Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kulongesha Dîyi dia Nzambi bimpe?

Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kulongesha Dîyi dia Nzambi bimpe?

Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kulongesha Dîyi dia Nzambi bimpe?

MUKONKONONYI mukuabu wa manaya a teyatre uvua wenzela tshimue tshikandakanda mudimu wakaya umue musangu bua kubandila dinaya kampanda. Kavua mudianyishe menemene to, ne kunyima yeye kulua kufunda ne: “Biwikala utu musue bintu bia lukutukutu, enza muebe muonso bua kuya kamona dinaya edi.” Panyima pa matuku, bendeshidi ba dinaya edi ngumu bakapatula dimanyisha divua ne tshitupa tshia mêyi a muntu eu. Mêyi ende avuabu batele avua se: “Enza muebe muonso bua kuya kumona dinaya edi”! Bendeshidi ba dinaya edi lumu bavua batele mêyi malelela a muntu eu, kadi bavua baapatula mu lungenyi lunene luvuaye muambidile, ke biobi kukonyangajija bikole tshivuaye yeye muambe.

Tshilejilu etshi tshidi tshileja mudi lungenyi lunene lua mêyi kampanda mua kuikala ne mushinga. Kupatula mêyi mu lungenyi lunene luvuabu baambidile kudi mua kukonyangaja diumvuija diawu, anu muvua Satana mukonyangaje diumvuija dia Mifundu pavuaye ukeba bua kupambuisha Yezu. (Matayo 4:1-11) Ku lukuabu luseke, kunemeka lungenyi lunene anyi mêyi adi kumpala ne kunyima kua mêyi kampanda kudi kuambuluisha bua kupeta lumvu lujalame menemene lua tshidiwu amba. Ke bualu kayi, patudi tulonga mvese kampanda wa mu Bible, misangu yonso mbimpe kutangila lungenyi lunene ne kukonkonona mvese eu munkatshi mua mikuabu idi pabuipi nende bua kumona mua kumvua bimpe menemene tshivua mufundi musue kuamba.

Uludikile bantu Dîyi dia Nzambi bimpe

Bitupa bia mêyi mafunda anyi mamba mukana bidi kumpala anyi panyima ne muaku anyi mvese kampanda musunguluke bitu pa tshibidilu mua kushintuluisha diumvuija anyi bukole buabi. Kukonkonona kabidi bitupa bia mêyi aa ne lungenyi lunene lua mvese kampanda kudi ne mushinga wa bungi menemene pa kumona tshivua mupostolo Paulo mufundile Timote ne: ‘Unanukile bua kudifila mujalame, bu muena mudimu udi kayi ne bua kufua bundu, uludikile bantu njila mululame mu dîyi dia Nzambi dia bushuwa.’ (2 Timote 2:15) Bua kumona mua kuludikila bantu Dîyi dia Nzambi bimpe, tuetu tudi ne bua kuanji kudiumvua bimpe bua kumona mua kudiumvuija bantu bakuabu bimpe menemene anu mudidi. Kanemu bua Yehowa Mufundishi wa Bible nekatusake bua kuenza bualu ebu, ne kukonkonona lungenyi lunene nekutuambuluishe bikole.

Malu adi atangila mukanda wa Timote Muibidi

Tshilejilu tukonkononayi mukanda wa mu Bible wa Timote Muibidi. * Bua kutuadija dikonkonona edi, tudi mua kuanji kukeba bua kumanya malu adi atangila mukanda eu. Nnganyi wakafunda mukanda wa Timote Muibidi? Ndîba kayi? Mmu nsombelu kayi? Pashishe tudi mua kudikonka ne: “Timote” udibu bakuile mu mukanda eu uvua mu nsombelu kayi? Bua tshinyi uvua dijinga ne malu adi mu mukanda eu? Mandamuna a nkonko eyi neatambe kukolesha dianyisha dietu bua mukanda eu ne neatuambuluishe bua kumona mudi mukanda eu mua kutukuatshisha lelu.

Mvese ya ntuadijilu ya mukanda wa Timote muibidi 1:1, 2 idi ileja ne: eu uvua mukanda uvua mupostolo Paulo mufundile Timote. Mvese mikuabu idi ileja ne: pakaufunda Paulo, bavua bamukuate mu buloko bua lumu luimpe luvuaye umanyisha. Bu muvua bantu ba bungi bamupue muoyo, Paulo wakamona se: lufu luende lukavua pabuipi. (2 Timote 1:15, 16; 2:8-10; 4:6-8) Ke bualu kayi uvua ne bua kuikala mufunde mukanda eu pavuaye mu buloko bua musangu muibidi ku Lomo, bu mu tshidimu tshia 65 mu bikondo bietu ebi. Matuku pashishe, bidi bimueneka ne: mukalenge Néron wakamufundila tshibawu tshia lufu.

