Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ntshinyi tshidi tshipetesha muoyo mushinga wawu mulelela?

Ntshinyi tshidi tshipetesha muoyo mushinga wawu mulelela?

Ntshinyi tshidi tshipetesha muoyo mushinga wawu mulelela?

PAVUABU bebeje Jesse, muana mulongi wa bidimu 17 pa bidi bitangila mushinga udi nawu muoyo, wakandamuna ne: “Sanka muebe muonso pautshidi ne muoyo.” Suzie yeye uvua ne lungenyi lukuabu. Wakamba ne: “Buanyi meme, ndi ngela meji ne muoyo mujima ne: mushinga wa muoyo ntshiudi wenza bua kuikalawu.”

Ukadiku mudiebeje bua kumanya mushinga udi nawu muoyo anyi? Bantu bonso badi ne tshipatshila anu tshimuepele anyi? Peshi Suzie mmuambilemu padiye wamba ne: muoyo udi umvuija tshidi muntu ne muntu wenza nawu? Nansha nsombelu wa muaba utudi basombele muikale muimpe munyi, kudi tshintu kampanda munda muetu tshidi tshimueneka bu tshidi tshijinga kuikala ne mushinga. Tshikondo kampanda anyi kansanga, ba bungi ba kutudi batu badiebeja ne: ‘Bua tshinyi tudi ne muoyo?’

Bena malu a siyanse ba lelu mbaluangane bua kuandamuna lukonko elu. Mbapete tshinyi? David Barash, mulongeshi wa ngikadilu ya bantu ne wa malu a nyama wakamba ne: “Kuikala ne muoyo kakuena ne diumvuija mu dilongesha dia didimenena dia bintu to.” Bua bantu badi balongesha ne: bintu mbidimenene, bionso bidi ne muoyo bidi anu ne tshipatshila tshimue: kuikala ne muoyo ne kulelangana. Ke bualu kayi Mulongeshi Barash udi wamba ne: “Mu buloba bunene bua bantu badi kabayi ne tshipatshila ne badi kabayi baditatshisha bua bantu bakuabu, muntu nkayende ke udi ne bujitu bua kupesha muoyo wetu mushinga ku diambuluisha dia mapangadika atudi tuangata ne budikadidi ne muoyo wonso ne ku budisuile.”

Mpokolo wa mushinga ne tshipatshila tshia muoyo

Nunku mushinga udi nawu muoyo udi wa se: muntu yonso enze tshidiye musue anyi? Bible ki mmutulekele tuendakana mu buloba budi kabuyi ne tshipatshila anyi mushinga to, kadi ukavua mumanyishe kale ne: tudi pa buloba apa bua kipatshila kampanda. Katuena ne muoyo ku mpukapuka to. Badi batuambila ne: Mufuki wakenza bidimu bia bungi bua kulongolola buloba bua difika dia muntu. Kakuvua tshintu tshivua tshilue ku mpukapuka nansha. Uvua mushindike ne: bintu bionso bivua “bimpe be!” (Genese 1:31; Yeshaya 45:18) Bua tshinyi? Bualu Nzambi uvua ne tshipatshila kampanda bua bantu.

Kadi Nzambi kavua mudianjile kufundila muntu ne muntu malu avua ne bua kumuenzekela, ni nku bukole buende yeye Nzambi anyi ku malu makuabu to. Nansha mudi ngikadilu itudi bapiane itusaka ku dienza amue malu, misangu ya bungi tudi tuludika malu atudi tuenza. Tuetu bonso tudi ne budikadidi bua kusungula nsombelu utudi basue.

Nansha mudi muntu yonso mua kusungula tshia kuenza ne muoyo wende, ki mbimpe kumbusha Mufuki mu mapangadika atudi tuangata to. Bushuwa, bantu ba bungi mbajingulule ne: mushinga mulelela anyi tshipatshila tshilelela tshia muoyo tshidi tshifumina ku didia malanda mimpe ne Nzambi. Diumvuangana dilenga didi pankatshi pa Nzambi ne tshipatshila tshia muoyo wetu didi dimueneka patoke mu dîna dia Nzambi dia Yehowa. Dîna edi didi diumvuija ne: “Eu udi uvuija.” (Ekesode 6:3; Musambu 83:18) Mbuena kuamba ne: udi ukumbaja ku kakese ku kakese malu onso adiye mulaye ne adiye ujinga kuenza. (Ekesode 3:14; Yeshaya 55:10, 11) Anji ela meji bua diumvuija didi nadi dîna edi. Dîna dia Yehowa ntshieya kutudi tuetu bonso tshia ne: udi Mpokolo umuepele ne wa kashidi wa tshipatshila tshia mushinga tshia muoyo wetu.

