Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Ndi mumanye ne: yeye neajuke”

“Ndi mumanye ne: yeye neajuke”

“Mulunda wetu Lazalo mmulale, kadi ndi nyaku bua kumubisha.”​—YONE 11:11.

MISAMBU: 142, 129

1. Mâta uvua ne dituishibua kayi bua muanabu? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

MÂTA mulunda wa Yezu wa pa muoyo ne muyidi wende uvua mubungame bikole. Muanabu Lazalo uvua mufue. Kuvuaku tshintu tshivua mua kukepesha kanyinganyinga kende anyi? Eyowa. Yezu uvua mumujadikile ne: “Muanenu neajuke.” Mêyi avua Yezu mumuambile aa kaavua anu mua kuikala majikije kanyinganyinga kende konso to; nansha nanku, wakaitaba. Mâta wakamba ne: “Ndi mumanye ne: yeye neajuke ku dibishibua dia bantu ku lufu dituku dia ku nshikidilu.” (Yone 11:20-24) Uvua mutuishibue ne: bualu abu buvua ne bua kuenzeka mu matuku atshivua alua kumpala. Kadi Yezu wakenza tshishima. Kujulaye Lazalo ku lufu anu dituku adi mene.

2. Bua tshinyi mbimpe wikale ne dishindika dia buena divua nadi Mâta?

2 Lelu, kakuena bualu budi mua kutusaka bua kutekemena ne: Yezu anyi Tatuende batuenzele tshishima tshia nunku to. Nansha nanku, udi pebe mutuishibue anu bu Mâta ne: muntu uudi mufuishe neabishibue kumpala eku anyi? Pamuapa udi mua kuikala mufuishe muena dibaka nebe, mamuebe, tatuebe, anyi kakuebe. Peshi udi mua kuikala ne kanyinganyinga bua lufu lua muanebe. Udi ujinga bikole bua kuakidila muntu uudi mufuishe, kuyukila nende, ne kusekaku nende. Bualu bua disanka budi ne: udi pebe bua kuamba anu bu Mâta ne: ‘Ndi mumanye ne: kampanda wanyi ukadi mufue neajuke ku dibishibua dia bantu ku lufu.’ Kuelangana meji a tshidi tshitujadikila ne: bantu nebabishibue ku lufu kudi mua kuambuluisha muena Kristo yonso.

3, 4. Yezu uvua ufuma ku dibisha banganyi ku lufu? Mmunyi muvua bualu abu mua kuikala bukoleshe dituishibua divua nadi Mâta?

3 Pamuapa bu muvua Mâta musombele pabuipi ne Yelushalema, kavua mua kuikala mumone muvua Yezu mubishe muana wa mukaji mukamba kampanda uvua musombele pabuipi ne Naina mu Galela. Imue misangu uvua mua kuikala mumvue lumu alu. Uvuaku mua kuikala mumvue kabidi muvua Yezu mujule muana wa bakaji wa Yailo ku lufu. Bantu bonso bavua kua Yailo “bavua bamanye ne: muana uvua mufue.” Kadi Yezu wakakuata tshianza tshia muana uvua mufue au, kuambaye ne: “Muana, juka!” Diakamue muana kujukaye. (Luka 7:11-17; 8:41, 42, 49-55) Mâta ne Mariya wabu bavua bamanye ne Yezu uvua mua kuondopa babedi. Ke bualu kayi bakamba ne: bu Yezu muikalaku, Lazalo kavua mua kufua to. Kadi bobu bavua ne ditekemena kayi nansha mukavua mulunda wa Yezu wa pa muoyo eu mufue? Tangila ne: Mâta wakamba ne: Lazalo neabike ku lufu mu matuku atshilualua, mmumue ne: mu “dituku dia ku nshikidilu.” Bua tshinyi uvua mutuishibue nanku? Bua tshinyi wewe pebe udi ne bua kuikala mutuishibue ne: bantu nebabishibue ku lufu kumpala eku, kusangisha ne baudi mufuishe?

