Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mudi Nzambi ulombola malu bua kukumbaja disua diende

Mudi Nzambi ulombola malu bua kukumbaja disua diende

Mudi Nzambi ulombola malu bua kukumbaja disua diende

‘Nzambi udi wenzeja malu onso bu mudi dijingulula dia disua diende.’​—EFESO 1:11.

1. Bisumbu bionso bia Bantemu ba Yehowa nebidisangishe mu dia matuku 12 ngondo muinayi wa tshidimu etshi bua tshinyi?

BANTU batue ku miliyo 16 nebadisangishe bua kuenza Tshivulukilu tshia lufu lua Yezu dilolo dia mu Disatu dia matuku 12 ngondo muinayi 2006. Miaba yonso ikalabu ne bua kudisangisha, neusangane pa mesa mampa adi kaayi mela buanga, adi aleja mubidi wa Kristo, ne mvinyo mukunze, udi uleja mashi ende akapueka. Pabuipi ne ku ndekelu kua muyuki wenzabu bua kumvuija Tshivulukilu tshia lufu lua Yezu etshi, nebapitshishe kumpala kua bantu bonso diampa ne pashishe mvinyo. Mu bisumbu bikese patupu bia Bantemu ba Yehowa, muntu umue anyi bakese nebadie diampa ne nebanue mvinyo. Kadi mu bikuabu bia bungi, kakuakuikala muntu wadia anyi wanua to. Bua tshinyi anu bena Kristo bakese patupu (badi ne ditekemena dia kuya mu diulu) ke badia ne ke banua, kadi bantu ba bungi (badi ne ditekemena dia kusomba pa buloba) kabena badia ne banua?

2, 3. (a) Mmunyi muvua Yehowa mutuadije kufuka bilondeshile disua diende? (b) Yehowa wakafuka buloba ne bantu bua tshinyi?

2 Yehowa n’Nzambi udi ulongolola malu. Bua kukumbajaye tshipatshila tshiende, utu ‘wenzeja malu onso bu mudi disua diende.’ (Efeso 1:11) Wakafuka bangabanga Muanende mulela umue. (Yone 1:1, 14; Buakabuluibua 3:14) Pashishe, ku butuangaji bua Muanende eu, Yehowa wakafuka banjelu ne bintu bidi bimueneka bu mudi buloba ne bantu.​—Yobo 38:4, 7; Musambu 103:19-21; Yone 1:2, 3; Kolosai 1:15, 16.

3 Yehowa kavua mufuke buloba bu muaba wa kutetela bantu bua kumona ni mbakumbane bua kuluabu banjelu mu diulu, bu mudi bena Kristo ku dîna balongesha to. Wakafuka buloba bua ‘bantu basombepu.’ (Yeshaya 45:18) Nzambi wakafuka buloba bua bantu ne kufukaye bantu bua buloba. (Musambu 115:16) Buloba bujima buvua ne bua kulua mparadizu muule tente ne bantu bakane bavua ne bua kubudima ne kubulama bimpe. Yehowa kakapesha Adama ne Eva mushindu nansha mukese wa kuya mu diulu to.​—Genese 1:26-28; 2:7, 8, 15.

Badi bakeba kunyanga malu avua Yehowa mulongolole

4. Mmunyi muvuabu bele mushindu uvua Yehowa ukokesha mpata anu ku ntuadijilu kua malu pa buloba?

4 Muanjelu umue wakatombokela Nzambi, kuenzaye mudimu bibi ne tshipedi tshivuaye mumupeshe tshia kudisunguila malu bua kunyanga tshivua Yehowa mulongolole. Wakanyanga ditalala dia bonso bavua batumikila bumfumu bua Yehowa. Satana wakasaka Adama ne Eva bua kutombokela Nzambi. (Genese 3:1-6) Satana kavua mubenge ne: Yehowa udi ne bukole to, kadi wakabenga mushindu udiye ukokesha, kakitaba ne: Yehowa udi ne bukenji bua kukokesha to. Nunku, tshilumbu tshinene tshia bumfumu bua Yehowa tshiakajuka pa buloba anu ku ntuadijilu menemene.

