Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kuyisha kua Shaula kudi kumujudila buluishi

Kuyisha kua Shaula kudi kumujudila buluishi

Kuyisha kua Shaula kudi kumujudila buluishi

BENA Yuda ba mu Damaseke bavua bakema bikole bua muvua mubingishi munene wa bilele bia bankambua mulue mutontolodi. Muntu eu uvua Shaula uvua ukengesha bonso bavua batela dîna dia Yezu mu Yelushalema. Uvua mulue ku Damaseke bua kukengesha bayidi. Kadi mpindieu ukavua uyisha ne: muntu umue umue au uvuabu bapetula ne uvuabu bakudike ku mutshi bu mupendi wa Nzambi uvua Masiya! Shaula uvua mulue mupale anyi?​—Bienzedi 9:1, 2, 20-22.

Pamuapa kuvua mua kuikala diumvuija dikuabu. Bantu bakuabu bavua benze luendu ne Shaula kumbukila mu Yelushalema bavua mua kuikala bakule bua tshivua tshibenzekele mu njila. Pakavuabu pabuipi ne Damaseke, bukenke bukole buakabatemena diakamue ne buonso buabu kudishindabu panshi. Bakumvua kabidi dîyi. Kadi anu Shaula nkayende ke wakumvua bisama. Uvua mulale panshi mu njila. Pakajukaye, bavuaye muenze nabu luendu bakamulombola too ne mu Damaseke, bualu kuvua kabidi umona tshintu nansha tshimue.​—Bienzedi 9:3-8; 26:13, 14.

Muluishi wa Yezu udi utuadija kuyisha bualu buende

Ntshinyi tshiakenzekela Shaula mu njila wa ku Damaseke? Mbule bua luendu anyi mbukole bua munya buvua mua kuikala bumutekeshe? Bedi ba mpata ba matuku aa badi badisuike bua kupeta mumvuija pa muanda eu badi bakula bua malu bu mudi: dibuejakaja dia malu mu lungenyi, dilotakana, disama dikole dia mu lungenyi dikebesha kudi dilubakana dia kondo ka muoyo ka Shaula ne disama dia buongo divua mua kumufikisha ku mpalu.

Bulelela budi se: Yezu Kristo ke uvua mumuenekele Shaula mu butoke bukole abu, kumufikishaye ku ditaba ne: Uvua Masiya. Bua bualu ebu bamue bazodi ba bintu badi baleja Shaula mupone pa kabalu. Nansha biobi bikale nanku, Bible udi wamba ne: ‘wakapona panshi.’ (Bienzedi 22:6-11) Nansha bikala Shaula uvua mupone mushindu kayi, kabivua mua kuikala bia momumue ne dijimija dia muanzu wende uvuaye udisua nawu. Uvua ne bua kuitaba mpindieu ne: malu avua bayidi ba Yezu balongesha avua malelela. Didisangisha kudibu ke njila umuepele uvua Shaula ne bua kulonda. Pamutu pa kuikala muluishi wa mukenji wa Yezu, Shaula wakalua mumanyishi wa lulamatu wa mukenji eu. Kunyima kua ditabala dia mêsu ende ne ditambula diende, ‘Shaula wakadiundadiunda mu bukole, wakadi utshiudisha [upuwisha] Bena Yuda bakadi mu Damaseke, wakabatuisha ne: eu udi Kristo.’​—Bienzedi 9:22.

Udi upanduka ku tshifufu tshia lufu

Mmuaba kayi wakaya Shaula wakaluabu kubikila pashishe ne: Paulo pakaluaye muena Kristo? Pakafundilaye bena Galatia, wakamba ne: ‘Ngakaya ku Alaba, ngakapingana ku Damaseke kabidi.’ (Galatia 1:17) Badi mua kuenza mudimu ne muaku “Alaba” bua kuakula bua luendu kampanda mu tshitupa tshia buloba tshia bena Alaba. Bamue bamanyi badi bamba ne: Paulo uvua mua kuikala muye mu tshipela tshia bena Sulia anyi muaba mukuabu mu bukalenge bua bena Nabate bua Aleta IV. Pamuapa Shaula uvua muye muaba wa pa nkayende bua kuelangana meji kunyima kua ditambula diende, anu bu muvua Yezu muye mu tshipela kunyima kua dinyibua diende mu mâyi.​—Luka 4:1.

Pakapingana Shaula mu Damaseke, ‘bena Yuda bakasangisha dîyi diabu bua kumushipa.’ (Bienzedi 9:23) Ngovena uvua muleji-mpala wa Mukalenge Aleta mu Damaseke uvua mulame tshimenga bua kukuata Shaula. (2 Kolinto 11:32) Kadi pavua eku baluishi bela tshifufu bua kushipa Shaula, bayidi ba Yezu bakakeba mushindu wa kumunyemesha.

Munkatshi mua bantu bavua bambuluishe Shaula bua kunyema muvua Anania ne bayidi bavua ku luseke lua mupostolo katupa kîpi dîba diakaluaye muena Kristo. * (Bienzedi 9:17-19) Bantu bakuabu bakalua bena Kristo bua diyisha dia Shaula mu Damaseke bavua mua kuikala bamuambuluishe kabidi, bualu Bienzedi 9:25 udi wamba ne: ‘Bayidi bende bakamuangata butuku, bakamutuluila pa disoso dia lumbu, bakamupuekesha mu tshisaka.’ Ngakuilu wa ne: ‘bayidi bende’ udi mua kumvuija bantu bavua Shaula mulongeshe. Mu mishindu yonso, bu muvua mudimu wende wenda anu uya kumpala, bivua anu ne tshia kumujudila lukuna luvua ludianjile kuikalaku.

Dilongesha ditudi mua kupeta

Patudi tukonkonona amue malu avua mafikishe Shaula ku dikudimuna mutshima ne ditambula, tudi tumona bimpe ne: kavua utamba kuditatshisha bua mushindu uvua bakuabu bamuangata to; ne kakalekela mudimu wende bua buluishi bukole buvuaye mupete nansha. Kadi bualu buvua ne mushinga mukole kudi Shaula buvua mudimu wa diyisha uvuabu bamupeshe.​—Bienzedi 22:14, 15.

Udiku mutuishibue mu matuku adi panshi aa ne: diyisha lumu luimpe didi ne mushinga anyi? Bikalabi nanku, manya ne: bena Kristo balelela bonso badi ne bua kuikala bayishi ba Bukalenge. Kuena ne bua kukema bikala imue misangu mudimu webe wa buambi ukujudila buluishi. (Matayo 24:9; Luka 21:12; 1 Petelo 2:20) Shaula udi tshilejilu tshimpe tshia kulonda padiku buluishi. Bena Kristo badi batantamena makenga kabayi bapingana tshianyima nebanyishibue kudi Nzambi. Yezu wakambila bayidi bende ne: ‘Bantu bonso nebikale nenu lukuna bua dîna dianyi.’ Kadi wakabajadikila kabidi ne: “Nenudiangatshile mioyo yenu bualu bua dinanukila dienu.”​—Luka 21:17-19.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 10 Buena Kristo buvua mua kuikala bubuele mu Damaseke kunyima kua diyisha dia Yezu mu Galela anyi kunyima kua Pentekoste wa mu 33 bikondo bietu ebi.​—Matayo 4:24; Bienzedi 2:5.

[Tshimfuanyi mu dibeji 28]

Shaula ‘wakapona panshi’ pakamumuenekela Yezu

[Tshimfuanyi mu dibeji 29]

Shaula wakapanduka ku tshifufu tshia lufu mu Damaseke