, 4.

3. Tutu bafuanangane ku tshinyi?

3 Pa kumbusha malu atudi batele aa, tuetu bonso tutu ne amue malu adi mafuanangane. Tudi tukenga bua bipeta bibi bia buntomboji bua Adama ne tudi bapiane dipanga bupuangane, bubi ne lufu. (Lomo 5:12) Nansha nanku, bu mutudi batendeledi balelela, tudi mua kubikila Yehowa ne: “Tatu wetu.” Yeshaya 64:8 udi uleja muvua bantu bavua Nzambi musunguke mu bikondo bia kale bamba ne: “Wewe Yehowa udi Tatu wetu.” Yezu wakatuadija pende disambila diende dia tshilejilu ne mêyi aa: “Tatu wetu udi mu diulu, dîna diebe ditumbishibue.”​—Mat. 6:9.

4, 5. Ntshinyi tshitudi mua kuenza patudi tukonkonona bua kumanya dianyisha ditudi nadi bua Tatu wetu Yehowa?

4 Tatu wetu wa mu diulu udi ututabalela ne utukuba bu mudibi bikengela bualu tudi bantu badi babikila dîna diende ne ditabuja. Mufundi wa misambu wakaleja mudi Nzambi wamba ne: ‘Bualu bua [mutendeledi mulelela] udi ulamata kundi mu dinanga dianyi, nemmupandishe; nemmushikike mu muaba udi kuulu, bualu bua yeye udi mumanye dîna dianyi.’ (Mus. 91:14) Eyowa, bu mutudi bantu ba Yehowa, udi utupandisha ne dinanga ne utukuba kudi baluishi bua kabatubutudi.

5 Bua kukolesha dianyisha dietu kudi Tatu wetu wa mu diulu, tukonkononayi malu manene asatu aa: 1) Tatu wetu Mmutupeshi wa bintu. 2) Yehowa udi Mukubi wetu. 3) Nzambi udi Mulunda wetu wa pa muoyo. Patudi tukonkonona malu aa, mbimpe tuele meji bua malanda etu ne Nzambi, ne tumanye mushindu utudi mua kumutumbisha bu Tatu wetu. Mbimpe tuele kabidi meji bua masanka adi Yehowa upesha bantu badi basemena pabuipi nende.​—Yak. 4:8.

YEHOWA, MUFIDI WA BINTU MUNENE

6. Mmushindu kayi umue udi Yehowa muleje mudiye mupeshanganyi wa “dipa dionso dimpe”?

6 Yakobo wakafunda ne: “Dipa dionso dimpe ne dipa dionso dipuangane didi difuma muulu, difumina kudi Tatu wa butoke bua mu diulu.” (Yak. 1:17) Muoyo ndipa dia pa buadi dia kudi Yehowa. (Mus. 36:9) Patudi tuenza mudimu ne muoyo bua kuenza disua dia Nzambi, netupete masanka a bungi mpindieu ne netupete ditekemena dia muoyo wa kashidi mu buloba bupiabupia. (Nsu. 10:22; 2 Pet. 3:13) Kadi mmunyi mudibi mua kuenzeka patudi tumona malu mabi adi afumina ku buntomboji bua Adama?

7. Mmushindu kayi udi Nzambi mutunzuluile njila bua tuetu kudia nende malanda?

7 Yehowa udi bushuwa mupeshanganyi wa bintu mu mishindu bungi kabuyi kubala. Tshilejilu, bulenga buende budi butusungila. Eyowa, tuetu bonso tudi bena mibi ne tudi bapiane dipanga bupuangane kudi baledi betu ba kumpala. (Lomo 3:23) Kadi, bu mudi Yehowa ne dinanga, mmutunzuluile njila bua tuetu kudia nende malanda. Mupostolo Yone wakafunda ne: “Mu bualu ebu, dinanga dia Nzambi diakamueneka bua bualu buetu, bualu Nzambi wakatuma Muanende mulela umuepele pa buloba bua tupete muoyo ku butuangaji buende. Dinanga mu bualu ebu didi ne: tuetu katuvua banange Nzambi, kadi yeye wakatunanga, kutumaye Muanende bu mulambu wa kubuikidila nawu mibi yetu.”​—1 Yone 4:9, 10.

8, 9. Mmunyi muvua Yehowa muleje mudiye Mufidi wa bintu munene mu tshikondo tshia Abalahama ne Izaka? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.)

