Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bâzilai uvua mumanye bivuaye kayi mua kukokesha

Bâzilai uvua mumanye bivuaye kayi mua kukokesha

Bâzilai uvua mumanye bivuaye kayi mua kukokesha

BÂZILAI uvua ne bidimu 80 pakambilaye Davidi Mukalenge wa Isalele ne: ‘Muntu webe udi ne bua kuikala bujitu kuudi bua tshinyi?’ Bible udi wamba ne: Bâzilai uvua ‘muntu mubanji be.’ (2 Samuele 19:32, 35) Uvua musombele mu ditunga dia Gilada, mu tshitupa tshia buloba tshivua ne mikuna lua ku est kua Musulu wa Yadene.​—2 Samuele 17:27; 19:31.

Ntshinyi tshivua tshifikishe Bâzilai ku diambila Davidi mêyi aa? Bua tshinyi mukulakaje eu wakakula mushindu eu?

Badi batombokela Mukalenge

Davidi uvua mu njiwu. Muanende Abashaloma uvua mumunyenge nkuasa wa bumfumu ne ‘muibe mitshima ya bena Isalele.’ Bivua bimueneka ne: Abashaloma uvua ushipa muntu yonso uvua ushala mulamate tatuende. Ke bualu kayi Davidi ne basadidi bende bakumbuka mu Yelushalema. (2 Samuele 15:6, 13, 14) Pakafika Davidi mu musoko wa Mahanayima lua ku est kua Yadene, Bâzilai wakamuambuluisha.

Bâzilai ne bantu bakuabu babidi Shobi ne Makî bakapesha Davidi bintu bia bungi. Bantu basatu aba ba lulamatu bakaleja muvuabu bamanye lutatu lua Davidi pakamuambilabu yeye ne bantu bende ne: ‘Bantu badi ne nzala, badi bapungile ne badi ne nyota mu tshipela.’ Bâzilai, Shobi ne Makî bakenza muabu muonso bua kupesha Davidi ne bantu bende bintu bivuabu nabi dijinga bu mudi malalu, blé, orge, bukula ne blé mukanga ne nkunde ne nkunde ya kapelele ne nkunde ya tshikundekunde, buitshi, manteka, mikoko ne bintu bikuabu.​—2 Samuele 17:27-29.

Kuambuluisha Davidi kuvua mua kukebela muntu njiwu. Bivua bimueneka ne: Abashaloma uvua unyoka muntu yonso uvua wambuluisha Davidi mukalenge uvua Nzambi muteke. Nunku bivua bikengela bua Bâzilai ikale ne dikima bua kushalaye mulamate Davidi.

Nsombelu udi ushintuluka

Matuku makese pashishe, basalayi ba ntomboji eu Abashaloma bakajingila bantu ba Davidi. Mvita yakenzekela mu dîtu dia Efelayima, pamuapa pabuipi ne tshimenga tshia Mahanayima. Kutshimunabu tshiluilu tshia Abashaloma ne ‘kushipa kunene kuakadiku dituku adi.’ Nansha muvua Abashaloma usua kunyema, bakamushipa.​—2 Samuele 18:7-15.

Musangu eu kabidi, Davidi uvua mukalenge wa bena Isalele uvua kayi kutontolola. Bena diende kabatshivua kabidi basokoma mu bisuku to. Kabidi Davidi uvua ubanemeka ne ubanyisha bua muvuabu bamulamate.

Pakajuka Davidi bua kupingana mu Yelushalema, ‘Bâzilai muena Gilada, wakafuma ku Logelima, wakasabuka Yadene ne mukalenge bua kumusabuisha Yadene.’ Dituku adi, Davidi kuambila muntu mununu eu ne: ‘Luaku usabuke nanyi ne meme nenkudishe mu Yelushalema.’​—2 Samuele 19:15, 31, 33.

Bushuwa, Davidi uvua ne dianyisha dia bungi bua muvua Bâzilai mumuambuluishe. Kabiena bimueneka ne: mukalenge uvua musue kupingajila Bâzilai bintu bivuaye mumupeshe to. Bâzilai uvua mubanji ne kavua dijinga ne diambuluisha dia mukalenge to. Davidi uvua pamuapa musue bua mukulakaje eu asombele mu lubanza lua mukalenge bualu uvua ne ngikadilu mimpe. Kusomba bua kashidi mu lubanza lua mukalenge mbualu bua lumu ne kuvua mua kupetesha Bâzilai lumu ne masanka bua dikala mulunda wa mukalenge.

