Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Dilombangana luse ke mushindu muimpe wa kukeba ditalala

Dilombangana luse ke mushindu muimpe wa kukeba ditalala

Dilombangana luse ke mushindu muimpe wa kukeba ditalala

MUSHIKULUJI mukuabu wa malu a ngikadilu ya miakulu ku Iniversite wa Georgetown mu Washington (États-Unis) wakafunda ne: “Kulomba luse kudi ne bukole bua bungi. Kudi kujikijija matandu mvita kayiyi ijuka, kubuejija diumvuangana pankatshi pa bisamba bivua bitapulukangane, kufikisha mbulamatadi ku ditaba makenga a bena muende ne kufilulula nkatshinkatshi mu malanda a bantu.”

Bible udi pende ujadika ne: kulomba luse ne muoyo umue kudi misangu mivule mushindu muimpe wa kulengeja malanda avua manyanguke. Tshilejilu, mu mufuanu wa Yezu wa muana mujimine, pakapingana muana kumbelu ne kulomba luse ne muoyo umue, tatu wakamuakidila tshiakabidi bimpe menemene mu nzubu muende. (Luka 15:17-24) Bushuwa,muntu udi ne bua kulekela diditambisha, bualu didi mua kumupangisha bua kulomba luse ne kabidi kumupangisha bua kukeba bua bamufuile luse. Bushuwa, bua bantu badipuekeshi ba menemene, kulomba luse ki mbualu bukole to.

Bukole bua dilomba luse

Abigayila mukaji wa meji wa mu Isalele wa kale mmutushile tshilejilu tshimpe tshitambe tshia dilombangana luse, nansha muvua dilomba luse divuaye mulomba dikale bua bubi buvua bayende muenze. Pavua Davidi (wakalua pashishe mukalenge wa Isalele) musombele mu tshipela ne bantu bende, bakalama mikoko ya Nabala bayende wa Abigayila. Kadi, pakamulomba bansongalume ba Davidi biakudia ne mâyi, Nabala wakabipata bianza bitupu ne bipendu bibi. Davidi wakafika tshiji, e kuangataye bantu 400 bua kuya kuluisha Nabala ne bena mu nzubu muende. Pakumvua Abigayila bualu abu, wakaya bua kusambakena ne Davidi. Pakamumonaye, wakadiela ku makasa a Davidi. Yeye kumuambila ne: ‘Mukalenge wanyi, bualu bubi ebu buikale kundi; ndi nkusengelela ne: witabuje bua mupika webe mukaji akuambile bualu mu matshi ebe, ne umvue biebe mêyi a mupika webe mukaji.’ Ke Abigayila kumvuija Davidi muvua malu mapitakane ne kumupeshaye biakudia ne biakunua. Nunku Davidi wakamba ne: ‘Uye biebe ku nzubu kuebe talalaa; mona ngakumvua dîyi diebe, ngakukuitabuja.’​—1 Samuele 25:2-35.

Budipuekeshi bua Abigayila ne mêyi ende a dilomba luse bua ngikadilu mubi wa dikamakama wa bayende biakapandisha bena mu nzubu wende. Davidi wakamuela ne tuasakidila bua muvuaye mumukande bua yeye kumatshisha mashi a muntu panshi. Nansha muvua Abigayila kayi muenzele Davidi ne bantu bende bibi, wakitaba tshilema bua dîku diende ne wakumvuangana ne Davidi.

Tshilejilu tshikuabu tshia muntu uvua mumanye dîba dia kulomba luse ntshia mupostolo Paulo. Dimue dituku uvua ne bua kulumbulula kumpala kua Sanedren, kabadi kakulu ka bena Yuda. Mêyi a Paulo akatapa muakuidi munene Anania bikole ku muoyo, ke yeye kuambila bavua bimane pabuipi ne Paulo bua bamutute ku mishiku. Paulo wakamuambila ne: ‘Nzambi neakukume, wewe tshimanu tshia nzubu tshidi tshitokesha; udi mushikame undumbuluisha bu mudi mukenji, kadi wewe wakubambila bua kunkumabu bu mudi kamuyi mukenji munyi?’ Pakamba bantu bavua muaba au ne: Paulo uvua mupende muakuidi munene au, mupostolo eu wakitaba tshilema tshiende diakamue ne kuambaye ne: ‘Bana betu, tshiakamanya ne: yeye udi muakuidi munene wa Nzambi, bua bakafunda ne: kupendi mukokeshi wa tshisamba tshiebe.’​—Bienzedi 23:1-5.

Mêyi akamba Paulo ne: muntu uvua mutekibue bu mulumbuluishi kavua ne bua kuikala ne tshikisu avua malelela. Nansha nanku, wakalomba luse bua muvuaye kayi mumanye ne: uvua wakula ne muakuidi munene mu mushindu uvua mua kumueka bu wa dipanga kanemu. * Dilomba luse dia Paulo diakasaka bena kabadi kakulu ku dimuteleja. Bu muvua Paulo mumanye milandu ya bena mu kabadi aku, wakabambila ne: bavua bamulumbuluisha bualu uvua witabuja ne: dibika dia bafue didiku. Dikokangana dikole diakajuka, Bafalese kudituabu ku tshia Paulo.​—Bienzedi 23:6-10.

