Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Disamba muntu udi ne disama dia lufu

Disamba muntu udi ne disama dia lufu

Disamba muntu udi ne disama dia lufu

“Pamvua mumvue bua musangu wa kumpala muvua mamuanyi ne disama dia lufu, bivua bimpite mutu. Mvua mumvue bibi menemene, ntshivua mua kuitaba ne: mamuanyi munanga ikala mikolo ku tshina to.​—Grace wa mu Canada.”

PADI munganga ukuata mulela wetu ne disama dia lufu, bena dîku ne balunda, bonso batu banyingalala bikole ne badi mua kupanga tshia kuenza dîba adi. Bamue batu badikonka ni badi mua kuambila mubedi bualu ebu patoke. Bakuabu pabu babenga bamba mudibu mua kushala ne bualu ebu munda bamutangile mudiye ukenga ne disama ne pamuapa babenga bua kumunyangila lumu bu bantu mua kumanya disama diende. Bantu ba bungi badi kabidi bela meji bua kumanya tshidibu mua kuamba ne kuenza pakadi mubedi mufika mu minite ya ndekelu.

Ntshinyi tshiwenze wewe mupete bualu bubi bua nunku? Ne mmunyi muudi mua kuikala “mulunda” mulenga udi kukolesha ne wambuluisha mu tshikondo tshia bualu bua nunku?​—Nsumuinu 17:17

Tshitu tshienzeka pa tshibidilu

Bitu pa tshibidilu binyingalaja patutu tumvua ne: muanetu kampanda anyi mulunda udi usama bikole. Nansha mutu baminganga bibidile kumona mutu bantu bafue, batu pabu misangu ya bungi bumvua bibi, pamuapa mene bateketa mu maboko padibu kumpala kua muntu udi ne disama dia lufu.

Bidi mua kuikala bikukolele pebe bua kuikala ne muoyo mukole kumpala kua muntu uudi munanga udi ne disama dikole. Mamu mukuabu udi musombele mu Brésil diende Hosa uvua ne muakunyende wa bakaji ne disama dia lufu, wakamba ne: “Bitu binyingalaja bikole bua kumona muntu kampanda uudi munange udiela ne disama dikole.” Pavua Mose utangila yayende mutekesha kudi nsudi, muena lulamatu eu wakalomba Nzambi ne: ‘Ndi nkusengelela ne: Nzambi, umuondape.’​—Nomba 12:12, 13.

Tutu tunyingalala padi muntu utudi banange ukenga ne disama bualu tudi bafuke ku tshimfuanyi tshia Yehowa udi Nzambi wa luse. (Genese 1:27; Yeshaya 63:9) Yehowa utu umvua bishi padi bantu bakenga? Tuangata tshilejilu tshia Yezu. Uvua ne ngikadilu ya buena ya Tatuende menemene. (Yone 14:9) Pavua Yezu umona bantu bakenga ne masama, ‘luse luakamukuata’ buabu. (Matayo 20:29-34; Mâko 1:40, 41) Anu mudibi bileja mu tshiena-bualu tshidi tshilonda mu tshibejibeji etshi, pavua Lazalo mulunda wa Yezu mufue ne yeye muine mumona muvua dîku diabu ne balunda banyingalala bua lufu luende, lungenyi luakalubakana ne ‘wakashikunka.’ (Yone 11:32-35) Bushuwa, Bible udi uleja mudi lufu luikale muluishi ne kulaya ne: mu matuku makese emu masama ne lufu kabiakuikalaku kabidi.​—1 Kolinto 15:26; Buakabuluibua 21:3, 4.

Bidi biumvuika bua padi muntu ukeba wa kuela tshilumbu pambidi padiye umvua lumu lubi bua disama dia lufu lua muntu udiye munange. Kadi doktere Marta Ortiz (uvua mufunde mukanda wa dijikija iniversite wakuila pa mua kupita ne disama dia lufu) wakabela ne: “Epuka kupisha bakuabu, nansha badoktere, baminganga anyi wewe muine, bua tshidi mubedi. Kuenza nunku nekunupangishe diumvuangana dilenga ne nekunubueje mu ditanaji dia kutangila bualu bua mushinga, mmumue ne: kutangila majinga a mubedi udi ne disama dia lufu.” Tshia kuenza tshilenga ntshinyi bua kuambuluisha muntu uudi munange udi ukenga ne disama didi pamuapa mua kumufikisha ku lufu?