5. Ntshilumbu kayi tshibidi tshiakajuka? Tshivua tshitangila nganyi?

5 Mu matuku a Yobo, Satana wakajula tshilumbu tshikuabu tshidi tshipetangana ne tshia bumfumu bua Yehowa. Satana wakela mpata pa tshivua tshisaka bantu ba Yehowa bua kumutumikila ne kumuenzela mudimu. Satana wakaleja ne: bavua benza nunku bua disanka diabu nkayabu ne bu bobu mu ntatu, bavua mua kuela Nzambi nyima. (Yobo 1:7-11; 2:4, 5) Nansha muvua tshilumbu etshi tshijuke bua muntu wa pa buloba, tshivua kabidi tshitangila banjelu ne Muanende mulela umue.

6. Ntshinyi tshivua Yehowa muenze bua kukumbaja tshipatshila tshiende ne tshidi dîna diende diumvuija?

6 Yehowa wakadivuija Muprofete ne Musungidi anu bua kukumbaja tshipatshila tshiende ne tshidi dîna diende diumvuija. * Wakambila Satana ne: ‘Nenteke lukuna pankatshi pebe ne mukaji, ne pankatshi pa bana bebe ne bana bende, muana wa mukaji neakukume ku mutu kuebe, ne wewe neumusume ku tshikankanyi tshiende.’ (Genese 3:15) Ku butuangaji bua Dimiinu anyi muana wa ‘mukaji’ eu (tshitupa tshia bulongolodi bua Yehowa tshidi mu diulu), Yehowa uvua ne bua kuandamuna Satana ne kupesha ndelanganyi ya Adama mushindu wa kusungidibua ne kupeta muoyo.​—Lomo 5:21; Galatia 4:26, 31.

“Bualu bua tshijila busokoka bua disua diende”

7. Ndijinga kayi divua Yehowa muleje ku butuangaji bua mupostolo Paulo?

7 Mu mukanda uvua mupostolo Paulo mufundile bena Kristo ba ku Efeso, wakumvuija bimpe mudi Yehowa ulombola malu bua kukumbaja dijinga diende. Wakafunda ne: ‘Wakatumanyisha bualu bua tshijila busokoka bua disua diende, bilondeshile dijinga diende diakapangadijaye munda muende, bua dilombola kampanda dia malu ku ndekelu kua bikondo bijadika, mbuena kuamba ne: kusangisha tshiakabidi bintu bionso mu Kristo, bintu bidi mu diulu ne bintu bidi pa buloba.’ (Efeso 1:9, 10, NW) Dijinga dinene dia Nzambi ndia kusangisha bintu bia mu diulu ne bia pa buloba bua bifukibua biende bionso bikale bitaba bumfumu buende ne disanka dionso. (Buakabuluibua 4:11) Nunku, nebatumbishe dîna diende, Satana neamueneke muena dishima ne disua dia Nzambi nedienzeke ‘pa buloba bu mudidi dienzeka mu diulu.’​—Matayo 6:10.

8. Muaku udibu bakudimune ne: “dilombola kampanda dia malu” udi umvuija tshinyi?

8 “Dijinga” dia Yehowa anyi tshipatshila tshiende tshivua ne bua kukumbana ku diambuluisha dia “dilombola kampanda dia malu.” Paulo uvua mufunde muaku udi umvuija “kulombola malu a mu nzubu.” Muaku eu udi uleja mushindu wa kuludika malu. * Mushindu mulenga uvua Yehowa ne bua kulombola malu bua kukumbaja dijinga diende uvua upetangana ne “bualu bua tshijila busokoka” buvua ne bua kumanyika ku kakese ku kakese.​—Efeso 1:10; 3:9, NW, diumvuija didi kuinshi kua mabeji.

