Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udiku umona mudiku dijinga dia kulongesha bakuabu anyi?

Udiku umona mudiku dijinga dia kulongesha bakuabu anyi?

‘Ndi nnuleja diyisha dimpe.’​—NSUMUINU 4:2.

MISAMBU: 93, 96

1, 2. Bua tshinyi tudi ne bua kulongesha bakuabu bua kuambulabu majitu mu tshisumbu?

YEZU wakenza mudimu mukole bua kuyisha bantu bua Bukalenge. Wakapitshisha kabidi dîba dia bungi bua kulongesha bayidi bende. Wakabaleja mua kulongesha ne mua kutabalela bantu ba Nzambi. Bayidi bende bakamanya mua kuikala bu balami ba mikoko badi batabalela mikoko yabu. (Matayi 10:5-7) Filipo uvua uyisha bikole, kadi uvua kabidi ulongesha bana bende ba bakaji bua kuenzabu mudimu wa muomumue. (Bienzedi 21:8, 9) Lelu tudi petu ne bua kulongesha bakuabu. Bua tshinyi?

2 Mu bisumbu bia pa buloba bujima, mudi bantu bapiabapia ba bungi badi kabayi banji kutambula. Bantu aba badi dijinga ne kubalongesha. Tudi ne bua kubambuluisha bua bajingulule bua tshinyi bidi ne mushinga bua bobu kudibadila Bible ne kumulonga. Tudi kabidi ne bua kubalongesha bua kuyisha ne kulongesha bantu lumu luimpe. Bana betu ba balume badi batambule matuku adi panshi aa badi dijinga ne kubalongesha bua bobu kulua basadidi ba mudimu ne bakulu. Bena mu tshisumbu bonso badi mua kudienzeja bua kuambuluisha bapiabapia.​—Nsumuinu 4:2.

LONGESHA BAPIABAPIA MUA KULONGA BIBLE

3, 4. a) Mmunyi muvua Paulo muleje diumvuangana didi pankatshi pa kulonga Mifundu minsantu ne kupatula bipeta bimpe mu buambi? b) Kumpala kua tuetu kukankamija balongi betu ba Bible bua kudilongela Bible, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza?

3 Mutendeledi yonso wa Yehowa udi dijinga ne kubala Bible ne kumulonga bua kumanya disua dia Nzambi. Mupostolo Paulo wakumvuija bena Kristo nende balume ne bakaji ba mu Kolosayi bualu ebu pakambaye ne: “Katuena balekele kusambila bua bualu buenu, tulomba bua nuwujibue tente ne dimanya dijalame dia disua diende.” Bua tshinyi bivua ne mushinga wa bungi bua bobu kubala Mifundu minsantu ne kuyilonga? Bualu kuenza nunku kuvua ne bua kubapetesha meji ne kuvua kubambuluisha bua kujingulula muvuabu ne ‘bua kuenda mu mushindu udi muakanangane ne Yehowa bua kumusankisha mu malu onso.’ Kuvua kabidi ne bua kubambuluisha bua kuenza “mudimu wonso muimpe” uvua Yehowa musue bua bobu kuenza, nangananga mudimu wa kuyisha lumu luimpe. (Kolosayi 1:9, 10) Nunku tuetu tulonga ne muntu, tudi ne bua kumuambuluisha bua ajingulule ne: yeye ubala Bible pa tshibidilu ne umulonga nebimuambuluishe bua kuenzelaye Yehowa mudimu.

4 Tuetu katuyi tudilongela Bible, katuena mua kuambuluisha balongi betu ba Bible bua kujingululabu mushinga udi nawu didilongela dia Bible to. Bushuwa, tuetu tubala Bible pa tshibidilu ne tuelangana meji pa bitudi tubala, nebituambuluishe mu nsombelu wetu ne mu mudimu wa diyisha. Tshilejilu, muntu yeye mutuele lukonko lukole patudi mu buambi, netuikale bakumbane bua kumuandamuna ne Bible. Anyi tuetu babale bua mushindu uvua Yezu, Paulo ne bakuabu kabayi balekele kuyisha, nebitukoleshe ne netutungunuke ne kuyisha nansha mu nsombelu mukole. Patudi tuambila bakuabu malu atudi balonge mu didilongela dietu ne mudiwu matuambuluishe, tudi mua kubakankamija bua kulonga Bible bikole bua bapete pabu masanka a muomumue.

