Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nyuma udi umanyishangana ne nyuma wetu

Nyuma udi umanyishangana ne nyuma wetu

“Nyuma muine udi umanyishangana ne nyuma wetu ne: tudi bana ba Nzambi.”​—LOMO 8:16.

MISAMBU: 109, 108

1-3. Mmalu kayi avua mavuije Pentekoste dituku dia pa buadi? Mmunyi muvua malu au makumbaje tshikavua Bible muambe? (Tangila tshimfuanyi.)

BUALU bua mushinga buakenzeka mu Dia lumingu kampanda mu dinda mu Yelushalema. Divua dituku dia pa buadi ne dia disanka dinene. Bantu bavua basekelela difesto dia tshijila dia Pentekoste ku ntuadijilu kua dinowa dia blé. Mu dinda amu ku ntempelo, muakuidi munene uvua ulambula milambu ya pa tshibidilu. Pashishe mu dîba dia 9, wakalambula mampa abidi mela luevene menza ne ntete ya blé ya kumpala anyi mamuma a kumpala avuabu banowa. Muakuidi munene uvua wela mampa muulu ne uanyukula bua kualambula Yehowa. Divua dituku dia Pentekoste wa tshidimu tshia 33.​—Lewitiki 23:15-20.

2 Ku tshidimu tshionso, munkatshi mua bidimu nkama ya bungi, muakuidi munene uvua ulambula mulambu wa kunyukula eu. Mulambu eu uvua upetangana bikole ne bualu kampanda bua mushinga buakenzeka mu Pentekoste wa tshidimu tshia 33. Bualu ebu buakenzekela bayidi ba Yezu 120 pavuabu basambila pamue mu nzubu wa kuulu mu Yelushalema. (Bienzedi 1:13-15) Bidimu nkama muanda mukulu kumpala, muprofete Yoele ukavua mufunde bua bualu ebu. (Yoele 2:28-32; Bienzedi 2:16-21) Mbualu kayi bua mushinga mukole buvua buenzeke?

3 Bala Bienzedi 2:2-4. Mu Pentekoste wa mu tshidimu tshia 33, Nzambi wakitshikijila bena Kristo aba nyuma wende muimpe, mmumue ne: bakedibua manyi. (Bienzedi 1:8) Pashishe, musumba wa bantu wakabakunguila, bayidi kutuadijabu kuakula malu a kukema avuabu bafuma ku dimona ne ku diumvua. Mupostolo Petelo wakumvuija tshivua tshifuma kudienzeka ne bua tshinyi tshivua ne mushinga wa bungi. Wakambila musumba wa bantu au ne: “Kudimunayi mitshima, ne yonso wa kunudi abatijibue mu dîna dia Yezu Kristo bua dilekelela dia mibi yenu ne nenupete dipa dia nyuma muimpe didi Nzambi ufila tshianana.” Dituku adi bantu batue ku 3 000 bakabatijibua ne kupetabu pabu nyuma muimpe.​—Bienzedi 2:37, 38, 41.

4. a) Bua tshinyi malu avua menzeke mu Pentekoste adi ne mushinga kutudi? b) Mbualu kayi bukuabu bua mushinga buvua mua kuikala buenzeke mu dituku dia muomumue bidimu bia bungi kumpala?

4 Muakuidi munene uvua tshimfuanyi tshia nganyi? Mulambu uvuaye ulambula mu Pentekoste tshidimu tshionso uvua tshimfuanyi tshia tshinyi? Muakuidi munene uvua tshimfuanyi tshia Yezu. Mampa avua tshimfuanyi tshia bayidi ba Yezu bela manyi. Bavua basungule bayidi abu munkatshi mua bantu bena mibi ne badi bababikila ne: “mamuma a kumpala.” (Yakobo 1:18) Nzambi wakitaba bantu abu bu bana bende ne wakabasungula bua bakokeshe bu bakalenge pamue ne Yezu mu diulu mu Bukalenge bua Nzambi. (1 Petelo 2:9) Yehowa neenze mudimu ne Bukalenge buende bua kubenesha bantu bonso badi batumikila. Nunku, nansha tuetu ne ditekemena dia kuya mu diulu bua kukokesha ne Yezu anyi dia kusomba mu mparadizu pa buloba, Pentekoste wa tshidimu tshia 33 udi ne mushinga wa bungi kutudi. [1]​—Tangila note ku ndekelu.

NTSHINYI TSHIDI TSHIENZEKA PADI MUNTU WEDIBUA MANYI?

5. Mmunyi mutudi bamanye ne: bela manyi bonso ki mbedibue manyi mu mushindu wa muomumue?

5 Bayidi bavua mu nzubu wa kuulu kabavua mua kupua dituku edi muoyo to. Yonso wa kudibu uvua ne tshintu tshivua tshimueneka bu ludimi lua kupia pa mutu pende. Yehowa wakabapesha bukole bua kuakula mu miakulu mikuabu. Bavua batuishibue ne: bavua bedibue manyi a nyuma muimpe. (Bienzedi 2:6-12) Kadi malu a kukema aa kaena enzekela bena Kristo bonso padibu babela manyi to. Tshilejilu, Bible kena wamba ne: tshintu tshivua tshimueneka bu ludimu lua kapia tshivua pa mitu ya bayidi tshiakamueneka kabidi pa mitu ya bayidi binunu bia bungi bavua mu Yelushalema bavuabu bele manyi pashishe dituku adi to. Bakedibua manyi pakatambulabu. (Bienzedi 2:38) Bualu bukuabu, ki mbena Kristo bela manyi bonso badi bedibue manyi dituku didibu batambule to. Tshilejilu, bena Samaleya bakedibua manyi tshikondo kampanda panyima pa bamane kutambula. (Bienzedi 8:14-17) Bualu bukuabu budi kabuyi bua pa tshibidilu buakenzeka, Koneliyo ne ba mu nzubu muende bakedibua manyi kumpala kua kutambulabu.​—Bienzedi 10:44-48.

