Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Sankayi bua ditekemena dia Bukalenge!

Sankayi bua ditekemena dia Bukalenge!

Sankayi bua ditekemena dia Bukalenge!

DITUKU dia 10 ngondo muisatu 2001 divua tshikondo tshia disanka tshiakasangila bantu 5 784 muaba udi nzubu minene isatu ya dîku dinene dia Betele wa mu New York. Tshivua tshikondo tshia difila mapoloma kudi balongi ba kalasa ka 110 ka Gilada, tshilongelu tshia bu-misionere.

Carey Barber wa mu Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa wakajingila bantu bonso difika dilenga ne kunzululaye tshialu ne mêyi aa: “Tudi ne disanka dia kumanya se: mpindieu balongi ba mu tulasa 110 tua Gilada bakadi balonge bu-misionere ne babatume miaba mishilangane pa buloba bujima.”

Mua kushala ne disanka

Pakajikija muanetu Barber mêyi ende a mbangilu, Don Adams wakenzela bateleji bonso ne balongi aba 48 bavua bajikija kalasa muyuki uvua ne tshiena-bualu ne: “Dibenesha dia Yehowa didi dituvuija babanji.” Bu muvua muyuki wende muimanyine pa Nsumuinu 10:22, wakavuluija bateleji se: Yehowa udi ukuatshisha ne ubenesha basadidi bende padibu bateka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala mu nsombelu abu. Wakakankamija balongi bua kuitababu midimu yabu mipiamipia ne disanka dia muomumue ne divua nadi mupostolo Paulo pakamulombabu ne: “Lua biebe mu Makedonia, utukuatshishe.” (Bienzedi 16:9) Nansha muvuaye upeta ntatu, ditaba dia Paulo bua kuyisha muaba uvuabu bamutuma diakamupetesha masanka a bungi.

Balongi aba bavua bajikija kalasa kabu kavua kenze ngondo itanu ivuabu balonga Bible, badilongolola bua mudimu wa bu-misionere. Nansha nanku, Daniel Sydlik wa mu Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa wakabakankamija bua kutungunuka ne kuikala balongi. Mu muyiki wende uvua ne tshiena-bualu tshia se: “Ikalayi bayidi ba bushuwa,” wakamba ne: “Kuikala bayidi kudi kumvuija kutungunuka ne kutumikila mêyi a Yezu. Kudi kumvuija ne: tudi basue kuteleja mêyi ende, mukenji wende, ne dilongesha diende misangu yonso.” Wakaleja ne: bayidi ba Kristo kabena bangata mapangadika kabayi banji kuteleja dîyi dia Mfumuabu nansha; meji a Nzambi adi munda mua muoyo wa Kristo. (Kolosai 2:3) Kakuena muntu udi mua kuteleja mêyi a Yezu musangu anu umue ne pashishe kuamba ne: mmumanye malu onso adi amutangila; nunku muanetu Sydlik wakakankamija balongi aba bua batungunuke ne kulonga, kutumikila ne kulongesha bulelela bua bena Kristo budi bupesha bantu budikadidi.​—Yone 8:31, 32.

Bua muntu kushalaye ne disanka mu mudimu wa Nzambi, udi ne bua kuikala witaba mibelu ne dilongesha. Lawrence Bowen (mulongeshi wa mu Gilada) wakela lukonko ne: “Tuonyi tuenu netunulongeshe anyi?” Wakaleja ne: bilondeshile Bible, tuonyi tudi tshimfuanyi tshia meji ne majinga etu adi munda menemene. Tudi mua kuambuluisha bua kululamija muntu bikala mibelu idi mu Dîyi dia Nzambi mimubuele menemene too ne mu tuaba tusokome tua bumuntu buende. (Musambu 16:7; Yelemiya 17:10, NW) Lulamatu lua muntu ludi mene mua kusankisha mutshima wa Yehowa bikole menemene. Panyima pa dibala dia Nsumuinu 23:15, 16 (NW), ngamba-malu wakebeja ne: “Tuonyi tuenu netunulongeshe anyi?” Wakamba kabidi ne: “Tudi batekemene ne: netuenze nanku, mushindu’eu ke unuafika ku dipetesha Yehowa disanka ditambe bunene munda muende. Nenumusankishe bikole menemene. Bushuwa, nenusankishe mutshima wa Nzambi panudi nushala anu mu midimu yenu ne lulamatu luonso.”