Kuitaba patupu ne: Mufuki udiku kudi ne bukole bua bungi pa mmuenenu udi muntu nende bua muoyo. Linet, nsongakaji wa bidimu 19 udi wamba ne: “Pandi ntangila bintu bionso bilenga bidi Yehowa mufuke ne tshipatshila tshiabi, ndi mmona ne: uvua mumfuke panyi bua tshipatshila kampanda.” Amber udi wamba pende ne: “Padi bamue bantu bamba ne: ki mbamanye ni Nzambi udiku anyi kenaku, meme ndi ne disanka dia bungi bualu ndi mumumanye. Tshijadiki tshia se: Yehowa udiku tshidi anu mu bintu bidiye mufuke.” (Lomo 1:20) Bulelela, kuitaba ne: Mufuki udiku nkuimpe, kadi kudia nende malanda mimpe ke kudi ne mushinga wa bungi.

Bulunda ne Nzambi

Mu muanda eu kabidi Bible udi mua kutuambuluisha. Nshapita yende ya ntuadijilu idi ileja patoke ne: Yehowa Nzambi n’Tatu wa dinanga. Tshilejilu, kakafuka Adama ne Eva kayi ubambila tshidiye to. Uvua ne tshibidilu tshia kuyukila nabu. Kakabalekela mu Edene bua badilombole nkayabu eku wenda wenza malu ende makuabu nansha. Kadi wakabapesha buludiki busunguluke pa mushindu wa kuikala ne nsombelu mutambe buimpe. Wakabapesha mudimu muimpe ne wakalongolola bua batungunuke ne kulonga. (Genese 1:26-30; 2:7-9) Aa ki mmalu audi mua kutekemena kudi muledi muimpe ne wa dinanga anyi? Mpindieu ela meji ku tshidibi biumvuija. Denielle udi wamba ne: “Dimanya ne: Yehowa wakafuka buloba ne wakatupesha bukokeshi bua kusanka ne bintu bivuaye mufuke didi dindeja ne: mmusue bua tuikale ne disanka.”

Kupita bionso ebi, anu bu tatu yonso muimpe, Yehowa mmusue bua bana bende bonso bikale mu malanda mimpe nende. Ke bua tshinyi Bienzedi 17:27 udi utujadikila ne: ‘Yeye kêna netu kule kudi muntu ne muntu.’ Bualu ebu budi butuambuluisha ku tshinyi? Amber udi wamba ne: “Dimanya Yehowa ndimpeshe dieyemena dia se: tshitu nkayanyi misangu yonso nansha. Mu nsombelu yonso ndi anu ne muntu undi mua kueyemena.” Kabidi, paudi wenda umanya Yehowa, neumone ne: mmuimpe, mmuakane ne mmuena malu malenga. Neumone kabidi ne: udi mua kumueyemena. Jeff udi wamba ne: “Pakalua Yehowa mulunda wanyi munene, ngakamanya ne: kakuvua muntu mukuabu uvua mudilongolole bimpe bu yeye bua kungambuluisha to.”

Diakabi, bantu mbambe malu mabi a bungi pa bidi bitangila Yehowa. Mbamudiwule bua makenga a bungi a bantu ne bua buenzavi budi mu bitendelelu. Mbamuele tshilumbu pambidi bua malu a tshikisu tshikole adi menzeke mu bantu. Kadi Dutelonome 32:4, 5 udi wamba ne: ‘Njila yende yonso idi milulame. Bantu bakadinyangisha kudiye, kabena bu bana bende, bakapambuka.’ Nunku, tuetu tudi ne bua kukonkonona bua kumanya tshidi tshilelela mu malu onso aa.​—Dutelonome 30:19, 20.