Au ke malu adi atangila mukanda eu wa Timote Muibidi. Nansha nanku, bualu bua mushinga budi se: Paulo kavua mufundile Timote bua kudiabakena bua ntatu ivuaye nayi to. Kadi wakadimuija bua tshikondo tshikole tshivua tshindile Timote kumpala ne wakakolesha mulunda wende eu ku muoyo bua epuke bitanaji, bua atungunuke ne ‘kudikolesha,’ ne amanyishe bantu bakuabu malu avua Paulo mumuambile aa. Kabidi, bantu aba pabu bavua mua kulua bakumbane tshishiki bua kuambuluisha pabu banga bantu. (2 Timote 2:1-7, MMM) Etshi ntshilejilu tshilenga be tshia muntu uvua uditatshisha bua bakuabu nansha pavuaye mu ntatu mikole! Ne eyi mmibelu milenga be buetu tuetu lelu’eu!

Paulo udi ubikila Timote ne: “muan’anyi munanga.” (2 Timote 1:2) Badi bakula misangu mivule bua nsongalume eu mu Mifundu ya tshiena-Gelika bu muena lulamatu muenzejanganyi wa mudimu pamue ne Paulo. (Bienzedi 16:1-5; Lomo 16:21; 1 Kolinto 4:17) Pakamufundila Paulo mukanda eu, bidi bimueneka se: Timote ukavua ne bidimu 30 ne pamutu, kadi batshivua bamuangata anu bu nsonga. (1 Timote 4:12) Nansha nanku, ukavua mumanyike bimpe menemene bua lulamatu luende, ne ‘wakakuata mudimu ne Paulo’ bidimu bitue pamu’apa ku 14. (Filipoi 2:19-22) Nansha mutshivua Timote mushadile ndambu, Paulo wakamupesha bukenji bua kubela bakuabu bakulu bua balekele “kutandangana bua miaku patupu,” kadi badifile mu malu a mushinga bu mudi ditabuja ne ditantamana. (2 Timote 2:14, MMM) Wakapesha kabidi Timote bukokeshi bua kuteka batangidi ne basadidi ba mudimu mu tshisumbu. (1 Timote 5:22) Kadi uvua mua kuikala ne dielakana bua kuenza mudimu ne bukokeshi buende.​—2 Timote 1:6, 7.

Mukulu eu utshivua nsonga wakapeta imue ntatu mikole. Tshilejilu, bantu babidi, Humenayo ne Fileto, bavua ‘banyanga ditabuja dia bakuabu,’ balongesha ne: ‘kubika kua bantu ku lufu kuakamana kulua.’ (2 Timote 2:17, 18) Bidi bimueneka ne: bavua bamba bua se: dibika dimuepele divuaku divua anu dia mu nyuma ne dikavua dimane kuenzeka bua bena Kristo. Pamu’apa kabavua bakonkonone lungenyi lunene lua mêyi a Paulo avuabu batela, avua amba se: bena Kristo bavua bafue mu mpekatu yabu kadi bavua babavuije ne muoyo ku nyuma wa Nzambi. (Efeso 2:1-6) Paulo wakamanyisha ne: lungenyi lua butontolodi lua buena elu luvua ne bua kutangalaka. Wakafunda ne: ‘Bualu bua tshikondo netshilue pikalabu kabayi bumvua diyisha dilenga ne lutulu, nebumushe matshi abu ku malu malelela, nebasesukile ku nsumuinu.’ (2 Timote 4:3, 4) Didimuija edi divua Paulo mudianjile kufila diakaleja ne: Timote uvua ne bua kutumikila mubelu wa Paulo ne lukasa luonso.