5. Leja muudi mua kuambuluisha bapiabapia bua kudilongelabu Bible pa tshibidilu.

5 Udi mua kudiebeja ne: ‘Mmunyi mundi mua kulongesha mulongi wanyi wa Bible bua kudilongelaye Bible pa tshibidilu?’ Pamuapa udi mua kumuleja mua kulongolola mukanda unudi nulonga nende. Udi mua kumulomba bua abale malu makuabu adi apetangana ne adiye ulonga mu tshisakidila tshidi mu mukanda wa Bible utu ulongesha tshinyi menemene? ne kubala mvese idimu. Pashishe, udi mua kumuleja mua kulongololaye bisangilu bua kufilamu mandamuna. Mukankamije bua kubala nimero yonso wa Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous! Udi mua kumuleja mua kupeta mandamuna a nkonko ya mu Bible, tshilejilu pa kuenza mudimu ne Watchtower Library anyi ne TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE. Padiye uteta mishindu mishilashilangane ya kudilongela eyi, neayanyishe ne neajinge bua kumanya malu a bungi.

6. a) Mmunyi muudi mua kuambuluisha mulongi webe bua kunanga Bible mu muoyo wende? b) Ntshinyi tshienza mulongi wa Bible yeye mukoleshe dinanga dia Bible mu muoyo wende?

6 Patudi tulonga ne muntu, tudi basue bua amone ne: Bible udi ne mushinga bualu udi umuambuluisha bua kumanya Yehowa bimpe menemene. Pamutu pa kumuenzeja bua kulonga, tudi mua kumuleja mudiye mua kuanyisha dilonga. Padiye umanya malu a mu Bible, neadiumvue anu bu mufundi wa Misambu wakamba ne: ‘Bidi bimpe bua meme kusemena pabuipi ne Nzambi. Ngakuvuija Mukalenge Yehowa tshinyemenu tshianyi.’ (Musambu 73:28) Nyuma wa Yehowa neambuluishe muntu udi musue kusemena pabuipi nende.

LONGESHA BAPIABAPIA MUA KUYISHA NE KULONGESHA

7. Mmunyi muvua Yezu mulongeshe bamanyishi ba lumu luimpe? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

7 Tudi mua kulongela malu a bungi ku mushindu uvua Yezu mulongeshe bapostolo bende. Yezu uvua uyisha nabu, ne bavua bamona muvuaye ulongesha bantu. Uvua kabidi mubaleje malu masunguluke a kulonda bua mushindu uvuabu ne bua kuyisha. (Matayi nshapita wa 10) [1] (Tangila note ku ndekelu.) Mu matuku makese, bapostolo bakalongela kudi Yezu mushindu wa kulongesha bantu bulelela. (Matayi 11:1) Tumonayi malu abidi atudi mua kulongesha bapiabapia bua kuenza padibu mu buambi.

8, 9. a) Mmunyi muvua Yezu uyukila ne bantu pavuaye uyisha? b) Mmunyi mutudi mua kuambuluisha bamanyishi bapiabapia bua kuyukilabu ne bantu anu bu Yezu?