8 Mu bidimu bia 1800 kumpala kua Yezu, bualu kampanda buvua buenzeke buvua buleje tshintu tshia dinanga tshidi Yehowa mupeshe bantu badi bamutumikila bua kupetabu muoyo wa tshiendelele. Ebelu 11:17-19 udi wamba ne: “Bua ditabuja, pavuabu batete Abalahama, wakenza bu ukavua mulambule Izaka; muntu uvua mupete milayi ne disanka wakateta bua kufila muanende mulela umuepele, nansha muvuabu bamuambile ne: ‘Babikidibua ne: “tunkanunuina tuebe” nebafumine mu Izaka.’ Kadi wakela meji ne: Nzambi uvua ne bukole bua kumubisha ku lufu; ne kuoku aku ke kuvuaye mumupetele bu tshifuanyikijilu.” Ki mbikole bua kumona dipetangana to. Yehowa wakafila Muanende Yezu Kristo bua kufuilaye bukua bantu.​—Bala Yone 3:16, 36.

9 Elabi meji ku disanka divua Izaka nadi pakapandukaye ku lufu. Kakuyi mpata uvua ne dianyisha bua tshivua Yehowa mufile pa muaba wende, mbuena kuamba ne: tshimpanga tshivua tshikalame mu tumitshi. (Gen. 22:10-13) Ke bua tshinyi bakabikila muaba au ne: “Yehowa-yile,” mmumue ne: ‘Yehowa neatupe bintu.’​—Gen. 22:14.

MALU ADI NZAMBI MUENZE BUA TULENGEJANGANE NENDE

10, 11. Mbanganyi badi bantunga-mulongo mu “mudimu wa dilengejangana”? Mmunyi mudibu bafike ku dienza nunku?

10 Patudi tuelangana meji bua mudi Yehowa muleje mudiye Mufidi wa bintu munene tudi tuitaba ne dianyisha mudimu munene uvua nawu Yezu Kristo anu muvua Paulo muitabe pende pakafundaye ne “Tudi bajingulule bualu ebu ne: muntu umue wakafuila bantu bonso; nunku, bantu bonso bavua bafue; wakafuila bantu bonso bua badi ne muoyo kabikadi ne muoyo bua bualu buabu nkayabu, kadi bikale nawu bua yeye uvua mubafuile ne mubishibue ku lufu.”​—2 Kol. 5:14, 15.

11 Bu muvua bena Kristo ba kumpala banange Nzambi ne bikale ne dianyisha bua diakalenga dinene dia kumuenzela mudimu, bakitaba ne disanka “mudimu wa dilengejangana.” Mudimu wabu wa kuyisha ne kuvuija bantu bayidi wakapesha bantu bavua ne mitshima milongolola mushindu wa kulengejanganabu ne Nzambi, kulua balunda bende ne ndekelu wa bionso kulua bana bende ba mu nyuma. Lelu batendeledi ba Yehowa bela manyi badi benza mudimu wa muomumue. Malu adibu benza bu baleji-mpala ba Nzambi ne Kristo adi enza bua bantu badi badiakaje kusemenabu pabuipi ne Yehowa ne kuluabu batendeledi bende.​—Bala 2 Kolinto 5:18-20; Yone 6:44; Bien. 13:48.

12, 13. Tudi mua kuenza tshinyi bua kuleja ne: tudi tuanyisha bintu bidi Yehowa mutupeshe?

12 Bena Kristo bonso badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba badi bayisha Bukalenge pamue ne bela manyi bualu badi ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa bua mudiye Mufidi wa bintu munene. Mu mudimu eu, tudi tuenza mudimu ne Bible udi tshimue tshia ku bintu bimpe bidi Nzambi mutupeshe. (2 Tim. 3:16, 17) Patudi tuenza mudimu bimpe ne Dîyi dia Nzambi difundisha ku nyuma mu mudimu wetu tudi tupetesha bakuabu mpunga wa kupeta muoyo wa tshiendelele. Bua kutuambuluisha mu mudimu eu, mbimpe yonso wa kutudi eyemene tshintu tshikuabu tshidi Yehowa mutupeshe: nyuma muimpe. (Zek. 4:6; Luka 11:13) Bipeta bitu bikemesha, anu mutubu babileja mu Annuaire des Témoins de Jehovah. Ndiakalenga kayipu dia kuenza mudimu eu bua kutumbisha Tatu wetu ne Mutupeshi wa bintu!

