Skip to content

Skip to table of contents

Duahia Taudia edia Henanadai

Duahia Taudia edia Henanadai

Genese 6:2, 4 ese Abata do lasi neganai idia noho “Dirava ena natuna haida” o “Dirava ena natuna taudia” ia herevalaia. Idia be daidia?

Idia be Dirava ena lauma natudia. Edena dala ai unai ita diba?

Genese 6:2 ia gwau: “Dirava ena natuna haida ese idia itaia, inai kekeni be mai edia hairai. Vadaeni, idia ura henia kekenidia idia abia, idia adavaia.”

Heberu Toretoredia ginigunadia lalonai Genese 6:2, 4; Iobu 1:6; 2:1; 38:7; bona Salamo 89:6 ai inai hereva “Dirava momokani ena natudia” o “Dirava ena natudia” idia gaukaralaia. a Vadaeni, unai siri ese idia herevalaia “Dirava ena natudia” be daidia?

Heberu Toretoredia ginigunadia lalonai, Iobu 1:6 ese ia herevalaia “Dirava momokani ena natudia” be Dirava ena vairanai idia hedinarai anerudia. Unai nega ai, Satani, ‘tanobada dekenai ia loaloa’ tauna, be edia huanai ia noho danu. (Iobu 1:7; 2:1, 2) Unai hegeregerena, Heberu Toretoredia ginigunadia lalonai Iobu 38:4-7 ia gwau, Dirava ese “tanobada ena kona nadi ia atoa”neganai, “Dirava ena natudia” be “mai moale danu idia boiboi.” Ita gwau diba unai be aneru, badina unai negai Dirava ese taunimanima ia do havaraia lasi. Heberu Toretoredia ginigunadia lalonai Salamo 89:6 ese ia herevalaia “Dirava ena natudia” be taunimanima lasi, to Dirava ida guba ai idia noho aneru ia herevalaia.

Vadaeni, Genese 6:2, 4 ese ia herevalaia “Dirava ena natuna haida” o “Dirava ena natuna taudia” be daidia? Hari ita herevalaia Baibel siridia ese idia hahedinaraia goevagoeva, idia be tanobada dekenai idia mai aneru.

Taunimanima haida idia gwau aneru be mahuta hebou urana idia abia diba lasi. Iesu ena hereva Mataio 22:30 ese ia hahedinaraia, guba dekenai headava bona mahuta hebou karana be lasi. To, nega haida aneru be taunimanima edia tauanina idia abia bona taunimanima ida idia aniani bona inuinu hebou. (Gen. 18:1-8; 19:1-3) Unai dainai, ita abia dae diba, bema aneru be taunimanima edia tauanina idia abia, idia be hahine ida idia mahuta hebou diba.

Baibel ese ia hahedinaraia aneru haida be unai bamona idia karaia. Iuda 6, 7 ese Sodoma taudia edia kara dika bona ‘edia gaukara korikorina idia dogoatao lasi, to edia gabu maorona idia rakatania aneru’ edia kara dika ia hahegeregerea. Unai aneru bona Sodoma taudia be hegeregere, badina “matabodaga karadia idia karaia momo bona tauanina ena ura dikadia idia hagugurua.” Petero Ginigunana 3:19, 20 be “Noa ena negai” idia noho gwau-edeede aneru ia herevalaia danu. (2 Pet. 2:4, 5) Oibe, Noa ena negai idia noho gwau-edeede aneru edia kara dika be Sodoma bona Gomora taudia edia bamona.

Unai ese ia hamomokania, Genese 6:2, 4 ese ia herevalaia “Dirava ena natuna haida” o “Dirava ena natuna taudia,” be taunimanima edia tauanina idia abia bona hahine ida idia mahuta hebou aneru.

Baibel ia gwau Iesu “ia lao bona dibura ruma ai idia noho lauma dekenai ia haroro.” (1 Pet. 3:19) Unai ena anina be dahaka?

Aposetolo Petero ia gwau: “Noa ena negai unai lauma be idia kamonai lasi, to Dirava be mai haheauka ida ia naria.” (1 Pet. 3:20) Unai ese ia hahedinaraia, Petero ese ia herevalaidia lauma be Satani idia bamoa aneru. Iuda ia gwau aneru haida be “edia gaukara korikorina idia dogoatao lasi, to edia gabu maorona idia rakatania, bona Dirava ese auri seini amo idia ia guia bona dibura masemase lalonai do idia noho ela bona hahemaoro dina badana.”—Iuda 6.

Edena dala ai Noa ena negai idia noho aneru be Dirava idia badinaia lasi? Abata be do lasi neganai, unai lauma dikadia be taunimanima edia tauanina idia abia—Dirava ese idia be unai bamona ia karaia lasi. (Gen. 6:2, 4) Danu, unai aneru be matabodaga karadia idia karaia, badina hahine danu idia mahuta hebou. To, Dirava ese aneru ia karaia neganai, unai ura be edia lalonai ia atoa lasi. (Gen. 5:2) Unai gwau-edeede aneru dikadia be Dirava ese ena nega korikori ai do ia haoredia. To hari, Iuda ia hereva bamona, idia be “dibura masemase” lalonai idia noho, anina be Dirava ese idia ia dadaraia vaitani.

Edena nega ai bona edena dala ai Iesu ese “dibura ruma ai idia noho lauma” ia haroro henidia? Petero ia gwau, Iesu be “lauma tauanina ai ia toreisi lou” murinai unai ia karaia. (1 Pet. 3:18, 19) Unai ese ia hahedinaraia, Iesu ese unai lauma dikadia ia “haroro” henidia guna, bena Petero ese ena revareva ginigunana ia torea. Toana be Iesu ia toreisi lou murinai, unai lauma dikadia dekenai Dirava ese idia do ia panisia karana ia harorolaia. Ia be helaro ta ia gwauraia lasi, to hahemaoro herevana ia harorolaia. (Iona 1:1, 2) Iesu be Dirava ia abidadama henia bona ia badinaia ela bona ia mase, bena ia toreisi lou dainai, Diabolo be hegeregere lasi Iesu ia hadikaia orea totona. Ita gwau diba, Iesu be mai ena maoro unai haroro herevana ia gwauraia totona.—Ioa. 14:30; 16:8-11.

Vaira nega ai, Iesu ese Satani bona ena aneru do ia guia bona guri dobu masemase lalonai do ia negedia. (Luka 8:30, 31; Apok. 20:1-3) To, Iesu ese idia ia do guia lasi neganai, unai gwau-edeede lauma dikadia be dibura masemase gabunai idia noho. Gabeai, Iesu ese idia do ia haorea momokani.—Apok. 20:7-10.

a Hiri Motu Baibel ai, Iobu 1:6; 2:1; 38:7; bona Salamo 89:6 idia hahanaia neganai inai hereva “aneru” idia atoa. To, Genese 6:2, 4 ai inai hereva “Dirava ena natuna haida” bona “Dirava ena natuna taudia” idia torea. Unai be Heberu Toretoredia ginigunadia hegeregerena.