4 Kudi malu a bungi adi mua kukolesha dishindika diebe edi. Netukonkonone amue a kudiwu. Mu bulelela, neumanye mene malu adi mu Dîyi dia Nzambi adi akula bua dibishibua dia bantu ku lufu auvua kuyi welela meji kumpala. Neakoleshe ditabuja diebe dia ne: neumonangane kabidi ne bantu baudi mufuishe.

MALU ADI ATUPETESHA DITEKEMENA!

5. Ntshinyi tshivua tshishindikile Mâta ne: Lazalo uvua ne bua kubishibua lu lufu?

5 Mona ne: Mâta kavua muambe ne: ‘Ndi mutekemene ne: muanetu neajuke’ to. Kadi uvua muambe ne: “Ndi mumanye ne: yeye neajuke.” Mâta uvua mutuishibue nanku bualu uvua mua kuikala mumvue lumu lua dibishibua dia bantu ku lufu kumpala mene kua Yezu kutuadija mudimu wende. Uvua mulongele malu a dibishibua aa kuabu ne mu nsunagoga patshivuaye muana. Netukonkonone mpindieu miyuki isatu ya dibishibua dia bantu ku lufu idi mu Bible.

6. Ntshishima kayi tshia dikema tshivua Eliya muenze tshivua Mâta mumanye bimpe?

6 Dibishibua dia muntu wa kumpala ku lufu divua dienzeke dîba divua Nzambi upesha muprofete Eliya bukole bua kuenza bishima. Mu musoko wa bena Foinike wa Salefata, uvua ku muelelu kua mâyi, muvua mukaji mukamba uvua muakidile muprofete eu. Pashishe, Nzambi wakalama mu tshishima bukula ne mafuta ende, bua yeye ne muanende wa balume bashale ne muoyo. (1 Bak. 17:8-16) Panyima pa matuku, muanende eu wakasama, kufuaye. Eliya wakamuambuluisha. Pavuaye mulenge tshitalu tshia muana, wakasambila ne: “Yehowa Nzambi wanyi, bua luse, muoyo wa muana eu upinganaku munda muende.” Biakenzeka anu nanku! Nzambi wakateleja Eliya, muana wakapetulula muoyo. Divua dibishibua dia muntu wa kumpala didibu bakuile mu Bible. (Bala 1 Bakelenge 17:17-24.) Mâta uvua bushuwa mumanye bualu bua dikema abu.

7, 8. a) Londa bualu buvua Elisha muenze bua kujikija kanyinganyinga ka mukaji kampanda. b) Tshishima tshivua Elisha muenze tshidi tshitujadikila tshinyi bua Yehowa?

7 Mu Bible, Elisha wakapingana muprofete Eliya ke uvua mujule muntu muibidi ku lufu. Mukaji muena Isalele uvua mumanyike bikole wa mu Shunema, wakakidila Elisha mu mushindu wa pa buawu. Ku diambuluisha dia muprofete eu, Nzambi wakambuluisha mukaji uvua nkumba eu ne bayende ukavua mukulakaje bua kulelabu muana wa balume. Bidimu ndambu pashishe, muana eu wakafua. Elabi meji kanyinganyinga kavua naku mamu eu. Bayende wakamuanyishila bua kuenza luendu lua kilometre 30 bua kuya kudi Elisha ku mukuna wa Kâmele. Elisha wakatuma muena mudimu wende Gehazi bua adianjile mu Shunema. Kadi Gehazi kakakokesha bua kujula muana eu ku lufu to. Pashishe mamuende uvua ne kanyinganyinga kakole wakafika pamue ne Elisha.​—2 Bak. 4:8-31.

8 Pakafika Elisha mu nzubu muvua tshitalu tshia muana mu Shunema, wakasambila. Muana uvua mufue wakapetulula muoyo mu tshishima, Elisha kumufilaye kudi mamuende uvua mpindieu ne disanka diyila ne panshi. (Bala 2 Bakalenge 4:32-37.) Mâta uvua mua kuikala muvuluke bimpe tshivua Hana mukaji uvua nkumba muambe mu disambila pavuaye muye kufila Samuele ku ntenta wa kusambakena bua ashale wenzaku mudimu. Hana wakasambila ne: “Yehowa . . . udi upuekesha mu Lukita, ne udi ubisha.” (1 Sam. 2:6) Mbimueneke patoke ne: pavua Nzambi mujule muana wa balume wa mu Shunema eu ku lufu, wakaleja ne: Udi ne bukole bua kubisha bantu ku lufu.