Muyiki wa ndekelu mu tshitupa tshia tshisangilu etshi bakawenza kudi Mark Noumair, uvua misionere ku Kenya kumpala kua kuluaye mulongeshi wa kalasa ka Gilada. Mu muyiki wende uvua ne tshiena-bualu tshia se: “Kumona ne mêsu nkutambe buimpe,” wakaleja mushinga udi nawu didienzeja bua kusanka ne bintu bitudi nabi. Muanetu Noumair wakafila mubelu mumvuangane ne Muambi 6:9 ne: “Sanka ne bintu biudi mukokeshe kupeta. Aku ke ‘kumona ne mêsu.’ Pamutu pa kufuikakajangana ngenyi bua tshintu tshiudi musue kuenza kadi kuyi utshienza, enza muebe muonso bua kusanka ne bintu biudi nabi. Kufuikakajangana malu mu lungenyi, kushala mutekemene malu adi kaayi mua kukumbana, anyi kushala ukenga ne meji anu bua ntatu iudi nayi mu mudimu webe, bionso ebi nebikupangishe disanka.” Bulelela, nansha tuetu bikale muaba kayi anyi mu nsombelu kayi, kusanka ne bitudi bakokeshe mua kupeta mu malanda etu ne Nzambi bilondeshile nsombelu itudi nayi kudi kutupetesha disanka divule mu mudimu utudi tuenzela Mufuki wetu Munene.

Malu mamona mu mudimu wa Bukalenge ne ku Gilada

Panyima pa mibelu milenga ya mu miyuki yonso eyi, balongi bakalonda amue malu akamonabu pavuabu baya mu mudimu wa diyisha mu ngondo yonso itanu ivuabu benze mu kalasa. Wallace Liverance (sekretere wa Tshilongelu tshia Gilada) ke wakalombola tshitupa tshivua balongi aba balonda muvuabu badifile bua kuikala basadidi ba Nzambi. (2 Kolinto 4:2) Bavua bambuluishe bamue bantu bavua basue malu mimpe. Malu akalonda balongi avua aleja muakatuadijabu kulonga Bible ne bantu bakapetabu mu njila, mu buambi bua ku nzubu ne ku nzubu, ne miaba mikuabu. Misangu ne misangu, bantu bavua banyisha bulelela bavua bamba ne: mu mikanda ya Bantemu ba Yehowa mudi bulelela. Muntu mukaji mukuabu wakanyisha bikole mvese kampanda uvuabu bamubadile mu Bible. Udi mpindieu ulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa.

Pashishe, Joel Adams wakela bana betu bakuabu bakavua bajikije mu Gilada kukadi bidimu bia bungi makonka kampanda. Muyiki wende uvua wamba ne: “Kanulekedi kulonga, kanulekedi kuenzela Yehowa mudimu.” Bana betu bakelaye nkonko bakafila mibelu ivua miakanyine ba-misionere bapiabapia aba. Harry Johnson wakavuluka matuku avuaye pende mu kalasa ka 26 ka Gilada, wamba ne: “Bakatulongesha ne: Yehowa utu anu ulombola bantu bende ne neabalombole kabidi. Dishindika dia mushindu’eu nditukankamije bikole munkatshi mua bidimu ne bidimu.” William Nonkes uvua mulonge mu kalasa ka 53 ka Gilada wakapesha balongi mibelu ne: “Bualu budi ne mushinga wa bungi mbua se: nuikale balame mikenji ya mu Bible mu meji, nuyitumikile mu mapangadika onso anudi ne bua kuangata mu nsombelu wenu bituadijile ku mpindieu too ne tshiendelele. Nuenu benze nanku, nenumanye mua kushala mu midimu yenu, ne Yehowa neanusankishe bikole.”

Tshiena-bualu tshia muyuki wakenza Richard Rian tshivua ne: “Bakolesha bua kuenza disua dia Yehowa.” Umue wa ku bantu bakelaye nkonko uvua John Kurtz, uvua mulonge mu kalasa ka 30 ne muenze bu-misionere bidimu bipite pa 41 mu ditunga dia Espagne. Pakebejaye muanetu Kurtz bua malu adibu balongesha mu Gilada, wakandamuna ne: “Bible ke mukanda munene udibu balongesha. Pashishe tudi kabidi ne mikanda yetu idi ituambuluisha bua kumumvua bimpe. Mikanda eyi idi kudi bantu bonso. Kakuena bualu busokoka budibu balongesha mu Gilada to. Ntu ngamba ngambulula muanda eu, bualu Bantemu bonso badi ne mushindu wa kumanya malu atubu balongesha mu Gilada.”