9. Mmunyi muvua Yehowa muleje patoke ku kakese ku kakese bualu bua tshijila busokoka bua disua diende?

9 Ku diambuluisha dia bipungidi bia bungi, Yehowa wakaleja ku kakese ku kakese muvua disua diende divua ditangila Dimiinu divuabu balaye mu Edene ne bua kukumbana. Tshipungidi tshivuaye mudie ne Abalahama tshiakaleja ne: Dimiinu divuabu balaye anyi Muana wa mukaji uvua ne bua kulua pa buloba mu ndelanganyi ya Abalahama ne ‘bisamba bionso’ bivua ne bua kudibenesha ku diambuluisha dia Dimiinu edi. Tshipungidi atshi tshiakaleja kabidi ne: bantu bakuabu bavua ne bua kudisangisha ne tshitupa tshia kumpala tshia dimiinu. (Genese 22:17, 18, NW) Tshipungidi tshia mikenji tshivua Yehowa mudie ne Isalele wa ku mubidi tshiakaleja dijinga diende dia kuikala ne ‘bukalenge bua buakuidi.’ (Ekesode 19:5, 6) Tshipungidi tshivuaye mudie ne Davidi tshiakaleja ne: Dimiinu divua ne bua kuikala ku mutu kua Bukalenge kampanda bua kashidi. (2 Samuele 7:12, 13; Musambu 89:3, 4) Pakafikisha tshipungidi tshia mikenji bena Yuda kudi Masiya, Yehowa wakaleja malu makuabu avua atangila dikumbana dia disua diende. (Galatia 3:19, 24) Bantu bavua ne bua kuenza mudimu pamue ne tshitupa tshia kumpala tshia dimiinu edi bavua ne bua kuenza ‘bukalenge bua buakuidi’ ne bavua ne bua kubuela mu ‘tshipungidi tshipiatshipia’ ne dîna dia “Isalele” mupiamupia anyi wa mu nyuma.​—Yelemiya 31:31-34; Ebelu 8:7-9. *

10, 11. (a) Mmunyi muvua Yehowa mumanyishe Dimiinu dikavuabu balaye? (b) Bua tshinyi Muana mulela umue wa Nzambi wakalua pa buloba?

10 Dîba diakafika bua Dimiinu divuabu balaye kulua pa buloba bua kukumbaja disua dia Nzambi. Yehowa wakatuma muanjelu Gabaliele bua kuambila Mariya ne: uvua ne bua kulela muana wa balume ne kumuinyika ne: Yezu. Gabaliele wakamba kabidi ne: ‘Yeye neikale munene, nebamuidike dîna ne: Muana wa Udi Mutambe Bunene wa mu diulu; Mukalenge Nzambi neamupe nkuasa wa butumbi wa tatu wende Davidi; neikale mukalenge wa nzubu wa Yakoba tshiendelele; bukalenge buende kabuena ne nshikidilu.’ (Luka 1:32, 33) Nunku, bakaleja patoke muntu uvua ne bua kuikala Dimiinu divuabu balaye.​—Galatia 3:16; 4:4.

11 Muana mulela umue wa Yehowa uvua ne bua kulua pa buloba bua kubuela mu mateta a mishindu ne mishindu too ne ku lufu. Nenku Yezu ke uvua ne bua kuleja bimpe patoke ne: Satana mmuena dishima. Uvua mua kushala mulamate Tatuende anyi? Ntshilumbu tshivua tshitangila bualu bua tshijila busokoka. Mupostolo Paulo wakalua kuamba bua mudimu wa Yezu ne: ‘Kakuena mpata ya bunene bua bualu busokoka bua buimpe bua Nzambi: Nyeye wakamueneshibua mu mubidi wa muntu, wakabingishibua mu nyuma, wakamueneka kudi banjelu, wakambibua munkatshi mua bisamba bia bende, wakitabujibua pa buloba, wakangatshibua mulu ne butumbi.’ (1 Timote 3:16) Eyowa, pavua Yezu mushale mulamate Yehowa bikole too ne ku lufu, wakaleja bimpe menemene ne: Satana mmuena dishima. Kadi kuvua bitupa bikuabu bia bualu bua tshijila busokoka bivua kabiyi bianji kumanyika to.

‘Bualu busokoka bua bukalenge bua Nzambi’

12, 13. (a) Tela tshimue tshitupa tshia ‘bualu busokoka bua bukalenge bua Nzambi.’ (b) Bu muvua Yehowa musungule bantu anu bungi kampanda bua kuya mu diulu, bivua bikengela enze tshinyi?