8 Yukila ne bantu. Yezu kavua misangu yonso uyukila anu ne bantu mu tshibungi to. Uvua kabidi uyukila ne bantu pa nkayabu ne uvua uyukila nabu mu mushindu muimpe. Tshilejilu, wakayukila bimpe ne mamu kampanda uvua mulue kusuna mâyi ku tshina tshivua pabuipi ne tshimenga tshia Suka. (Yone 4:5-30) Yezu wakayukila kabidi ne Matayi Lewi uvua mulambuishi wa bitadi, ne wakamulomba bua alue muyidi wende. Matayi wakitaba, pashishe yeye kubikila Yezu ne bantu bakuabu ku nzubu kuende bua kudia. Pavuabu basombe, Yezu wakayukila ne bantu ba bungi.​—Matayi 9:9; Luka 5:27-39.

Patudi tuyukila ne bantu mu mushindu muimpe, nebanyishe bua kuteleja bitudi tubambila

9 Yezu uvua kabidi muyukile bimpe ne Natanaele, nansha muvua Natanaele muakule bibi bua bantu ba mu Nazaleta. Bu muvua Yezu muyukile nende mu mushindu muimpe, Natanaele wakashintulula mushindu uvuaye umona Yezu uvua wa mu Nazaleta. Natanaele wakajinga bua kulonga malu a bungi kudi Yezu. (Yone 1:46-51) Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshitulongesha ne: patudi tuyukila ne bantu mu mushindu muimpe, nebanyishe bua kuteleja bitudi tubambila. [2] [Tangila note ku ndekelu.] Patudi tulongesha bapiabapia bua kuakula mu mushindu eu, nebanyishe kabidi mudimu wa buambi bikole.

10-12. a) Mmunyi muvua Yezu mukoleshe dijinga divua nadi bakuabu dia kuteleja lumu luimpe? b) Mmunyi mutudi mua kuambuluisha bamanyishi bapiabapia bua kuakaja mayele abu a dilongesha bantu bulelela bua mu Bible?

10 Longesha bantu badi basue kuteleja. Yezu uvua ne bia bungi bia kuenza. Kadi pavua bantu bajinga kumuteleja, uvua usomba nabu ne ubalongesha malu a bungi. Tshilejilu, dimue dituku musumba wa bantu wakadisangisha ku muelelu wa mâyi bua kuteleja Yezu. Nunku Yezu wakabuela mu buatu ne Petelo ne kulongeshaye bantu yeye muikale mu buatu. Pashishe wakajinga kabidi kulongesha Petelo bualu kampanda. Yezu wakenza bua Petelo akuate mishipa ya bungi mu tshishima. Pashishe wakambila Petelo ne: “Kutuadijila ku mpindieu newikale ukuata bantu ne muoyo.” Diakamue Petelo ne bantu bavuaye nabu ‘kuyabu ne matu ku mukuna, kushiyabu bintu bionso’ ne kulondabu Yezu.​—Luka 5:1-11.

11 Nikodemo uvua pende musue kulonga malu a bungi kudi Yezu. Kadi bu muvuaye muena mu Tshilumbuluidi tshinene, uvua utshina tshivua bantu mua kuamba bobu bamumone uyukila ne Yezu. Nunku wakaya kudi Yezu butuku. Yezu kakamuipata to, kadi wakasomba nende ne kumumvuija malu malelela a mushinga. (Yone 3:1, 2) Yezu uvua misangu yonso musue kuenza mudimu ne dîba diende bua kulongesha bantu bulelela ne kukolesha ditabuja diabu. Bia muomumue, tudi ne bua kuya kudi bantu pa dîba didi dimpe buabu bobu, ne tudi ne bua kusomba nabu, kubambuluisha bua kumvuabu Bible.

12 Patudi tuyisha ne bapiabapia, tudi mua kubalongesha bua kupinganyina muntu yonso uvua muanyishe bua tuetu kuyukila nende. Tudi kabidi mua kulomba bapiabapia bua batufile patudi tupinganyina bantu ne mu malonga etu a Bible. Mu mushindu eu, nebamanye mua kulongesha bakuabu ne nebamone mudibi bienza disanka bua kuambuluisha bantu aba bua kumanya bulelela pa bidi bitangila Yehowa. Pashishe, bantu bapiabapia aba nebikale ne disanka dia kupinganyina bantu ne kulonga nabu Bible. Nebalonge kabidi mua kuikala ne lutulu ne kubenga kulekela lukasa padibu kabayi bapeta bantu ku nzubu kabidi.​—Galatiya 5:22; tangila kazubu ka ne: “ Kavua mulekele to.”