Tshipatshila tshia Nzambi tshidi tshikumbana

Kadi nansha tuetu bangate dipangadika kayi, kakuena tshintu nansha tshimue tshikala mua kupangisha Nzambi bua kukumbajaye tshipatshila tshidiye natshi bua buloba ne bua bantu to. Tuamba eku tuela eku, yeye ki m’Mufuki anyi? Kadi ntshipatshila kayi tshidiye natshi atshi? Yezu Kristo wakatshitela mu Muyuki wende wa pa Mukuna pakambaye ne: ‘Badi ne mitshima mipuekele badi ne disanka, bua bobu nebapiane buloba.’ Pashishe wakaleja mupostolo wende Yone ne: Nzambi udi ne bua “kubutula badi babutula buloba.” (Matayo 5:5; Buakabuluibua 11:18) Bu muvua Yezu muikalepu pavua Nzambi ufuka, mmumanye ne: katshia anu ku ntuadijilu Nzambi uvua musue bua dîku dia bantu bapuangane disombe pa buloba kashidi mu mparadizu. (Genese 1:26, 27; Yone 1:1-3) Nzambi katu ushintuluka to. (Malaki 3:6) Nzambi udi utulaya ne: ‘Bulelela, bu mungakupangadija bua kuenza, bualu nebuenjibue; bu mungakusungula mu mutshima wanyi, nebujalame muomumue.’​—Yeshaya 14:24.

Mu tshikondo tshietu etshi, Yehowa ukadi mubangishe kuasa bishimikidi bia tshisumbu tshia bantu bikala mu buobumue, kabayi bashindamena pa lukuka ne pa masanka abu nkayabu, kadi pa dinanga dia Nzambi ne dia muntu nabu. (Yone 13:35; Efeso 4:15, 16; Filipoi 2:1-4) Tshisumbu etshi ntshienza ne bena budisuile badi basue kuya kumpala. Ditabuja diabu didi kabidi dibasaka bua kukumbaja mudimu udibu babapeshe wa kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi budi ne bua kulua kumpala kua nshikidilu wa ndongoluelu eu wa malu. (Matayo 24:14; 28:19, 20) Mu matunga mapite pa 230, bena Kristo bapite pa miliyo isambombo bakadi batendelela pamue mu dinanga ne mu buobumue.

Enza bua muoyo webe wikale ne mushinga

Bua muoyo webe kuikalawu ne mushinga munene, mbimpe umanye ne: Yehowa Nzambi udi ukubikila mpindieu bua kudisanga ne bantu bende anyi “tshisamba tshia bantu bakane.” (Yeshaya 26:2) Kadi udi mua kuikala udiebeja ne: ‘Nsombelu udi bishi mu tshisumbu tshia bena Kristo etshi? Ndi musue bulelela bua kuikala mu tshisumbu etshi anyi?’ Teleja malu adi bamue bansonga bamba:

Quentin: “Tshisumbu mmuaba undi nyemena bua kukubibua ku malu a pa buloba. Dimanya ne: Yehowa udi ne muaba mu nsombelu wanyi didi dingambuluisha bua kumona ne: bushuwa udiku ne mmusue ngikala ne disanka.”

Jeff: “Mu tshisumbu tshia bena Kristo mmuaba muimpe undi mua kuya bua kukoleshibua ku muoyo. Mudi bana betu ba balume ne ba bakaji badi bakuatshisha bakuabu ne babela kalumbandi. Bulelela, mbena dîku dietu.”

Linet: “Kakuena tshintu tshitudi mua kufuanyikija ne disanka dia kumona muntu witaba bulelela bua mu Bible ne wangata dipangadika dia kuenzela Yehowa mudimu to. Bualu ebu budi bumpesha disanka dia bungi.”

Cody: “Muoyo wanyi kauvua mua kuikala ne mushinga bu Yehowa kayiku to. Mvua mua kutambakana anu bu mudi bakuabu ba bungi batua eku batua kuaka bua kupeta disanka, kadi kabayi badipeta to. Kadi Yehowa mmumpeshe diakalenga dinene dia kudia nende malanda. Bualu ebu budi buenza ne: muoyo wanyi wikale ne mushinga.”

Bua tshinyi kubenga kupetesha muoyo webe mushinga pa kukeba bua kumanya Yehowa? Neumone ne: wewe musemene pabuipi ne Yehowa Nzambi Mufuki webe, muoyo webe newikale ne mushinga mulelela.

[Bimfuanyi mu dibeji 31]

Malanda ne Nzambi adi enza bua muoyo wetu wikale ne mushinga

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 29]

Foto wa NASA