Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Musambu wa 102:26 udi wamba ne: buloba ne diulu “nebijimine.” Bidi biumvuija ne: nebabutule buloba anyi?

Mufundi wa Misambu wakalomba Yehowa wamba ne: ‘Wewe wakajadika bishimikidi bia buloba kale kale, bia mu diulu bidi bienzedi bia bianza biebe. Bintu ebi nebijimine, kadi wewe udi ushala tshiendelele, e buonso buabi nebikulakaje bu tshivualu. Wewe neubishintakaje bu mudibu bashintakaja tshivualu, nebikudimuke.’ (Musambu 102:25, 26) Mvese idi pabuipi idi ileja ne: mvese eyi kayena yakula bua dibutuka dia buloba to, kadi idi yakula bua mudi Nzambi muikalaku tshiendelele. Mvese idi pabuipi eyi idi ileja kabidi bua tshinyi bualu ebu budi bukolesha basadidi ba Nzambi.

Mufundi wa Misambu (udi pamuapa mu bupika mu Babulona) udi utuadija kufunda bua makenga ende. Udi udila wamba ne: muoyo wende udi upita lubilu ‘bu muishi wa kapia.’ Kanyinganyinga kakole kadi kanyanga mubidi wende, kavuija mifuba yende “mishila bu tshishelele.” Mmupungile, ‘mufubidile bu mashinde,’ ne udi udimona nkayende ‘bu mushamusha udi muikale nkayau pa musonga wa nzubu.’ Makenga ende adi amupangisha mua kumvua nzala ne udi anu udila. (Musambu 102:3-11) Nansha nanku, mufundi wa Misambu uvua anu ne ditekemena. Bua tshinyi? Bua tshivua Yehowa mulaye bua kuenzela Siona anyi Yelushalema.

Nansha muvuabu babutule Siona, Yehowa uvua mulaye ne: bavua ne bua kumuibakulula. (Yeshaya 66:8) Ke bualu kayi mufundi wa Misambu udi wambila Yehowa ne dieyemena dionso ne: ‘Neufuile musoko wa Siona luse, e tshikondo tshiwakuamba tshiakufika. Bualu bua Yehowa neibake Siona kabidi.’ (Musambu 102:13, 16) Pashishe mufundi wa Misambu udi upingana ku tshilumbu tshia dikenga diende. Udi wela meji ne: bu mudibu mua kuibakulula Yelushalema uvuabu babutule ku bukole bua Nzambi, nanku Yehowa udi ne bukole bua kumumbusha mu nsombelu wende wa dikenga. (Musambu 102:17, 20, 23) Kudi bualu bukuabu budi busaka mufundi wa Misambu bua kueyemena Yehowa bikole. Mbualu kayi abu? Bualu Nzambi udiku tshiendelele.

Dikalaku dia Yehowa tshiendelele ndishilangane bikole ne muoyo wa tshitupa tshîpi wa mufundi wa Misambu. Udi wambila Yehowa ne: ‘Wewe udi muena bidimu bidi bilepa too ne ku bikondo bionso.’ (Musambu 102:24) Udi wamba pashishe ne: “Wewe wakajadika bishimikidi bia buloba kale kale, bia mu diulu bidi bienzedi bia bianza biebe.” (Musambu 102:25)

Nansha mudi buloba ne diulu ne bidimu bipite bungi, katuena mua kubifuanyikija ne bungi bua bidimu bia Yehowa nansha. Mufundi wa Misambu udi usakidila ne: “Bintu ebi [buloba ne diulu] nebijimine, kadi wewe udi ushala tshiendelele.” (Musambu 102:26) Buloba ne diulu biena dîna bidi mua kunyanguka. Bulelela, Yehowa udi wamba mu mvese mikuabu ne: buloba ne diulu nebishale tshiendelele. (Musambu 119:90; Muambi 1:4) Kadi badi mua kubutula buloba ne diulu edi bu tshiotshi tshikale disua dia Nzambi. Kadi Nzambi yeye kêna mua kufua nansha. Bintu bidi Nzambi mufuke ‘bidiku too ne kashidi’ bualu yeye mmubilame. (Musambu 148:6) Bu Yehowa kayi mutungunuke ne kupingaja bintu bipiabipia, ‘nebikudimuke anu bu mudibu bashintakaja tshivualu.’ (Musambu 102:26) Anu bu mutu matuku a muoyo wa muntu mapite a bilamba biende, matuku a muoyo wa Yehowa avua ne bua kupita kabidi a bintu bidiye mufuke bu tshiotshi tshikale disua diende. Kadi tudi bamanyine mu mvese mikuabu ne: ki ndisua diende to. Dîyi dia Nzambi didi ditujadikila ne: Yehowa mmujadike buloba ne diulu biena dîna ebi bua kushalabi kashidi ne tshiendelele.​—Musambu 104:5.

Bidi bitukolesha patudi tumanya ne: Yehowa udiku bua kukumbaja malu atuye ulaya. Nansha dikenga dia mushindu kayi wonso ditukuata, tudi ne bua kudila kudi Nzambi batuishibue ne: ‘Neateleje matshi ende ku kulomba kua bakengi, kêna ulengulula mulombu wabu.’ (Musambu 102:17) Bushuwa, mêyi adi Yehowa utujadikila mudiye mua kutuambuluisha adi mu Musambu wa 102 nga kueyemena bikole kupita ne buloba butudi ebu.