LONGESHA BAPIABAPIA BUA BENZELE BENA KRISTO NABU MUDIMU

13, 14. a) Bilejilu bia mu Bible bia bantu bavua badipangishe malu a bungi bua bakuabu bidi bikulongesha tshinyi? b) Mmu mishindu kayi misunguluke muudi mua kulongesha bamanyishi bapiabapia ne bansonga bua kuleja bena Kristo nabu dinanga?

13 Yehowa mmusue bua bantu bende banangangane bu bana ba muntu ne bua bambuluishangane. (Bala Luka 22:24-27; 1 Petelo 1:22.) Tshilejilu, Bible udi uleja ne: Yezu wakafila bintu bionso, too ne muoyo wende bua kuambuluisha bakuabu. (Matayi 20:28) Dôka “uvua wenza malu a bungi mimpe ne uvua upeshangana bintu bia luse.” (Bienzedi 9:36, 39) Mariya ‘uvua muenze midimu mikole ya bungi’ bua bena Kristo nende ba mu Lomo. (Lomo 16:6) Mmunyi mutudi mua kuambuluisha bapiabapia bua kujingululabu mudibi ne mushinga bua kuenzela bena Kristo nabu malu mimpe?

Longesha bapiabapia bua kunanga bena Kristo nabu ne kubenzela mudimu (Tangila tshikoso tshia 13 ne tshia 14)

14 Tudi mua kulomba bantu bapiabapia bua kuya kutangila nabu bakulakaje anyi aba badi basama. Padi baledi baya kutangila bantu ba nunku, badi mua kuya ne bana babu biobi bikumbana. Bakulu badi mua kulomba bansonga anyi bamanyishi bapiabapia bua kuya kubafila padibu baya kupesha bakulakaje biakudia anyi kubalongoluela nzubu. Padi bansonga ne bantu bapiabapia aba bamona mudi bena Kristo batabalelangana, nebalonge mua kuenza bia muomumue. Tshilejilu, pavua mukulu kampanda uyisha muaba wa kule, uvua ne tshibidilu tshia kuya kutangila bena Kristo bavua basombele muaba au bua kumanya muvuabu. Tshilejilu tshimpe tshia mukulu eu tshiakambuluisha nsonga kampanda uvua ne tshibidilu tshia kuya kumufila bua kuelaye meji ku tshivuaye mua kuenza bua kuambuluisha bena Kristo nende.​—Lomo 12:10.

15. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua bakulu kutabalela diya kumpala dia bana betu ba balume mu tshisumbu?

15 Yehowa mmupeshe bana betu ba balume bujitu bua kulongesha bena mu tshisumbu Dîyi dia Nzambi. Nunku bidi ne mushinga bua bana betu ba balume kulongabu mua kulongesha bimpe padibu benza miyuki. Wewe muikale mukulu, pamuapa udi mua kuteleja padi musadidi wa mudimu wambulula muyuki wende ne kumuambuluisha bua kuakajaye amue malu. (Nehemiya 8:8) [3]​—Tangila note ku ndekelu.

16, 17. a) Mmushindu kayi uvua Paulo mutabalele diya kumpala dia Timote? b) Mmunyi mudi bakulu mua kulongesha bimpe bana betu bikala mua kulua balami mu tshisumbu?