12 Dituku dikuabu pavua Yezu uyisha mu Galela, wakaleja ne: bualu bua tshijila busokoka buvua butangila bikole Bukalenge bua Masiya. Wakambila bayidi bende ne: ‘Bakunupa lungenyi lua kumanya malu a bukalenge bua mu diulu [anyi ‘bukalenge bua Nzambi,’ Mâko 4:11] adi masokoka.’ (Matayo 13:11) Tshimue tshitupa tshia bualu busokoka ebu tshivua tshitangila muvua Yehowa ne bua kusungula ‘kasumbu kakese’ ka bantu 144 000 (badi bikale tshitupa tshia dimiinu) bua kudisangisha ne Muanende ne kukokesha nende mu diulu.​—Luka 12:32; Buakabuluibua 14:1, 4.

13 Bu muvua Nzambi mufuke bantu bua kusomba pa buloba, bivua bikengela bamue bantu ‘bafukibue bapiabapia’ kudi Yehowa bua kuya mu diulu. (2 Kolinto 5:17) Petelo uvua pende munkatshi mua aba bavuabu basungule bua kuya mu diulu. Wakafunda ne: ‘Batumbishe Nzambi udi kabidi Tatu wa Mukalenge wetu Yezu Kristo, nyeye wakatulela tshiakabidi bu mudi luse luende lunene, bua kutupaye ditekemena didi ne muoyo bua dibika dia Yezu Kristo dia ku bafue; bua tuikale ne bumpianyi budi kabuyi bubola, budi kabuyi bunyanguka, budi kabuyi bufubidila, buakutekibua mu diulu bua bualu buenu.’​—1 Petelo 1:3, 4.

14. (a) Mmunyi muvua ‘bualu busokoka bua bukalenge bua Nzambi’ butangila bantu badi kabayi bena Yuda? (b) Ntshinyi tshituambuluisha bua kumvua “malu male a Nzambi” aa?

14 Tshitupa tshikuabu tshia bualu bua tshijila busokoka budi butangila mbulamatadi wa Bukalenge bulualua tshivua disua dia Nzambi dia kubueja bantu bavua kabayi bena Yuda munkatshi mua bantu bakese bavua ne bua kukokesha ne Kristo mu diulu. Paulo wakumvuija mushindu uvua Yehowa mulombole malu bua kukumbaja disua diende nunku: ‘Kabavua babumanyishe bukua bantu mu bikondo bikuabu, kadi mpindieu mbabubuluile bapostolo bende ba tshijila ne baprofete mu nyuma muimpe; bualu ebu busokoka ne: Ba bisamba bia bende badi bapianyi netu, ne badi bitupa netu bia mubidi umue, ne badi bangatshi netu ba mulayi mu Kristo Yezu bualu bua lumu luimpe.’ (Efeso 3:5, 6) Bakumvuija ‘bapostolo ba tshijila’ tshitupa tshia bualu bua tshijila busokoka ebu. Bia muomumue lelu, katuvua mua kumvua “malu male a Nzambi” aa bu nyuma muimpe kayiku to.​—1 Kolinto 2:10; 4:1; Kolosai 1:26, 27.

15, 16. Yehowa wakasungula bantu pa buloba bua kukokesha ne Kristo bua tshinyi?

15 Badi bamba ne: bantu ‘binunu lukama makumi anayi ne binayi’ bavuabu bamone bimane ne ‘Muana wa mukoko’ pa mukuna wa Sinai wa mu diulu ‘bakasumbibua mu ba pa buloba,’ ‘bakasumbibua munkatshi mua bantu bua kuikala mamuma a kupuola diambedi kudi Nzambi ne kudi Yezu Kristo Muana wa mukoko.’ (Buakabuluibua 14:1-4) Yehowa wakasungula muanende wa kumpala bua kulua tshitupa tshia kumpala tshia dimiinu divuaye mulaye mu Edene. Kadi wakasungula bantu bavua ne bua kukokesha ne Kristo pa buloba bua tshinyi? Paulo udi umvuija ne: bantu bungi busunguluke aba ‘mbabikidibue bu mudi disungula dia Yehowa,’ ‘bu mudi dijinga diende.’​—Lomo 8:17, 28-30; Efeso 1:5, 11; 2 Timote 1:9.