Muanetu Gerrit Lösch, wa mu Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa, wakoya tshisangilu etshi ne muyuki uvua wamba ne: “Pamutu ne muinshi mua mapuapua a Yehowa.” Wakumvuija mudi Bible ufuanyikija mapuapua a nyunyi wa mukanku ne mushindu udi Nzambi ukuba ne ukuatshisha basadidi bende ba lulamatu. (Dutelonome 32:11, 12; Musambu 91:4) Mukanku mukole utu imue misangu ushala mubulule mapuapua bua kubuikila bana bawu munkatshi mua mêba mavule. Misangu mikuabu, mukanku udi ne bana udi mene mua kuvungila bana bawu mu mapuapua bua kubakuba ku mpepele ya mashika. Yehowa pende udi mua kuambuluisha basadidi bende ba lulamatu mu mushindu wa muomumue mu diumvuangana ne disua diende, nangananga padibu mu mateta. Yehowa katu witaba bua basadidi bende bapete mateta adibu kabayi mua kutantamena to, kadi utu ubapandila njila wa kupatukila bua kumanyabu mua kuatantamena. (1 Kolinto 10:13) Bua kujikija, muanetu Lösch wakamba ne: “Bua tuetu kushala mu bukubi bua mu nyuma, tudi ne bua kushala anu muinshi mua mapuapua a Yehowa. Bidi biumvuija ne: katuena ne bua kukeba bua kuikala badikadile to. Tushalayi anu balamate tatu wetu ne mamu wetu badi bu mikanku, mbuena kuamba ne: tushale balamate Yehowa ne bulongolodi buende budi bu mamu, katuyi tulekela bulombodi buabu ne mibelu yabu ya dinanga.”

Mulombodi wa tshisangilu etshi wakabala mikanda ivua ne mioyo ya kudi bawetu ba buloba bujima ivuabu batumine balongi. Pashishe kutuadijabu kufila mapoloma. Pakakangulabu Tshilongelu tshia Gilada, tshipatshila tshivua tshia kulongesha anu balongi bakese munda mua bidimu bitanu patupu. Kadi Yehowa Nzambi mmuambuluishe bua kalasa aka kushala katungunuke too ne mpindieu kukadi bidimu 58. Anu muakamba muanetu Barber mu mêyi ende a mbangilu: “Bushuwa, balongi ba kalasa ka Gilada mbashiyepu malu malenga a dikema a kubavulukila kubangila mu 1943 muakabanjijabu Tshilongelu tshia Gilada! Mudimu wabu bonso basanga mmuambuluishe bua bantu ba bupuekele binunu nkama ne nkama kubuelabu mu bulongolodi bulenga bua Yehowa.” Bulelela, tshilongelu tshia bu-misionere etshi ntshifikishe bantu bungi kabuyi kubala ku dikala ne disanka bua ditekemena dia Bukalenge.

[Kazubu mu dibeji 24]

MALU ADI ATANGILA BALONGI

Bungi bua matunga adibu bafumine: 8

Bungi bua matunga adibu babatume: 18

Bungi bua balongi: 48

Muayene wa bidimu: 34

Muayene wa bidimu bienza mu bulelela: 18

Muayene wa bidimu mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba: 13

[Tshimfuanyi mu dibeji 25]

Kalasa ka 110 ka Gilada, Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower

Mu liste udi kuinshi eku mbabale milongo bituadijile kumpala baya panyima; ne mbafunde mêna bituadijile ku dia bakaji baya ku dia balume mu mulongo wonso.

(1) Vacek, E.; Madelin, L.; Evans, G.; Watanabe, K. (2) Trafford, P.; Turfa, J.; Wilson, P.; Williams, R.; Weber, A. (3) Johnson, T.; Hanau, K.; Mourlhou, F.; Charpentier, F.; Peckham, R.; Androsoff, P. (4) Seegers, T.; Seegers, D.; Bailey, P.; Bailey, M.; Madelin, K.; Lippold, E.; Lippold, T. (5) Evans, N.; Gold, R.; Bollmann, I.; Vacek, R.; Oundjian, J.; Wilson, N. (6) Turfa, J.; Zuidema, L.; Zuidema, R.; Bengtsson, C.; Bengtsson, J.; Galano, M.; Galano, L. (7) Peckham, T.; Mourlhou, J.; Charpentier, C.; Gold, M.; Bollmann, R.; Oundjian, F. (8) Weber, R.; Johnson, B.; Hanau, D.; Watanabe, Y.; Williams, R.; Trafford, G.; Androsoff, T.