Didipuekesha ne dimona malu mudiwu

Bâzilai wakandamuna Mukalenge Davidi ne: ‘Matuku a muoyo wanyi adi bungi munyi bua meme kuya ne mukalenge ku Yelushalema? Lelu eu bidimu bianyi bidi makumi muanda mukulu; ndi mumanye mua kujingulula ne bidi bimpe ne bidi bibi anyi? Muntu webe udi mumanye mua kulabula bintu bidiye udia ne bidiye unua anyi? Ntshidi kabidi ngumvua mêyi a balume anyi bakaji pimbabu misambu anyi?’ (2 Samuele 19:34, 35) Ke bualu kayi Bâzilai wakabenga ne kanemu dibikila edi dia kuya kusombela kua mukalenge. Bua tshinyi?

Tshiakumpala: Bâzilai uvua mua kuikala mubenge bua bukole bukavuaye ne bua ntatu itu bukulakaje bukebesha. Uvua pamuapa mumone ne: lufu luende lukavua pabuipi. (Musambu 90:10) Wakenza tshivuaye mua kuenza bua kukuatshisha Davidi, kadi uvua mumanye kabidi ne: bukulakaje buvua bumupangisha bua kuenza amue malu. Bâzilai kakalekela dijinga dia kupeta lumu dimupangisha bua kutshinka bimpe malu avuaye mua kukokesha bua kuenza nansha. Uvua ne didipuekesha, kavua bu Abashaloma uvua musue malu manene to.​—Nsumuinu 11:2.

Tshibidi: Pamuapa Bâzilai kavua musue ne: ntatu ya bukulakaje buende ipangishe mukalenge uvua Nzambi musungule bua kuenza mudimu wende bimpe to. Bâzilai wakebeja Davidi ne: ‘Muntu webe udi ne bua kuikala bujitu kudi mukalenge wende bua tshinyi?’ (2 Samuele 19:35) Nansha muvua Bâzilai muambuluishe Davidi, uvua mumanye ne: muntu utshivua nsonga ke uvua mua kuenza bimpe midimu kua mukalenge. Pamuapa Bâzilai wakamuleja muanende wa balume wamba ne: ‘Kadi tangila muntu webe Kimehama; aye ne mukalenge wanyi, umuenzele budi buimpe kuudi.’ Pamutu pa Davidi kufika munda, wakitaba lungenyi lua Bâzilai. Kadi kumpala kua Davidi kusabukaye musulu wa Yadene, ‘wakatua Bâzilai mishiku, wakamuvudijila disanka.’​—2 Samuele 19:37-39.

Mbimpe kuikala ne nkatshinkatshi

Muyuki wa Bâzilai udi utuleja ne: mbimpe kuikala ne nkatshinkatshi. Ku luseke lukuabu, katuena ne bua kubenga mudimu udibu batupesha mu tshisumbu anyi kuepuka bua kukumbaja malu malomba bua kuwenza anu bualu tudi basue kuikala ku matshi talalâ anyi tudi tudiumvua katuyi bakumbane bua kuambula bujitu abu. Nzambi udi mua kutuambuluisha mu bitudi tupangila bua kuenza bituamueyemena bua atupeshe meji ne bukole.​—Filipoi 4:13; Yakobo 4:17; 1 Petelo 4:11.

Ku lukuabu luseke, tudi ne bua kuikala bamanye bitudi katuyi mua kukokesha. Tshilejilu, muena Kristo kampanda ukadi pamuapa ne midimu ya bungi ya mu nyuma idiye wenza. Udi ujingulula ne: yeye muitabe midimu mikuabu mu tshisumbu, mmufuane kubanga kulengulula midimu idi Bible imulomba bua kuenza bu mudi kukumbajila bena mu dîku diende majinga abu. Mu nsombelu wa nunku, nebileje mudiye ne budipuekeshi ne nkatshinkatshi bu yeye mua kubenga majitu makuabu adibu bamupesha bua mpindieu.​—Filipoi 4:5; 1 Timote 5:8.

Bâzilai mmutushile tshilejilu tshilenga, ne tshidi ne bua kuelangana meji bikole bua bualu buatshi. Uvua ne lulamatu, dikima, kalolo ne didipuekesha. Kadi uvua nangananga mudisuike bua kuteka malu a Nzambi kumpala kua ende.​—Matayo 6:33.

[Karte mu dibeji 15]

(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)

Nansha muvua Bâzilai ne bidimu 80, wakenza luendu lule bua kuambuluisha Davidi

GILADA

Logelima

Sukota

Mahanayima

Musulu wa Yadene

Gilegala

Yeleko

Yelushalema

EFELAYIMA

[Tshimfuanyi mu dibeji 13]

Bua tshinyi Bâzilai wakabenga bua kuya ne Davidi?