16 Kudi dijinga dia kulongesha bana betu ba balume ba bungi bua kuluabu balami mu tshisumbu. Paulo wakalongesha Timote ne kumukankamija bua kulongeshaye bakuabu. Paulo wakamuambila ne: “Tungunuka ne kupetela bukole mu ngasa udi ufumina ku buobumue ne Kristo Yezu, ne malu auvua mumvue kundi avua bantemu ba bungi bashindike; malu aa uapeshe balume ba lulamatu balua kuikala pabu bakumbane bimpe bua kulongesha bakuabu.” (2 Timote 2:1, 2) Timote wakalongela kudi Paulo uvua mukulu ne mupostolo malu a bungi bu mudi: mua kuakaja nyishilu wende ne mua kuambuluisha bakuabu mu tshisumbu.​—2 Timote 3:10-12.

17 Paulo wakapitshisha dîba dia bungi ne Timote bualu uvua musue kujadika ne: Timote uvua mulongeshibue bimpe. (Bienzedi 16:1-5) Bakulu badi mua kuidikija Paulo padibu baya ne basadidi ba mudimu badi bakumbane bua kuenza amue makumbula a bulami. Mu mushindu eu, basadidi ba mudimu nebalongele kudi bakulu mua kulongesha bakuabu, mua kuikala ne lutulu ne dinanga ne mua kueyemena Yehowa padibu balama mikoko yende.​—1 Petelo 5:2.

KULONGESHA KUDI NE MUSHINGA

18. Bua tshinyi tudi ne bua kumona dilongesha bakuabu mu mudimu wa Yehowa ne mushinga?

18 Mu tshikondo etshi tshia ku nshikidilu, bantu bapiabapia ba bungi badi dijinga ne kulongeshibua bua kuakajabu mayele abu mu mudimu wa buambi. Kudi kabidi dijinga dia kulongesha bana betu ba balume bua kulama tshisumbu. Yehowa mmusue bua batendeledi bende bonso balongeshibue bimpe, ne mmutupeshe diakalenga dia kuambuluisha bantu bapiabapia. Nunku mbia mushinga bua tuetu kuenza mudimu mukole bua kulongesha bakuabu anu muvua Yezu ne Paulo benze. Tudi dijinga ne kulongesha bantu ba bungi menemene bualu kutshidi bia bungi bia kuenza mu mudimu wa buambi kumpala kua nshikidilu kulua.

19. Bua tshinyi udi ne bua kuikala mujadike ne: madikolela audi wenza bua kulongesha bakuabu mu mudimu wa Yehowa neapatule bipeta bimpe?

19 Kulongesha bantu bapiabapia kudi kulomba dîba ne didienzeja. Kadi tudi ne bua kuikala bajadike ne: Yehowa ne Yezu nebatuambuluishe bua kumanya mua kulongesha bakuabu mu mushindu mutambe buimpe. Netuikale ne disanka patudi tumona bantu batudi balongeshe ‘benza mudimu mukole ne badienzeja’ mu tshisumbu anyi mu mudimu wa buambi. (1 Timote 4:10) Ku lukuabu luseke, tudi ne bua kutungunuka ne kudienzeja bua kuya kumpala mu malu a mu nyuma, kuakaja ngikadilu yetu ya buena Kristo ne kusemena pabuipi ne Yehowa.

^ [1] (tshikoso tshia 7) Tshilejilu, Yezu wakambila bayidi bende 1) bua kulongesha bantu bualu bua Bukalenge; 2) bua kueyemena Nzambi bua abapeshe biakudia ne bia kuvuala bivuabu nabi dijinga; 3) bua kuepuka dikokangana ne bantu; 4) bua kueyemena Nzambi padibu babakengesha; ne 5) bua kubenga kutshina bantu.

^ [2] (tshikoso tshia 9) Mu mukanda wa Kalasa ka Mudimu wa Nzambi kadi kakuambuluisha, mu dibeji dia 62-64, mudi ngenyi mimpe ya mushindu wa kuyukila ne bantu mu mudimu wa buambi.

^ [3] (tshikoso tshia 15) Mu mukanda wa Kalasa ka Mudimu wa Nzambi kadi kakuambuluisha, mu dibeji dia 52-61, badi bumvuija mudi bana betu ba balume mua kuakaja mushindu udibu benza miyuki mu tshisumbu.