9. Bua tshinyi Bible udi utela Elisha mu dibishibua dia ku lufu dia muntu muisatu?

9 Bualu bukuabu bua dikema buakenzeka Elisha mumane kufua. Uvua muprofete munkatshi mua bidimu bipite pa 50, pashishe ‘wakatuadija kusama disama divua ndekelu wa bionso dimufikishe ku lufu.’ Panyima pa matuku, pakavua tshitalu tshia Elisha tshishale anu mifuba, tshisumbu tshia baluishi tshiakabuela mu buloba. Bamue bena Isalele bavua mu njila baya bua kujiika muntu kampanda. Bu muvuabu bakeba kunyema baluishi abu lukasa, bakimansha mufue wabu au mu lukita muvua mifuba ya Elisha. Bible udi wamba ne: “Pavua muntu au mulenge mifuba ya Elisha, wakabika ku lufu ne kuimanaye.” (2 Bak. 13:14, 20, 21) Ela meji muvua miyiki ya dibishibua dia bantu ku lufu eyi mua kuikala mijadikile Mâta ne: Nzambi udi ne bukole bua kujula bantu ku lufu! Idi itujadikila petu ne: Nzambi udi ne bukole bua bungi, kabuyi ne mikalu.

MALU AVUA MENZEKE MU BIDIMU LUKAMA BIA KUMPALA

10. Ntshinyi tshivua Petelo muenzele mukaji muena Kristo kampanda uvua mufue?

10 Mu Mifundu ya bena Kristo ya mu tshiena Greke, tudi tubalamu kabidi ne: kuvua bamue baleji mpala ba Nzambi bavua babishe bantu ku lufu. Tukadi bakule bua muvua Yezu mubishe bamue bantu pambelu pa tshimenga tshia Naina, ne kua Yailo. Mupostolo Petelo wakabisha pende mukaji muena Kristo kampanda, diende Dôka (Tabita). Petelo wakalua muaba uvuabu bateke tshitalu tshiende, kusambilaye. Pashishe kuambaye ne: “Tabita, juka!” Diakamue yeye kupetulula muoyo, Petelo ‘kumuleja [kudi bena Kristo nende] muikale ne muoyo.’ Bualu ebu buakatuishisha bantu bikole, nunku “ba bungi bakalua bena kuitabuja mu Mukalenge.” Bavua mua kujadikila bantu bakuabu lumu luimpe ludi lutangila Yezu ne kuambila muntu yonso bua bukole budi nabu Yehowa bua kujula bafue.​—Bien. 9:36-42.

11. Mbualu kayi buvua bufikile nsongalume kampanda buvua munganga Luka mufunde? Ntshinyi tshivuabu buenzele bantu bakuabu?

11 Bantu bakuabu bakadimuenena dibishibua dia muntu kampanda. Dimue dituku, mupostolo Paulo uvua mu tshisangilu mu nzubu wa kuulu mu Toa udi lelu ku nord-ouest kua ditunga dia Turquie. Paulo wakakula too ne mundankulu. Nsongalume kampanda, diende Eutuko, uvua umuteleja musombele ku dididishi. Kadi tulu tuakamukuata, kukulukaye panshi kumbukila ku tshisasa tshisatu. Pamuapa munganga Luka ke muntu wa kumpala wakafika muaba uvua Eutuko mukulukile, yeye kumuteta, kusangana ne: kavua mutshibuke anyi mujimije lungenyi to, kadi uvua mufue! Paulo wakatuluka, kuelaye tshitalu mu maboko ende, pashishe kumanyishaye mu mushindu wa dikema ne: “Udi ne muoyo.” Bualu ebu buvua ne bua kuikala bukemeshe bantu bavua babumone bikole! Bu muvuabu bajadike bimpe ne: nsongalume au uvua mufue ne bavua bamubishe ku lufu, “bualu ebu buakabakolesha bikole menemene.”​—Bien. 20:7-12.