Mushinga wa mukanda wa Timote Muibidi lelu

Bilondeshile malu atudi baleje aa, tudi tumona ne: Paulo wakafunda mukanda wa Timote Muibidi bua malu adi alonda aa: (1) Uvua mumanye ne: lufu luende lukavua pabuipi, ne uvua ukeba kupaya Timote bua tshikondo tshivuaye mua kuikala ukadi mufue tshivuaye kayi mua kuambuluisha kabidi Timote. (2) Uvua musue kushiya Timote ne bionso bivua bikengedibua bua amanye mua kukuba bisumbu bimuomekela ku butontolodi ne ku ngenyi mibi. (3) Uvua musue kukankamija Timote bua ikale anu ne bivule bia kuenza mu mudimu wa Yehowa ne bua ashale mueyemene dimanya dijalame dia mu Mifunda mienzeja ku nyuma wa Nzambi pavuaye uluisha malongesha a dishima.

Dijingulula malu onso aa didi divuija Timote Muibidi ne mushinga wa bungi kutudi. Lelu kabidi, kudi batontolodi badi bu Humenayo ne Fileto badi batangalaja ngenyi yabu ne badi bakeba kunyanga ditabuja dietu. Bualu bukuabu budi se: lelu tudi mu tshikondo tshia “malu makole” tshivua Paulo mumanyishe. Bantu ba bungi mbadimuene ne abu abidi mudi didimuija dia Paulo dia se: ‘Bantu bonso badi basue kuikala bena kanemu mu Kristo Yezu nebakengeshibue’ dikumbana. (2 Timote 3:1, 12) Mmunyi mutudi mua kushala bashindame? Anu bu Timote, tudi ne bua kuteleja mibelu idibu batupesha kudi bantu bakadi basadile Yehowa bidimu bia bungi. Ne tuetu bikale tudilongela, tusambila, ne tubuela mu bisangilu bia bena Kristo, tudi mua “[kutungunuka ne kupeta bukole]” bua bulenga bua Yehowa bukena butuakanyine. Kabidi, tuetu beyemene bukole bua dimanya dijalame, tudi mua kuteleja mubelu wa Paulo wa se: ‘Ulamate tshidikijilu tshia mêyi malenga.’​—2 Timote 1:13.

‘Tshidikijilu tshia mêyi malenga’

‘Mêyi malenga’ avua Paulo wamba mmêyi kayi? Udi wangata tshiambilu etshi bua kuakula bua malongesha malelela a bena Kristo. Mu mukanda wende wa kumpala uvuaye mutumine Timote, Paulo wakumvuija ne: ‘mêyi malenga’ adi nangananga ‘a mukalenge wetu Yezu Kristo.’ (1 Timote 6:3) Kuidikija tshidikijilu tshia mêyi malenga kudi kufikisha muntu ku dikala ne meji mimpe, lungenyi lua kunanga ne lua diangata bakuabu ne mushinga. Bu muvua mudimu wa Yezu ne malongesha ende bikale biumvuangana ne malongesha makuabu onso adi mu Bible mujima, tshiambilu tshia se: ‘mêyi malenga’ tshidi mua kumvuija malongesha onso a mu Bible.

Bua Timote, anu mudibi bua bakulu bena Kristo bonso, tshidikijilu tshia mêyi malenga tshivua ‘tshiuma tshilenga’ tshivuaye ne bua kulama. (2 Timote 1:13, 14, MMM) Timote uvua ne bua ‘kuambila bantu dîyi dia Nzambi mene; kunanukila kubambila misangu miakane ne misangu idi kayiyi miakane; kubakanda ku malu abu, kubabela, kubasengelela ne lutulu luonso ne diyisha.’ (2 Timote 4:2) Patudi tumona muvua malongesha a batontolodi enda atangalaka mu tshikondo tshia Timote, tudi tujingulula tshivua Paulo mutambe kushindamena pa mushinga wa kulongesha mêyi malenga. Tuetu petu tudi tumvua ne: Timote uvua ne bua kulama bena mu tshisumbu tshia mikoko pa ‘kubakanda ku malu abu, kubabela ne kubasengelela’ ne lutulu ne dimanya kulongesha bilenga.

Mbanganyi bavua Timote ne bua kuyisha dîyi? Mvese idi pabuipi idi ileja ne: bu muvua Timote mukulu, uvua ne bua kuyisha dîyi munda mua tshisumbu tshia bena Kristo. Pa kumona mushindu uvua baluishi basumishe, Timote uvua ne bua kulama nkatshinkatshi wende wa mu nyuma ne uvua ne bua kumanyisha dîyi dia Nzambi ne dikima, kadi ki nnkindi ya bantu, ngenyi yende nkayende peshi biambamba bia patupu nansha. Bushuwa, bualu ebu buvua mua kumukebela buluishi bua bamue bavua ne meji mabi. (2 Timote 1:6-8; 2:1-3, 23-26; 3:14, 15) Nansha nanku, pavuaye ulonda mibelu ya Paulo, Timote uvua mua kutungunuka ne kupangisha butontolodi bua kabubuedi mu tshisumbu, anu muvua Paulo mubupangishe.​—Bienzedi 20:25-32.