Tabalela muntu, kulengamenyi disama

Tshia kumpala, kutangidi tshimuenekelu tshia mubedi bua bukole bua disama, kadi utabalela mubedi. Mmunyi muudi mua kuenza nanku? Munganga Sarah udi wamba ne: “Ntu ntangila bikole foto ya mubedi patshivuaye ne makanda. Ntu nteleja mubedi padiye undondela malu akadiye muenze patshivuaye ne bukole. Kuenza nunku kuvua kungambuluisha bua kuvuluka nsombelu uvua nende muntu au kale, bua ntshimanyinyi pa tshidi mubedi mpindieu.”

Munganga Anne-Catherine udi umvuija tshidi tshimuambuluishe bua kutabalela mubedi. Udi wamba ne: “Ntu ntangila mubedi mu mêsu, ne ngelela meji anu pa mushindu undi mua kumondopa bimpe.” Mukanda mukuabu udi wakula bua mushindu wa kukolesha muntu udi ne disama dia lufu (The Needs of the Dying​—A Guide for Bringing Hope, Comfort, and Love to Life’s Final Chapter) udi wamba ne: “Pa tshibidilu bitu bitonda bikole paudi umona muntu uutu munanga mukudimuka mubidi bua disama anyi bua njiwu idiye mupete. Tshimpe tshia kuenza mu nsombelu ya nunku nkutangila muntu au mu mêsu, ne kuyi utangila anu disama diende to.”

Tshidibi, kuenza nunku kutu kulomba kudikanda ne muoyo mukole. Georges udi mukulu mu tshisumbu tshia Bantemu utu ne tshibidilu tshia kukatangila bantu badi ne masama a lufu, udi wamba ne: “Tudi ne bua kuikala banange muanetu udi usama au bikole bua katutshinyi bua kumuambuluisha.” Wewe muntangila muntu ne kuyi utangila disama, nebikuambuluishe wewe ne udi usama kabidi. Yvonne (uvua ulama bana bavua ne disama dia cancer) wakamba ne: “Kumanya ne: udi mua kuambuluisha babedi bua kudiangatabu ne mushinga kudi kukuambuluisha bua kubenga kutangila dinyanguka diabu dia mubidi.”

Ikala uteleja

Bantu ba bungi batu batshina bua kulenga muntu ukadi upunga ne lufu nansha buobu bamunange bikole. Bua tshinyi? Bualu kabatu ne tshia kuambila udi upunga ne lufu to. Kadi, Anne-Catherine (uvua mubeja mulunda wende uvua ne disama dia lufu matuku mashale aa) udi uleja mudi kushala mupuwa kuikala paku ne mushinga, wamba ne: “Dikolesha muntu kaditu anu mu mêyi etu to, kadi nansha mu tshimuenekelu tshietu ne bitudi tuenza kabidi. Kuambula nkuasa, kusomba ku luseke luende ne kumulenga tshianza, binsonji biobi bisua kulua kubilekela bipueka, bionso ebi mmalu adi mua kuleja mutudi tutangila muntu.”

Muntu uudi munange udi mua kujinga bua kuleja pende tshidiye umvua, mmumue ne: kuyikila ne muntu ne muoyo muolola. Nansha nanku, pa tshibidilu muntu udi usama mmumanya ne: bantu badi bamunange badi bumvua bibi ne bepuka bua kuyikila bua malu adi amutangila. Balunda ne bena mu dîku dia mubedi badi mua kuepuka bua kuyikila malu adi atangila disama dia mubedi, nansha kumusokoka yeye muine malu adibu bamanye pa disama diende. Dibenga kuakula malu mushindu eu didi mua kupatula bipeta kayi? Doktere mukuabu utu wondapa bantu badi ne masama a lufu udi wamba ne: “Mbimpe kuakula malu patoke ne kuleja mubedi tshidi disama diende menemene kubenga kumusokoka.” Nanku, pikala mubedi muanyishe, nudi mua kuyikila nende kakuyi disokokangana bualu bua disama diende anyi bua bidi bitangila lufu luende.