13 Pa kumona bintu bionso bidi Nzambi mutupeshe, mbimpe tudiebeje ne: ‘Ntuku ngenza mudimu wa buambi ne muanyi muonso bua kuleja Yehowa dianyisha dianyi bua bintu bidiye mutupeshe anyi? Ntshinyi tshindi mua kuenza bua kulua muambi wa lumu luimpe muimpe?’ Tudi mua kuleja dianyisha bua bintu bimpe bidi Yehowa mutupeshe patudi tuteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu. Tuetu benze nunku Yehowa neatukumbajile majinga etu. (Mat. 6:25-33) Bu mudi Yehowa mutunange, tudi bushuwa basue kuenza muetu muonso bua kumusankisha ne kusankisha mutshima wende.​—Nsu. 27:11.

14. Mmunyi mudi Yehowa mulue Musungidi wa bantu bende?

14 Davidi mufundi wa Misambu wakamba ne: ‘Meme panyi ndi mupele ne mukengi, kadi Mukalenge udi wela meji a bualu buanyi. Wewe udi mukuatshishi wanyi ne musungidi wanyi.’ (Mus. 40:17) Misangu ya bungi Yehowa uvua mulue Musungidi wa bantu bende mu tshibungi, nangananga pavua baluishi babu babakengesha bikole ne bajinga kubenzela bibi njila ne njila. Tudi tuela Nzambi tuasakidila bua mudiye mutuambuluishe mu bikondo ebi ne bua bintu bia bungi bia mu nyuma bidiye utupesha misangu yonso.

YEHOWA UDI UTUKUBA

15. Fila tshilejilu tshia mudi tatu muimpe ukuba muanende.

15 Muledi muimpe katu anu upesha bana bende bintu patupu to, utu kabidi ubakuba. Neadienzeje bua kubasungila bobu mu njiwu. Muanetu wa balume mukuabu udi uvuluka bualu kampanda buvua bumufikile patshivuaye muana. Dimue dituku yeye ne tatuende bavua bafuma mu buambi. Njila uvuabu balonda wakabafikisha ku musulu wa mâyi. Mvula mukole uvua muloke mu dinda dia dituku adi ne musulu uvua muule. Bavua ne bua kutumpika pa mabue manene bua kusambuka musulu au. Muana eu uvua kumpala kua tatuende, kadi wakafinunuka pa dibue, kukulukaye mu mâyi ne kudinaye njila ibidi. Muana eu wakasanka bikole pavua tatuende mumukuate diakamue ku dikaya bikole ne mumupatule mu mâyi. Tatuetu wa mu diulu udi utusungila ku malu adi menze bu musulu udi upueka bikole a mu bulongolodi ebu bubi ne kudi mukokeshi wabu Satana. Yehowa ke Mukubi mutambe buimpe utudi mua kujinga bua kuikala nende.​—Mat. 6:13; 1 Yone 5:19.

16, 17. Mmunyi muvua Yehowa muambuluishe bena Isalele ne mubakube pavuabu baluangana ne bena Amaleka?

16 Bukubi buimpe butudi tupetela kudi Yehowa budi bumuenekela ku tshivua tshienzeke pavuaye musungile bena Isalele mu bupika mu Ejipitu ne mubakube mu tshishima pavuabu basabuka Mbuu Mukunze mu 1513 kumpala kua Yezu. Pavua bena Isalele bapite tshipela baya batangile ku mukuna wa Sinayi, bakafika ku Lefidima.

17 Bilondeshile mulayi wa Nzambi udi mu Genese 3:15, Satana uvua mua kuikala mutuishibue ne: mmuele bua tshiomba musabu pavuaye ukeba mushindu wa kuela bena Isalele bavua kabayi ne tshia kudikuba natshi mvita. Wakakumbaja tshipatshila tshiende ku diambuluisha dia bena Amaleka bavua baluishi ba bantu ba Nzambi. (Nom. 24:20) Mona tshiakenza Yehowa ku diambuluisha dia bantu banayi bavua ne lulamatu aba: Yoshua, Mose, Alona ne Hû. Pavua Yoshua uluangana ne bena Amaleka, Mose Alona ne Hû bavua bimane pa mukuna uvua pabuipi. Bena Isalele bavua babapita bukole pavua Mose ubandisha bianza biende muulu. Pavua bianza biende bineme bujitu, Alona ne Hû bakashala babikuate muulu. Nunku, ‘Yoshua wakapita Amaleka ne bantu bende bukole’ bua diambuluisha ne bukubi bia Yehowa. (Ekes. 17:8-13) Mose wakibaka tshioshelu muaba au ne kutshibikilaye ne: “Yehowa-nisi,” mmumue ne: Yehowa udi Dikunji dianyi.​—Bala Ekesode 17:14, 15.