Bilejilu bibidi bia mu Bible ebi bidi bitulongesha tshinyi? Mu nsombelu yonso ibidi, dilomba luse ne muoyo umue diakabuejilula bantu mu diumvuangana. Nunku, mêyi a dilomba nawu luse adi mua kutuambuluisha bua kusomba ne bantu mu ditalala. Bulelela, kuitaba bilema bietu ne kulomba luse bua bubi butudi benze kudi mua kufikisha ku miyuki idi ikoleshangana.

‘Kadi tshiena muenze tshintu tshibi nansha tshimue to’

Patudi tumona ne: muntu kampanda uvua mufike munda bua bituvua bambe anyi benze, tudi mua kuela meji ne: muntu au udi muena malu makole anyi udi ulondolola ne tumalu tukese. Pabi, Yezu wakabela bayidi bende ne: ‘Nenku, paudi ulambula webe mulambu pa tshilambuilu, wewe muvuluke ne: muanetu udi nanyi bualu, anji lekela mulambu webe ku tshilambuilu aku, uye kulengejangana ne muanenu awu, pashishe uvue kulambula mulambu webe.’​—Matayo 5:23, 24, Mukanda wa Mvidi Mukulu [Katolike, MMM].

Tshilejilu, muanetu kampanda udi mua kuamba ne: udi mumuenzele bibi. Mu nsombelu wa nunku, Yezu udi wamba ne: udi ne bua kuya “kulengejangana ne muanenu awu,” nansha wewe mumone anyi kuyi mumone ne: udi mumuenzele bibi. Muaku wa mu tshiena-Gelika wakatela Yezu muaba eu ‘udi umvuija dilekelelangana bilema panyima pa ditandangana.’ (Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words) Bushuwa, padi bantu babidi batandangana, bubidi buabu badi mua kuikala ne tshilema bualu bonso mbapange bupuangane ne badi ne meji matuma ku dienza dia bilema. Misangu mivule, bidi bilomba bua bubidi buabu kufuilanganabu luse.

Tshilumbu tshidi muaba eu ki ntshia kumanya eu udi muenze bibi ne udi kayi muenze bibi nansha, kadi ntshia kumanya eu wakeba mushindu wa mua kubueja ditalala. Pakamona mupostolo Paulo ne: bena Kristo ba mu Kolinto bavua bafunda bena Kristo nabu ku tubadi bua bilumbu bivuabu nansha mua kujikija pankatshi pabu bu mudi bia mfranga, wakababela ne: “Bua tshinyi kanuena nuitabuja bua banuenzele bibi? Bua tshinyi kanuena nulekela bua kunuibabo?” (1 Kolinto 6:7, Muanda Mulenga Lelu) Nansha muvua Paulo muambe mêyi aa bua kusaka bena Kristo nende bua balekele diya ne bilumbu biabu bobu nkayabu ku tubadi tua pa buloba, bidi bitulongesha ne: Ditalala munkatshi muetu didi ne mushinga kupita dikeba bua kumanya udi mubinge ne udi mupile. Kulama dîlongesha edi mu lungenyi nekutusake bua kulomba luse bua tshilema tshidi muntu kampanda wela meji ne: tudi bamuenzele.

Bidi bikengela kuikala muena malu malelela

Kadi, bamue bantu batu banekesha ne mêyi a dilomba nawu luse. Tshilejilu, mu tshiena-Japon udi mua kumvua muaku wa sumimasen utubu batela bua kulomba luse misangu bungi tshianana. Muntu udi mua kuutela bua kuleja dianyisha, bileja ne: mmumvue bibi bua mushindu udiye kayi mua kupingaja buimpe bumuenzela. Bua mushindu udibu bautela mu nsombelu mishilangane, bamue batu bamona ne: mmuaku utu bantu batamba kutela bikole, ne badi mua kuela meji ne: batu baupatula kabatu balomba luse menemene to. Mishindu ya kulomba luse idi mua kumueneka bu minekesha mu miakulu mikuabu.

Bidi ne mushinga bua kuakula ne muoyo umue patudi tulomba luse mu muakulu kayi onso. Ngakuilu wetu ne dîyi dietu bidi ne bua kuleja bulelela ne: tudi bumvue bitutonde. Yezu Kristo wakalongesha bayidi bende mu Muyuki wa pa Mukuna ne: ‘Dîyi dienu pikaladi dia ne: Eyo, dikale anu eyo; diodi dia ne: To, dikale anu to. Dîyi dinudi nusakidila, didi difuma kudi Muena bubi.’ (Matayo 5:37, MMM) Biwalomba luse, mbimpe bikala bia bushuwa menemene! Tshilejilu, muntu kampanda udi mu mulongo ku biro bia dikontolola bantu badi bajinga kuya ku luendu ku tshipalu tshia ndeke udi ulomba mamu udi munyima muende luse padi tshibuta tshiende tshimulenga. Mutantshi mukese eu, padi mulongo unyunga, tshibuta tshidi tshilenga kabidi mamu au. Udi kabidi umulomba luse ne bukalanga buonso. Padi tshibuta atshi tshimulenga tshiakasatu, muntu mulume uvua wenza luendu pamue ne mamu au udi umuambila ne: bikalaye bushuwa mulombe luse ne muoyo umue, uvua ne bua kuenza bua tshibuta atshi katshilengi mamu au kabidi to. Bushuwa, muntu udi ulomba luse ne muoyo umue udi ne bua kudisuika bua kubenga kuenzulula tshilema tshivuaye muenze.