Basadidi ba Nzambi ba kale bavua bamuleja tunyinganyinga tuabu pavuabu pabuipi ne lufu. Tshilejilu, pavua mukalenge Hezikiya ne bidimu 39, bakamuambila muvuaye ne lufu, wakaleja kanyinganyinga kende. (Yeshaya 38:9-12, 18-20) Bia muomumue kabidi, katukandiki bantu badi ne masama a lufu baleja kanyinganyinga kabu bua mudibu bafua kumpala kua dîba. Badi pamuapa banyingalala bua kumona mudibu kabayi mua kukumbaja malu avuabu badifundila bua kuenza mu nsombelu wabu, bu mudi kuenza ngendu, kulela ne bana ne kumona bankana, anyi kuenzela Nzambi mudimu bikole. Pamuapa batu ne buôwa bua kumona balunda ne bana babu bakadi babatshinyina anu pa bula bualu ki mbamanye tshia kuenza to. (Yobo 19:16-18) Buôwa bua bisama biumvuaye, dijimija dia bukole bua bimue bitupa bia mubidi, anyi bua lufu luine bidi mua kumupampakaja mu lungenyi.

Anne-Catherine udi wamba ne: “Tshia mushinga nkulekela mubedi wamba bidiye umvua, kuyi umukosa ku dîyi anyi umulumbuluisha peshi kumuleja mudiku kakuyi bualu bua kutshina to. Mmushindu muimpe wa kumanya tshidiye umvua, majinga ende, bidiye utshina ne malu adiye mutekemena.”

Kumanya majinga manene

Lutatu lua mubedi ludi pamuapa lukebesha kudi ngondapilu udi usamisha anyi bukole bua manga, ludi mua kukupangisha bua kutangila majinga ende manene. Mbimpe kumanya mua kukumbaja majinga a mubedi.

Mu imue miaba, bena dîku dia mubedi batu bakeba bua bakuba mubedi pa kumusokoka bulelela bua disama diende, kabidi too ne mushindu wikalabu mua kumondapa. Kadi mu mikuabu payi, kutu lutatu lukuabu. Tshilejilu, munganga Jerry udi wamba ne: “Bantu batu balua kusamba mubedi batu pamuapa basue kuakula buende bimana kumpenga kua bulalu buende, bienza anu bu ne: ukadi mukula muoyo.” Ngenzelu yonso ibidi eyi idi ipuekesha mubedi milongo.

Ditekemena mbualu bukuabu bua mushinga mukole. Mu matunga adi ne mpitadi mimpe ya bungi, ditekemena didi dienda pamue dipeta muaba udi luondapu lulenga. Michelle (uvua muambuluishe mamuende uvua musama disama dia cancer misangu isatu) udi wamba ne: “Padi Mamu ukeba muaba mukuabu udibu mua kumuondapela bimpe anyi bua kumonangana ne doktere mukuabu, ntu muambuluisha bua kupeta bidiye ukeba. Ngakafika ku diumvua ne: bivua bikengela kuya anu mudi malu aya amu ne kubenga kuamba mêyi mabi adi mua kutekesha Mamu.”

Ntshia kuenza ntshinyi pikalabi bikole bua kupeta luondapu lukumbane? Vuluka ne: mbimpe kuyikila malu patoke ne muntu udi ne disama dikole bua lufu luende. Georges, mmuluku utuvua batele kulu eku udi wamba ne: “Ki mbimpe kusokoka muntu bua kumuambila ne: lufu luende lukadi pa buipi to. Kuenza nunku nekuambuluishe muntu bua kudilongolola bimpe bua lufu luende.” Kulongolola mubedi mushindu eu nekumuambuluishe bua yeye kukumbaja malu a mushinga kumpala kua lufu luende ne kupepejila bantu badi bashala bujitu.

Tshidibi, bitu bikole bua kuyikila malu a mushindu eu. Kadi, muyiki wa muoyo mujima wa nunku udi upesha bantu mushindu wa kuleja mudibu namu patoke. Muntu ukadi pabuipi ne kufua udi mua kujinga bua balengejangane ne bakuabu, kuleja kanyinganyinga anyi kulomba luse. Muyiki wa mushindu eu udi mua kukolesha kabidi malanda enu ne mubedi wa lufu eu kupita mushindu uvuawu kumpala.

Kukolesha muntu matuku a pabuipi ne lufu

Mmushindu kayi uudi mua kukolesha muntu ukadi mu matuku a ndekelu a muoyo wende? Doktere Ortiz, utuvua batele kulu, udi wamba ne: “Lekela mubedi alomba bintu bia ndekelu bidiye nabi dijinga. Mutelejayi ne ntema. Pikalaku mushindu, nudi mua kuenza tshidi mubedi ukeba. Padiku kakuyi mushindu wa kumukumbajila dijinga diende, mbimpe kumuambila patoke.”