16 Dijinga dia Yehowa ndia kutumbisha dîna diende dinene dia tshijila ne kushindika bulenga bua bumfumu buende. Bu mudi Yehowa ulombola malu ne meji a dikema, wakatuma Muanende wa kumpala pa buloba bua kumutetabu too ne ku lufu. Yehowa wakenza kabidi bua balombole Bukalenge bua Masiya kudi bantu bavua pabu balamate bumfumu buende too ne ku lufu.​—Efeso 1:8-12; Buakabuluibua 2:10, 11.

17. Bua tshinyi tudi ne bua kusanka patudi tumanya ne: Kristo ne bakokeshi nende bavua pa buloba?

17 Yehowa wakaleja muvuaye munange bana ba Adama bikole pakatumaye Muanende pa buloba ne kusungula bantu bavua ne bua kukokesha ne Muanende mu Bukalenge buende. Kadi kutuadijila anu kudi Abele too ne lelu, mmunyi muvua bualu ebu mua kuambuluisha bantu bakuabu badi bashale balamate Yehowa? Bu mudi bantu baledibue mu bupika bua bubi ne lufu, bivua bikengela kubondopa mu nyuma ne ku mubidi bua kabikadi ne kalema bilondeshile tshivua Nzambi mulongolole bua bantu ku ntuadijilu. (Lomo 5:12) Ndisanka kayi bua bantu badi bindile muoyo wa tshiendelele pa buloba bua kumanya ne: Mukalenge wabu neabanange ne neabumvuile anu muvuaye ne bayidi bende pa buloba! (Matayo 11:28, 29; Ebelu 2:17, 18; 4:15; 7:25, 26) Bidi bibakolesha kabidi ku muoyo padibu bamanya ne: bantu bakaji ne bantu balume bikala bakalenge ne bakuidi ne Kristo mu diulu bavua pabu ne mateketa ne ntatu anu bu bobu.​—Lomo 7:21-25.

Disua dia Yehowa kaditu dipangila

18, 19. Bua tshinyi tudi bumvue bimpe mêyi a Paulo adi mu Efeso 1:8-11? Netulonge tshinyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

18 Tudi mua kumvua bimpe mpindieu mêyi avua Paulo muambile bena Kristo bela manyi mu Efeso 1:8-11. Wakamba ne: Yehowa wakabamanyisha ‘bualu bua tshijila busokoka bua disua diende’ ne: bavua ‘babavuija bumpianyi’ ne Kristo ne kabidi: ‘bakavua badianjile kusungudibua bu muvuaye mupangadije, nyeye udi wenzeja malu onso bu mudi dijingulula dia disua diende.’ Tudi tumona ne: bidi bikumbanangana ne mushindu mulenga udi Yehowa ulombola malu bua kukumbaja tshipatshila tshiende. Tudi tumvua kabidi bua tshinyi anu bena Kristo bakese ke batu badia diampa ne banua mvinyo mu Tshivulukilu.

19 Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, netumone mushinga utu nawu Tshivulukilu tshia lufu lua Yezu bua bena Kristo badi ne ditekemena dia kuya mu diulu. Netumone kabidi bua tshinyi miliyo ya bantu badi ne ditekemena dia kushala kashidi pa buloba badi baditatshisha bikole bua mushinga udi nawu Tshivulukilu.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 6 Dîna dia Nzambi didi diumvuija ne: “Eu udi uvuija.” Yehowa udi mua kudienza tshionso tshidiye musue, bua kukumbaja disua diende.​—Ekesode 3:14, NW, diumvuija didi kuinshi kua dibeji.

^ tshik. 8 Mêyi a Paulo adi aleja ne: “dilombola dia malu” edi dikavuaku mu tshikondo tshiende, pabi Mukanda wa Nzambi udi uleja ne: Bukalenge bua Masiya buakaledibua mu 1914.

^ tshik. 9 Bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Luishi 1989, dibeji dia 10-15 (Mfual.) bua kumona bimpe muvua bipungidi bionso ebi bifikishe disua dia Nzambi ku dikumbana.

Diambulula

• Bua tshinyi Yehowa wakafuka buloba ne kutekapu bantu?

• Bua tshinyi bivua bikengela batete Muana mulela umue wa Yehowa pa buloba?

• Yehowa wakasungula bantu bakokesha ne Yezu pa buloba bua tshinyi?

[Nkonko ya dilonga]