Bituikala basue bulelela, netuitabe tshilema kayi tshionso tshitudi tuenza, netukebe bua batulekelelatshi, ne netuenze bukole buetu buonso bua kulongolola bubi butudi tuenza. Ku luende luseke, muntu udibu benzele bibi udi ne bua kudiakaja bua kufuila muntu udi mumuenzele bibi luse padiye unyingalala bua bubi buende abu. (Matayo 18:21, 22; Mâko 11:25; Efeso 4:32; Kolosai 3:13) Bu mudi bantu bonso babidi bikale bapange bupuangane, dilengejangana kadiena mua kuikala anu dipepele to. Nansha nanku, miaku ya dilomba nayi luse idi ne mushinga wa bungi bua ditalala kubueladi.

Dîba didibi kabiyi bikengela kulomba luse

Nansha mudi miaku ya dileja nayi kanyinganyinga mikale ne bukole bua kutukija tshiji tshia muntu ne kukeba ditalala, muntu udi ne meji kêna uyitela dîba didiyi kayiyi miakanyine to. Tshilejilu, tshinka ne: tshilumbu tshidi tshitangila lulamatu lutudi ne bua kuikala nalu kudi Nzambi. Pavua Yezu pa buloba, ‘wakadipuekesha, wakalua mutumikidi too ne ku lufu, ku lufu mene lua pa mutshi.’ (Filipoi 2:8) Kadi, kakalomba luse bua malu avuaye witabuja bua kukepesha makenga ende to. Pashishe Yezu kakalomba luse pavua muakuidi munene mumuebeje ne: ‘Ndi nkutshipisha mu dîna dia Nzambi udi ne muoyo, udi biebe Kristo Muana wa Nzambi anyi?’ Pamutu pa kulomba luse ne buôwa, Yezu wakandamuna ne dikima dionso ne: ‘Mmuomu; kadi ndi nnumanyisha ne: ku dituku adi nenumone Muana wa muntu mushikame ku tshianza tshia balume tshia bukole, ulua biende pa matutu a mu diulu.’ (Matayo 26:63, 64) Lungenyi lua kukeba mua kushala mu ditalala ne muakuidi munene ne kujimija lulamatu luende kudi Tatuende Yehowa kaluakavuila Yezu nansha musangu umue to.

Bena Kristo badi ne bua kuleja kanemu ne lumu kudi bantu badi balombola. Kadi kabena ne bua kulomba luse bualu badi batumikila Nzambi ne bualu mbanange bana babu to.​—Matayo 28:19, 20; Lomo 13:5-7.

Kakuena tshidi tshipangisha ditalala

Lelu’eu, tudi tuenza bilema bualu tudi bapiane dipanga bupuangane ne mpekatu kudi nkambua wetu Adama. (Lomo 5:12; 1 Yone 1:10) Mpekatu wa Adama uvua mufumine ku ditombokela diende diakatombokelaye Mufuki. Pabi kumpala Adama ne Eva bavua bapuangane, kabayi benza mpekatu, ne Nzambi mmulaye bua kupingajilula bantu ku bupuangane ebu. Neumushe mpekatu ne malu onso adi mafumineku.​—1 Kolinto 15:56, 57.

Anji elabi meji mushindu wikala nsombelu! Pakafila Yakobo (muanabu ne Yezu) mibelu pa mushindu wa dienza mudimu ne ludimi luetu, wakamba ne: ‘Pikala muntu kayi utupakana mu diakula, au mmuntu mupuangane, udi ne bukole bua kukokesha mubidi wende mujima.’ (Yakobo 3:2, MMM) Muntu mupuangane udi mua kulama ludimi luende bua kafiki ku dilomba luse bua bubi bualu. Udi ne ‘bukole bua kukokesha mubidi wende mujima.’ Nebikale bimpe be patualua bapuangane! Mu tshikondo atshi kakuakuila kabidi tshintu tshidi tshipumbisha bantu bua kusomba mu ditalala to. Kadi bua mpindieu, kulomba luse ne muoyo umue ne pa dîba diakanyine bua tshilema tshienza nekuambuluishe bikole bua kusomba mu ditalala.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 8 Pamuapa, Paulo kakajingulula muakuidi munene au bualu kavua umona bimpe to.

[Tshimfuanyi mu dibeji 5]

Tshilejilu tshia Paulo tshidi tshitulongesha tshinyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Palua bantu bonso bapuangane, kakuakuikala tshiapumbisha ditalala