Kabidi, mubedi wa lufu utu mua kujinga kusomba pamue ne bantu batuye munange bikole. Georges udi wamba ne: “Wambuluisha mubedi bua kupetanganaye ne bantu aba, nansha pikalabi ne: muyiki wabu mmuipi bua mudi mubedi kayi ne makanda.” Nansha kuoku mushindu wa kuyikila anu ku telefone, muyiki udi mua kufila mpunga wa kukoleshangana ne kusambila pamue. Christina (mamu mukuabu uvua mufuishe balela bende basatu balondangane) udi uvuluka ne: “Pavuabu benda basela ku lufu, masambila a bana babu bena Kristo ke avua abakoleshe.”

Udi mua kumvua bibi bua kudila kumpala muntu uudi munange anyi? Tòo. Wewe mudile kumpala kuende, udi upesha muntu udi pa kufua eu mushindu wa kukukolesha pebe. Mu mukanda mukuabu udi wakula bua majinga a bantu badi pabuipi ne lufu udi wamba ne: “Bitu bilenga ku muoyo bikole padibu bakukoleshe kudi mubedi udi ne lufu, ne bualu ebu budi mua kuikala ne mushinga wa bungi kudibu.” (The Needs of the Dying) Padi muntu uvuabu babeje bikole usamba pende bakuabu, udi upetulula muaba wende wa mulunda, tatu anyi mamu utu utangila bakuabu.

Nansha nanku, amue malu adi mua kukupangisha bua kusomba ne muntu uudi munange mu minite ya ndekelu ya muoyo wende. Kadi biobi mua kuenzeke ne: wikala ne mulunda webe mu lupitadi anyi ku mbelu, umukuata ku tshianza too ne padiye ukula muoyo. Minite ya ndekelu eyi idi ikupeshe mushindu wa wewe kuleja tshiudi umvua buende, kadi mu mushindu uutu kuyi muanji kuleja. Dibenga kuakula diende kadikupangishi bua kumuambila mêyi a ndekelu ne a dinanga ne ditekemena diebe dia kumonangana nende kabidi pabika bantu ku lufu.​—Yobo 14:14, 15; Bienzedi 24:15.

Wewe muenze mudimu bilenga ne matuku a ndekelu a muntu kumpala kua kutulaye nkinda, kuakushala udipisha pashishe nansha. Bushuwa, bikondo ebi bia dilubakana dikole bidi mua kulua kukukolesha pashishe. Apu neudileje muudi mulunda muimpe udi ‘waleja bulela mu tshikondo tshia dikenga.’​—Nsumuinu 17:17.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 25]

Kutangila muntu uudi munange pamutu pa kutangila disama diende nekunuambuluishe buonso

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 26]

Mushindu wa kunemeka mubedi

Mu matunga a bungi, mbadienzeje bua kuela mikenji idi inemeka maneme a muntu udi ne disama dia lufu bua kufuaye mu ditalala ne buneme. Kudianjila kufunda malu adi mubedi ujinga nekuambuluishe bua kunemeka maneme ende ne kuanyisha bua afuila ku nzubu anyi muaba udibu bamuondapila.

Malu madianjila kufunda neambuluishe bua:

• Kuikala muyiki muimpe pankatshi pa baminganga ne balela ba mubedi

• Kuanyishila mubedi bua asungule mushindu wamuondapabu pamutu pa kushila bena dîku nkayabu bujitu ebu

• Kuepuka ngondapilu udi mubedi kayi musue ne kayi ne diambuluisha, udi usamisha bikole, ne wa makuta a bungi

Bia kusakidila ku malu awafunde bua ikala ne mushinga ngebi:

• Dîna dia muntu uudi musungula bua akuangatshila dipangadika dia mua kuondapabu

• Luondapu luudi mua kuitaba anyi kubenga dîba didiku kakuyi tshikuabu tshia kuenza

• Kuoku mushindu, udi mua kufunda dîna dia doktere udi mumanye bimpe tshiudi musungule

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Tangila nsombelu uvua nende muntu kumpala ne malu ende, kadi kutangidi anu tshidiye mpindieu to