DITEKEMENA DISHINDAME

12, 13. Bilondeshile miyuki ya dibishibua ku lufu itudi bakonkonone, nkonko kayi itudi ne bua kuandamuna?

12 Miyuki itudi bakonkonone eyi idi ne bua kukupetesha tshintu kampanda tshivua natshi Mâta, mmumue ne: dituishibua dia ne: Nzambi wetu udi Mufidi wa muoyo udi ne bukole bua kupeshilula muntu udi mufue muoyo. Kadi tumanye ne: tshikondo tshivua Yehowa wenza bishima, wakenza mudimu ne batendeledi bende ba lulamatu, bu mudi: Eliya, Yezu, anyi Petelo misangu yonso ivuaye ubisha muntu ku lufu. Kadi netuambe tshinyi bua bantu bavua bafue mu bikondo bikuabu? Bikalabi ne: mu tshikondo kampanda Nzambi kavua ubisha bantu ku lufu, balume ne bakaji ba lulamatu bavuaku mua kutekemena ne: Nzambi uvua mua kujula bafue mu matuku atshivua alua anyi? Bavuaku mua kudiumvua anu bu Mâta uvua muambe ne: “Ndi mumanye ne: [muanetu] neajuke ku dibishibua dia bantu ku lufu dituku dia ku nshikidilu” anyi? Kadi bua tshinyi uvua witaba ne: muanabu neajuke? Udi witaba pebe nanku bua tshinyi?

13 Bushuwa, mu Dîyi dia Nzambi difundisha ku nyuma mudi miyuki ya bungi idi ileja ne: batendeledi ba Yehowa ba lulamatu bavua bamanye ne: nekuikale tshikondo tshikala Nzambi mua kubisha bantu ku lufu. Tukonkononayi imue ya kudiyi.

14. Muyuki wa Abalahama udi mua kutulongesha tshinyi bua dibishibua ku lufu?

14 Ela meji ku tshivua Nzambi muambile Abalahama bua kuenzela Izaka, mupianyi uvuaye muindile bidimu bia bungi. Yehowa uvua mumuambile ne: “Angata koku muanebe, muanebe umuepele uudi munange bikole, Izaka, . . . umulambule . . . bu mulambu wa kuosha.” (Gen. 22:2) Ela meji muvua Abalahama ne bua kuikala mumvue pavuabu bamutumine dîyi edi. Yehowa uvua mulaye ne: bisamba bionso bivua ne bua kubeneshibua ku diambuluisha dia bana ba Abalahama. (Gen. 13:14-16; 18:18; Lomo 4:17, 18) Yehowa wakamba kabidi ne: bantu bavua ne bua kubeneshibua “mu Izaka.” (Gen. 21:12) Kadi mmunyi muvua bualu ebu mua kuenzeka bu Abalahama mua kushipa Izaka bua kumulambula? Paulo wakumvuija ku nyuma muimpe ne: Abalahama wakitaba ne: Nzambi uvua ne bukole bua kujula Izaka ku lufu. (Bala Ebelu 11:17-19.) Bible kena wamba ne: Abalahama wakela meji ne: yeye mutumikile, Izaka uvua ne bua kupetulula muoyo panyima pa mêba makese, dituku dijima, anyi lumingu lumue tshianana to. Abalahama kavua mua kumanya dîba divua muanende mua kubishibua to. Kadi uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua ne bua kumubisha ku lufu.

15. Nditekemena kayi divua nadi Yobo?

15 Yobo uvua pende mutekemene dibishibua dia ku lufu mu matuku atshilualua. Wakajingulula ne: bobu bakose mutshi wetu eu udi mua kusasa kabidi, kulua anu bu tshikunyibua tshipiatshipia. Kadi kabiena nanku bua muntu to. (Yobo 14:7-12; 19:25-27) Muntu yeye mufue, kena mua kudijukila mu lukita bua kuikala kabidi ne muoyo to. (2 Sam. 12:23; Mis. 89:48) Bushuwa Yobo kavua musue kuamba ne: Nzambi kena mua kubisha muntu ku lufu to. Kadi uvua witaba ne: Yehowa uvua ne bua kujadika tshikondo tshivuaye ne bua kumuvuluka. (Bala Yobo 14:13-15.) Yobo kavua mua kumanya dîba divua bualu ebu mua kuenzeka mu matuku atshilualua to. Kadi uvua mutuishibue ne: Yeye wakafuka muoyo wa muntu ke uvua mukumbane bua kumuvuluka ne kumubisha ku lufu, ne uvua ne bua kuenza nanku.