UDI UTUKUBA KU MATETA A SATANA

18, 19. Mmushindu kayi udi Nzambi mukube bantu bende matuku etu aa?

18 Yehowa udi ukuba bantu badi bamunange ne bamutumikila. Anu bu bena Isalele bavua ku Lefidima, tudi tukeba bukubi kudi Nzambi patudi tutuilangana ne baluishi betu. Yehowa ukadi mutukube mu tshibungi njila ne njila ne udi utulama ku mateyi a Diabolo. Ela meji bua misangu ya bungi ivua Nzambi mulame bana betu bavua balame buena Kristo buabu pa kubenga kubuela ku busalayi. Tshilejilu, ke tshivua tshienzeke mu bukokeshi bua bena Nazi mu Allemagne ne mu matunga mukuabu mu bidimu bia 1930 ne bia ku ntuadijilu kua 1940. Tuetu tubala ne tuelangana meji bua miyuki ya bana betu aba idi mu Annuaire ya muvua Nzambi mukube bantu bende tshikondo tshivuabu babakengesha, netukoleshe dianyisha dietu kudi Yehowa bua mudiye Tshinyemenu tshietu.​—Mus. 91:2.

Yehowa udi mua kuenza mudimu ne bena Kristo netu bua kutuambuluisha bua kushala ne lulamatu mu ntatu (Tangila tshikoso tshia 18-20)

19 Ku diambuluisha dia bulongolodi bua Yehowa ne mikanda idibu bupatula, tudi tupeta madimuija mimpe bua bukubi buetu. Tumone muvua bualu ebu buenzeke mu bidimu bishale ebi. Padi bulongolodi ebu buenda bunyanguka bikole ne malu a tshiendenda ne a bantu kabayi bavuale bilamba, Yehowa mmufile madimuija ne lukasa ne mibelu mimpe bua kutudimuija ku njiwu ya mu bikadilu. Tshilejilu, tudi tupeta mibelu mimpe bua kuepuka malunda mabi adi afumina ku dienza mudimu bibi ne Enternete. *​—1 Kol. 15:33.

20. Tudi tupeta bukubi ne bulombodi bua mushindu kayi mu tshisumbu tshia bena Kristo?

20 Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi bushuwa “bayidi ba Yehowa”? Mpatudi tutumikila mikenji yende ne muoyo mujima. (Yesh. 54:13) Tudi tupeta bulombodi ne bukubi mu bitudi nabi dijinga mu bisumbu bietu bidi muaba muimpe wa kusokomena bualu ke muaba udi bantu badi ne lulamatu badi benzela Nzambi mudimu bu bakulu bafidila diambuluisha ne mibelu ya mu Bible. (Gal. 6:1) Yehowa udi utamba kututabalela ku diambuluisha dia “bantu bu mapa” aba. (Ef. 4:7, 8) Tudi ne bua kuenza tshinyi? Nzambi neatubeneshe tuetu tubakokela ne tubatumikila.​—Eb. 13:17.

21. a) Tudi ne bua kudisuika bua kuenza tshinyi? b) Netumone tshinyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

21 Tuikalayi badisuike bua nyuma muimpe atulombole bua tueyemene bulombodi bua Tatu wetu wa mu diulu. Tudi kabidi ne bua kuelangana meji ku nsombelu wa Muanende Yezu Kristo utudi tudienzeja bua kulonda tshilejilu tshiende tshitambe bunene. Bu muvua Yezu mutumikile too ne ku lufu, wakapeta difutu dinene. (Filip. 2:5-11) Anu bu yeye, netupete masanka tuetu beyemene Yehowa ne muoyo wetu mujima. (Nsu. 3:5, 6) Nunku, tuikalayi tuangata Yehowa bu Mutupeshi wa bintu ne Mukubi wetu munene. Tudi ne disanka ne diakalenga dinene dia kumuenzela mudimu. Dinanga dietu kudiye nedikole patudi tuelangana meji bua mushindu muisatu udi Tatu wetu ututabalela, mmumue ne: bulunda buetu nende. Netumone mudi Yehowa muikale Mulunda wetu munene mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

^ tshik. 19 Tudi mua kupeta madimuija aa mu tshiena-bualu tshia ne: “Enza mudimu bimpe ne Enternete” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/8/2011 dibeji 3-5, tshia ne: “Dimukila mateyi a Diabolo” ne tshia ne: “Kandamena ne epuka mateyi a Satana” bidi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/8/2012 dibeji dia 20-29.