Mêyi akamba Paulo bua kuyisha dîyi adiku atangila diyisha pambelu pa tshisumbu anyi? Eyowa, mvese mikuabu idi pabuipi idi ileja nanku. Paulo udi utungunuka ne kuamba ne: “Kadi wewe, dimuka ku bionso, kolesha muoyo mu dikenga, enza mudimu wa dilongesha Evanjeliyo, ukumbajilemu bukenji buebe.” (2 Timote 4:5, Mukenji Mulenga) Kulongesha evanjeliyo (mmumue ne: kuyisha bantu badi kabayi bena Kristo lumu luimpe lua lupandu) kudi ne mushinga wa bungi menemene mu mudimu wa bena Kristo. (Matayo 24:14; 28:19, 20) Ne anu mudibu bayisha dîyi dia Nzambi mu tshisumbu nansha mu “misangu miakane,” ke mutudi tutungunuka ne kuyisha bantu badi pambelu pa tshisumbu dîyi nansha mu nsombelu mikole.​—1 Tesalonika 1:6.

Malu onso atudi tuyisha ne tulongesha mmangatshila mu Dîyi dia Nzambi difundisha ku nyuma wende. Tudi tueyemena Bible ne muoyo wetu mujima. Paulo wakambila Timote ne: ‘Dîyi dionso dia mu Mukanda wa Nzambi didi difume munda mua Nzambi bu mupuya wende, ne didi ne mudimu muimpe wa kuyisha bantu, ne wa kubabela, ne wa kubadimuija, ne wa kubalongesha mu buakane bua Nzambi.’ (2 Timote 3:16) Misangu mivule tutu tutela miaku eyi bua kuleja ne: Bible n’Dîyi dia Nzambi difundisha ku nyuma wende. Kadi ntshipatshila kayi tshivua natshi Paulo pakafundaye mêyi aa?

Mêyi aa Paulo uvua uambila mukulu, uvua ne bujitu bua ‘kubela, kudimuija ne kulongesha mu buakane’ munda mua tshisumbu. Ke bualu kayi uvua uvuluija Timote bua kueyemenaye meji a mu Dîyi difundisha ku nyuma wa Nzambi, divuaye yeye muine Timote mulonge katshia ku buana buende. Anu bu Timote, bakulu batu imue misangu ne bua kubela benji ba malu mabi. Padibu bababela nunku, misangu yonso badi ne bua kuikala beyemene Bible. Kabidi, bu mudi Bible muenzeja ku nyuma wa Nzambi, mibelu yonso idi ifumina mu mmibelu ya kudi Nzambi bushuwa. Muntu yonso udi ubenga mibelu ya mu Bible kêna ubenga ngenyi kampanda ya bantu, kadi udi ubenga mibelu mifundisha ku nyuma idi ifuma kudi Yehowa nkayende.

Mukanda wa Timote Muibidi udi ne malu a bungi a meji a Nzambi! Ne tudi tutamba kumona meji aa ne mushinga wa bungi patudi tukonkonona mibelu idimu mu lungenyi luayi lunene! Mu tshiena-bualu etshi, tudi baleje mu tshikoso malu malenga adi mu mukanda eu, kadi dikonkonona lungenyi lunene lua bitudi tubala mu Bible nedileje mudibi ne mushinga wa bungi kutudi. Kuenza nanku nekutuambuluishe bua kuikala bajadike ne: bushuwa tudi ‘tuludikila bantu dîyi dia Nzambi dia bushuwa.’

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 7 Bua kumanya malu makuabu, bala mukanda wa Étude perspicace des Écritures, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa, Volime 2, dibeji dia 1077-10781078-1080.

[Tshimfuanyi mu dibeji 27]

Paulo uvua musue kupaya Timote bua amanye mua kukuba bisumbu

[Tshimfuanyi mu dibeji 30]

Paulo wakavuluija Timote bua eyemena meji a mu Dîyi difundisha ku nyuma wa Nzambi