6. Ntshinyi tshidi bela manyi bonso bapeta? Tshidi tshibajadikila tshinyi?

6 Bidi bimueneka patoke ne: bena Kristo badi bajingulula mu mishindu mishilangane mudibu bedibue manyi. Bamue bavua mua kuikala bajingulule diakamue pavua Yehowa mubele manyi. Bakuabu mbalue kujingulula mu kupita kua matuku. Kadi mupostolo Paulo wakumvuija tshidi tshifikila yonso wa kudibu. Wakamba ne: “Panuakitabuja, bavua kabidi banutue tshimanyinu ne nyuma muimpe uvuabu balaye ku butuangaji buende udi tshieya tshidianjila kufila tshia bumpianyi buetu.” (Efeso 1:13, 14) Nunku, Yehowa udi wenza mudimu ne nyuma wende muimpe bua kutokeshila bena Kristo aba bimpe menemene ne: mmubasungule bua kuya mu diulu. Mu mushindu eu, nyuma muimpe “udi tshieya tshidianjila kufila,” tshintu tshidi tshibajadikila ne: mu matuku atshilualua, nebapete muoyo wa tshiendelele mu diulu kadi ki mpa buloba to.​—Bala 2 Kolinto 1:21, 22; 5:5.

Muena Kristo yonso muela manyi kena ne bua kulekela tshintu nansha tshimue tshimupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu to

7. Ntshinyi tshidi muena Kristo muela manyi yonso mua kuenza bua kupeta difutu diende mu diulu?

7 Padi muena Kristo wedibua manyi, bidiku biumvuija ne: neapete anu difutu diende anyi? Tòo. Bushuwa mmutuishibue ne: mmupete dibikila dia kuya mu diulu. Kadi neapete difutu anu yeye mushale ne lulamatu kudi Yehowa. Petelo wakumvuija bualu ebu mu mushindu eu: “Bua bualu ebu bana betu, nutambe kudienzeja muenu muonso bua kujadika dibikidibua ne disungudibua dienu; bualu nuenu batungunuke ne kuenza malu aa, kanuakupangila nansha kakese. Nunku, mu mushindu eu ke muatambabu kunupesha pa kubuelela mu Bukalenge bua tshiendelele bua Mukalenge ne Musungidi wetu Yezu Kristo.” (2 Petelo 1:10, 11) Nunku, muena Kristo yonso muela manyi kena ne bua kulekela tshintu nansha tshimue tshimupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu to. Nansha mudiye mupete dibikila dia kuya mu diulu, yeye kayi mushale ne lulamatu, kakupeta difutu diende to.​—Ebelu 3:1; Buakabuluibua 2:10.

MMUNYI MUDI MUNTU UMANYA?

8, 9. a) Bua tshinyi mbikolele bantu ba bungi bua kumanya tshidi tshienzekela muntu padi Nzambi umuela manyi? b) Mmushindu kayi udi muntu umanya ne: mmupete dibikila dia kuya mu diulu?

8 Bidi mua kukolela batendeledi ba Nzambi ba bungi lelu bua kumanya tshidi tshienzekela muntu padi Nzambi umuela manyi. Bidi nanku bualu bobu ki mbela manyi to. Nzambi uvua mufuke bantu bua kusomba kashidi pa buloba, kadi ki mmu diulu to. (Genese 1:28; Musambu 37:29) Kadi Yehowa mmusungule bamue bua kuikalabu bakalenge ne bakuidi mu diulu. Nunku padiye wela bena Kristo manyi, ditekemena diabu ne mushindu wabu wa kuela meji bidi bishintuluka, bindila ne muoyo kuulu kuulu bua kuyabu mu diulu.​—Bala Efeso 1:18.

9 Kadi mmunyi mudi muntu umanya ne: mmupete dibikila dia kuya mu diulu? Tangila tshivua Paulo muambile bana babu bela manyi ba mu Lomo bavua “babikidibue bua kuikala bansantu.” Wakabambila ne: “Kanuvua bapete nyuma wa bupika udi utshinyishangana kabidi, kadi nuvua bapete nyuma wa diangatshibua bu bana udi utusaka bua kuela dîyi ne: ‘Aba, Tatu wanyi!’ Nyuma muine udi umanyishangana ne nyuma wetu ne: tudi bana ba Nzambi.” (Lomo 1:7; 8:15, 16) Nzambi udi utokeshila muntu nkayende ku diambuluisha dia nyuma wende muimpe ne: mmupete dibikila bua kukokesha ne Yezu mu diulu bu mukalenge.​—1 Tesalonike 2:12.

10. Ntshinyi tshidi 1 Yone 2:27 usua kuamba padiye wamba ne: muena Kristo muela manyi kena dijinga ne muntu mukuabu bua amulongeshe?

10 Bantu badi bapete dibikila dia kudi Nzambi edi kabena dijinga ne muntu mukuabu bua abambile ne: mbedibue manyi to. