Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nnganyi udi mulombodi muimpe lelu eu?

Nnganyi udi mulombodi muimpe lelu eu?

Nnganyi udi mulombodi muimpe lelu eu?

Mu 1940 kuvua dikokangana dikole mu mbulamatadi wa ditunga dia Grande-Bretagne bua muntu uvua ne bua kumulombola. David Lloyd George muntu wa bidimu 77 uvuapu pavua dikokangana edi dituadije, wakafikisha Grande-Bretagne ku ditshimuna mu Mvita ya Kumpala ya Buloba bujima, ne bu muvuaye muenze mudimu mu malu a tshididi bidimu bia bungi, wakafika ku dijingulula mushinga wa mudimu wa banene ba mbulamatadi. Mu diakula diende kumpala kua Kasumbu ka batshipuita-munua-mfuanka mu dia 8 ngondo muitanu, wakamba ne: “Ditunga ndidilongolole bua kudifila muadi muonso padidi ne muntu udi udilombola, padi Mbulamatadi uleja patoke tshidi tshipatshila tshiende ne padi bena ditunga bikale ne dieyemena dia se: badi babalombola badi benza muabu muonso mu mudimu wabu.”

MÊYI a Lloyd George adi aleja patoke ne: bantu batu batekemena bua balombodi babu bikale bantu badi bakumbane ne badi benza muabu muonso bua kuakaja nsombelu. Muenzeji wa kampanye ka malu a masungula kampanda wakaleja ne: “Padi bantu belela muntu tukanda bua kushalaye mfumu, badi belela anu muntu udibu batekemene mu nsombelu wabu, bua matuku abu atshilualua ne bua bana babu.” Dikumbaja malu onso aa mbujitu bunene bua dikema. Bua tshinyi nanku?

Buloba buetu ebu mbuule tente ne ntatu idi imueneka kayiyi ne mushindu wa kuyijikija. Tshilejilu, mmulombodi kayi udi ne meji ne bukole bua kujikija dibunda dia bibawu ne mvita? Nnganyi wa ku balombodi badiku lelu’eu udi ne luse ne mfranga udi mua kupesha bantu bonso biakudia, mâyi a kazeze ne luondapu luimpe? Nnganyi udi ne dimanya ne mudisuike bua kukuba ne kuakajilula buloba, kapepa ne mâyi? Nnganyi udi ne bukole ne mukumbane bua kuenza bua bantu kushalabu ne muoyo matuku a bungi ne disanka?

Bantu kabena ne tshidibu mua kuenza

Ntshia bushuwa bua se: bamue balombodi mbafikeku ku dikokesha bantu bimpe kakese. Nansha nanku, bobu benza matuku a bungi mmakumi makese a bidimu tshianana. Kadi panyima pa bukokeshi buabu? Solomo, mukalenge wa Isalele wa kale, umue wa ku bakokeshi batambe buimpe bakadi bamueneke pa buloba, wakelangana meji pa muanda eu. Wakamba ne: ‘Ngakakina midimu yonso ingakenza muinshi mua dîba pangakamona ne: Ndi nyishila muntu udi undonda. Udi mumanye ne: Yeye neikale muena meji anyi mupote anyi? Kadi yeye neakokeshe midimu yanyi yonso ingakenza ne yakaleja bantu lungenyi lungakadi nalu muinshi mua dîba. Ebu mbualu bua patupu kabidi.’​—Muambi 2:18, 19.

Solomo kavua mumanye ne: muntu wamupingana neatungunuje mudimu wende bimpe anyi neaunyange wonso to. Bua Solomo, kumbusha bakokeshi ba kale ne kupingaja bapiabapia ‘mbualu bua patupu.’ Nkudimuinu mikuabu ya Bible idi ibikila muanda eu ne: ngua “tshianana.” Mukuabu nkudimuinu yeye udi wamba ne: “Kabiena biumvuika to!”

Mu matuku etu aa, badi bashintulula bakokeshi ku bukole ne tshikisu tshionso. Balombodi bimpe badi bashipibua patshidibu munkatshi mua dienza mudimu wabu. Abraham Lincoln (mfumu uvuabu batamba kunemeka bikole wa mu États-Unis) wakamba dituku dikuabu ne: “Mbansungule bua kukumbaja mudimu wa mushinga mukole bua tshitupa tshîpi, ne ndi mpindieu ku mêsu enu mupete bukokeshi buikala ne bua kupita mu katupa kîpi emu.” Bushuwa, bumfumu buende kabuakanenga to. Nansha mukavuaye muenzele bantu bende malu mimpe ne muikale ne dijinga dia kubenzela makuabu a bungi, mukalenge Lincoln wakafua panyima pa bidimu binayi patupu bia bukokeshi buende. Ku ntuadijilu kua tshitupa tshibidi tshia bukokeshi buende, bakamushipa kudi mulumiana mukuabu uvua ujinga bua kushintululabu mulombodi.

Nansha balombodi bimpe menemene ki mbadijadikile tshikala nsombelu wabu wa matuku atshilualua to. Udi wela meji ne: anu webe ke udibu mua kukulongoluela anyi? Bible udi wamba ne: ‘Kanueyemenyi baminyampala, anyi muana wa muntu, unudi kanuyi mua kusangana dikuatshisha kudiye. Mupuya wende udi upatuka, udi upingana kabidi ku dimfuenkenya diende; mu dituku dine adi malu akadiye upangadija adi ajimina.’​—Musambu 146:3, 4.

Mubelu wa kubenga kueyemena bantu badi balombola udi mua kumueka mukole bua kuwitaba. Nansha nanku, Bible kêna wamba ne: bantu kabadia kupetaku muntu udi mua kubalombola bimpe to. Yeshaya 32:1 udi wamba ne: ‘Monayi, mukalenge neakokeshe mu buakane.’ Yehowa Nzambi Mufuki wa bantu, mmulongolole “mukalenge,” Mulombodi wikale ne bua kutangila malu a pa buloba buonso nkong. Nnganyi au? Milayi ya mu Bible idi imuleja.

Muntu udi mukumbane menemene bua kulombola

Kukadi bidimu binunu bibidi mpindieu bivua muanjelo muambile nsongakaji muena Yuda diende Mariya ne: ‘Wewe newimite difu, neulele muana mulume, neumuinyike ne: Yezu; yeye neikale munene, nebamuinyike dîna ne: Muana wa Udi Mutambe Bunene wa mu diulu; Mukalenge Nzambi neamupe nkuasa wa butumbi wa tatu wende Davidi; neikale mukalenge wa nzubu wa Yakoba tshiendelele; bukalenge buende kabuena ne nshikidilu.’ (Luka 1:31-33) Eyowa, Yezu wa mu Nazaleta ke wakalua Mukalenge uvua milayi ya mu Bible yamba.

Bimfuanyi bia mu bitendelelu bitu bitamba kuleja Yezu bu muana wa pambidi udi kayi ne mubidi muimpe ne udibu kabayi badisha bimpe, mufuetelele anyi bu mudikengeshi udi kayi ne bukole bua kukandamena ka-bualu konso kadi mua kumufikila. Bimfuanyi ebi kabiena bisaka bantu bua kumueyemena bu Mukokeshi nansha. Yezu Kristo mulelela wa mu Bible yeye, wakakola ne kulua muntu mushindame wa mukitshi, muntu wa tshisumi ne mumanyi wa mudimu. Ne uvua ne imue ngikadilu mikuabu ivua imuvuija muakanyine kulombola. (Luka 2:52) Imue ya ku ngikadilu ya pa buayi ya bumuntu buende nyoyi idi ilonda eyi.

Yezu wakashala ne lulamatu lukole. Tshikadilu tshiende tshiakane tshia bululame tshiakapangisha bena lukuna bende patoke too bua kupeta tshia kumubandabu natshi. Kabakakokesha to. (Yone 8:46) Malongesha ende avua kaayi ne lubombo akitabijija bantu ba bungi ba muoyo muimpe bua kuluabu balongi bende.​—Yone 7:46; 8:28-30; 12:19.

Yezu uvua mudilambule kudi Nzambi ne muoyo wende mujima. Uvua mudisuike bua kujikija mudimu uvua Nzambi mumupeshe ne kakalekela muntu nansha umue anyi demon umupumbisha to. Nansha buluishi bua tshikisu kabuakamutshinyisha to. (Luka 4:28-30) Mutshioku ne nzala kabiakamutekesha mu mikolo to. (Yone 4:5-16, 31-34) Nansha pakamulekelabu kudi balunda bende ba pa muoyo, kakapangila kufika ku tshipatshila tshiende nansha.​—Matayo 26:55, 56; Yone 18:3-9.

Yezu uvua uditatshisha bikole bua bantu. Wakadisha bavua ne nzala. (Yone 6:10, 11) Wakakolesha bavua ne mitshima mitekete. (Luka 7:11-15) Wakuondapa bampofo, bavua ne mapapa, ne bavua basama masama makuabu bavua dijinga ne luondapu. (Matayo 12:22; Luka 8:43-48; Yone 9:1-6) Wakakankamija bapostolo bende ba tshisumi. (Yone nshapita 13-17) Wakaleja muvuaye “mulami muimpe” udi utabalela mikoko yende.​—Yone 10:11-14.

Yezu uvua musue kuenza mudimu. Wakowesha bayidi bende mâyi ku makasa mu lungenyi lua kubapesha dilongesha dia mushinga mukole. (Yone 13:4-15) Pabi makasa ende yeye muine avua ne manyanu bua pavuaye wenda uyisha lumu luimpe mu njila ya mpuishi ya mu Isalele. (Luka 8:1) Nansha pavuaye ujinga kuikisha ‘muaba uvua kauyi bantu,’ uvua witaba bua kulongesha bantu bavua benda bamukeba bua kubalongeshaye. (Mâko 6:30-34) Nunku, udi tshilejilu tshia tshisumi bua bena Kristo bonso.​—1 Yone 2:6.

Yezu wakajikija mudimu uvuabu bamupeshe e kumbukaye pa buloba. Bu difutu bua lulamatu luende, Yehowa wakamupesha bukalenge ne muoyo ukena ufua mu diulu. Bible udi wakula bua Yezu pakabishibuaye ku lufu wamba ne: ‘Kristo wakabishibua ku lufu kêna ufua kabidi; lufu kaluena mua kumukokesha kabidi.’ (Lomo 6:9) Tuikalayi bashindike ne: yeye ke Mulombodi muimpe udiku, kakuena mukuabu to. Diakamue patuadija Kristo Yezu kutangila malu onso a buloba bujima, kakuakuikala kabidi dijinga dia kuteka muntu mukuabu mu nkuasa anyi kushintulula balombodi nansha. Kabakumushipa nansha kakese pikalaye munkatshi mua dienza mudimu wende ne kakuakuikala muntu udi umupingana wanyanga anyi wabutula mudimu wende nansha. Kadi mmalu kayi masunguluke a mushinga enzaye bua diakalenga dia bantu?

Tshienza mulombodi mupiamupia eu

Musambu wa 72 udi utupesha milayi misunguluke ya mushindu wikala bukokeshi bua Mukalenge mupuangane ne udi kayi mua kufua eu. Tudi tubala mu mvese wa 7 ne wa 8 ne: ‘Mu matuku ende bantu bakane nebikale ne diakalengele, ditalala divule nedikaleku too ne pajimina ngondo tshiendelele. Yeye neikale ne bukokeshi ku mâyi manene too ne ku mâyi manene makuabu, ne ku Musulu wa Pelata too ne kumfudilu kua buloba.’ Mu bukokeshi buende buimpe, bantu nebikale ne muoyo wa tshiendelele pa buloba ne disanka pamue ne bukubi bua kashidi. Neabutule bia mvita bionso ne kumusha bantu lungenyi lua mvita mu mioyo yabu. Bua bantu badi lelu’eu batukila bakuabu bu ntambue ya lumpukusu anyi benzela bantu nabu malu bu nyama ya ours ya luonji, nebikale bamane kushintulula ngikadilu yabu yonso. (Yeshaya 11:1-9) Ditalala nedivulangane.

Musambu wa 72 udi wamba pashishe mu mvese wa 12 too ne 14 ne: ‘Neapandishe mukengedi wa bintu padilaye kudiye, neapandishe muntu mupele udi kayi ne mukuatshishi. Neafuile udi mutekete ne udi ukengela dikuatshisha luse, neasungile mioyo ya bakengedi. Neapikule mioyo yabu ku tshinyangu ne malu makole, ne mashi abu neikale tshintu tshia mushinga mukole ku mêsu kuende.’ Muntu udi mupuekele, mupele, ne udibu bakengesha, nebikale bena dîku dimue dia bantu badi ne disanka ne buobumue mu bukokeshi bua Mukalenge Yezu Kristo. Nsombelu wabu neikale wa disanka, kayi wa tunyinganyinga ne dipanga ditekemena to.​—Yeshaya 35:10.

Mvese wa 16 udi ulaya ne: ‘Blé neikale mivule pa buloba too ne pa mitu pa mikuna.’ Nzala mmidie bulunda lelu’eu ne bantu miliyo mivule pa buloba. Malu a tshididi ne lukuka mbifikishe bantu ku dipangila bua kuabanya biakudia bidiku bungi bukumbane mu mushindu muakane, nenku bantu binunu ne binunu, nangananga bana, badi bafua ne nzala. Kadi mu bukokeshi bua Yezu Kristo, muanda eu kawakuikalaku kabidi to. Buloba nebupete mabenesha a mu diulu ne nebupatule biakudia bisheme bipite bungi. Bantu bonso nebikale badia bimpe.

Udi musue pebe kupeta mabenesha a mukokeshi muimpe anyi? Bikalabi nanku, tudi tukukankamija bua kulonga malu adi atangila Mulombodi wikala ne bua kuangata malu onso a buloba mu bianza mu katupa kîpi emu. Bantemu ba Yehowa badi ne disanka dia kukuambuluisha mu muanda eu. Kuakuedibua mâyi ku makasa to, bualu Yehowa Nzambi nkayende udi wamba bua Muanende ne: ‘Meme panyi ngakujadika Mukalenge wanyi pa mutu pa Siona, mukuna wanyi wa tshijila.’​—Musambu 2:6.

[Kazubu mu dibeji 5]

BADI BABANYENGA BUKOKESHI MU MUPODI WA DÎSU

Mukokeshi udi pa tshibidilu mua kutekemena bantu badiye ulombola bua kumunemeka ne kumutua mpanda padiye ubapeteshaku ndambu wa ditalala ne ubakajilaku nsombelu. Nansha nanku, padi anu bantu kabatshiyi bamueyemena bua bualu kampanda, badi bamutonkola ne bateka muntu mukuabu mu nkuasa. Tshidi tshilonda etshi ntshimue tshia ku bilejilu bia malu akanyengeshisha nkuasa wa bumfumu wa bakokeshi ba bukole mu mupodi wa dîsu.

Dinyanguka dia nsombelu. Ku ndekelu kua bidimu bia 1700, bantu ba bungi ba mu ditunga dia France bavua ne nsombelu wa lutatu wa babafutshisha anu bitadi mu tumalu tuonso eku biakudia bibakolele bua kubipeta. Nsombelu au wakasaka bantu bonso ku dijukila kulu bakeba dishintuluka dia balombodi mu France, kufikishabi ne mukalenge Louis XVI ku dikoshibua mutu mu 1793.

Mvita. Mvita ya Kumpala ya Buloba bujima yakashipesha bakokeshi banene bavule. Tshilejilu, mu ngondo muibidi wa 1917 kuakajuka mvita mikebesha kudi dipangika dia biakudia mu tshimenga tshia Saint-Pétersbourg, mu ditunga dia Russie. Ditomboka edi diakumbushisha Czar Nicholas II mu nkuasa, kumupinganabu kudi bukokeshi bua ba-koministe. Mu ngondo wa dikumi ne umue wa 1918, ditunga dia Allemagne divua dikeba ditalala, kadi matunga mena diende kaakitaba bua kuimanyika mvita too ne pakashintululabu balombodi mu ditunga edi. Ndekelu wa bionso, amperere Wilhelm II wakamona bikole e kunyemaye, kuya kusokoma mu ditunga dia Pays-Bas.

Dijinga dia mishindu mikuabu ya mbulamatadi. Mu 1989, biluilu bia masalayi a bena Russie bivua bilama mikalu ya maloba abu biakipatshibua. Mushindu wa mbulamatadi uvua umueneka mukole mûme bu dibue wakakuluka pavua bantu babenge bukokeshi bua ba-koministe mu matunga a bungi e kutekabu mishindu mishilashilangane ya dikokesha.

[Bimfuanyi mu dibeji 7]

Yezu wakadisha bavua ne nzala, wakuondapa babedi, kushilaye bena Kristo bonso tshilejilu tshimpe

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 4]

Lloyd George: Foto mukuata kudi Kurt Hutton/​Picture Post/​Getty Images