16. Mmunyi muvua muanjelu mukankamije muprofete Danyele?

16 Muntu mukuabu wa lulamatu utudi bamanyine mu Mifundu ya mu tshiena Ebelu n’Danyele. Uvua muenzele Nzambi mudimu ne lulamatu munkatshi mua bidimu bia bungi, ne Yehowa uvua umuambuluisha. Umue musangu, muanjelu wakasengelela Danyele “muntu wa mushinga mukole” bua ‘ikale ne ditalala’ ne ‘ikale ne bukole.’​—Dan. 9:22, 23; 10:11, 18, 19.

17, 18. Mbualu kayi buvuabu balaye Danyele mu matuku atshivua alua?

17 Danyele ukavua ne bidimu bitue ku 100 ne ukavua mikolo ku tshina. Uvua mua kuikala wela meji bua tshivua tshimuindile matuku atshivua alua. Danyele uvua mua kuikala kabidi ne muoyo anyi? Eyowa! Ku ndekelu kua mukanda wa Danyele, tudi tubala muvua Nzambi mumujadikile ne: “Wewe, ndaku too ne ku ndekelu. Newikishe.” (Dan. 12:13) Danyele ukavua mununu eu uvua mumanye ne: bafue mbikishe, kabayi ne “kulongolola kua malu anyi dimanya peshi meji mu Lukita.” Danyele ukavua pa kuyamu. (Muam. 9:10) Kadi atshi katshivua nshikidilu wende to, bualu bavua bamulaye bualu buimpe matuku atshivua alua.

18 Muanjelu wakatungunuka ne kuambila muprofete Danyele ne: “Neujuke bua kuangata tshiebe tshitupa ku nshikidilu kua matuku.” Kavua mumuambile tshikondo anyi lupolu luvua mua kupita to. Danyele uvua ne bua kufua, pashishe kuikisha. Kadi pavua muanjelu muambe ne: ‘uvua ne bua kujuka bua kuangata tshiende tshitupa’ mu matuku atshivua alua, Danyele wakamanya bimpe ne: uvua ne bua kubishibua ku lufu matuku atshivua alua, mmumue ne: matuku a bungi yeye mumane kufua.

Anu bu Mâta, ikala mutuishibue ne: dibishibua dia bantu ku lufu nedikalaku (Tangila tshikoso tshia 19, 20)

19, 20. a) Mmunyi mudi malu atudi bakonkonone mu tshiena-bualu etshi apetangana ne mêyi avua Mâta muambile Yezu? b) Netuandamune nkonko kayi?

19 Mâta uvua bushuwa ne bualu buvua mua kumushindikila ne: muanabu Lazalo, uvua ne lulamatu eu, uvua ne bua ‘kujuka ku dibishibua dia bantu ku lufu dituku dia ku nshikidilu.’ Bualu buvuabu balaye Danyele ne dishindika divua dimuenekele mu diandamuna divua Mâta mupeshe Yezu, bidi ne bua kutujadikila petu lelu ne: nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu.

20 Tudi bamone ne: malu avua menzeke bushuwa kale adi ajadika ne: bantu nebabishibue ku lufu, mmumue ne: nebapeshilule bafue muoyo. Balume ne bakaji bavua benzele Nzambi mudimu bavua batekemene ne: dibishibua ku lufu divua ne mua kuenzeka tshikondo kampanda mu matuku atshivua alua. Kadi kudiku bualu budi buleja ne: dibishibua dia bantu ku lufu didi mua kuenzeka bobu bamane kudilaya matuku a bungi kumpala anyi? Biobi nanku, bualu ebu budi ne bua kutupesha kabingila kakuabu ka kuindila ne muoyo kuulu kuulu tshikondo tshia dibishibua anu bu Mâta. Kadi nebienzeke dîba kayi? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.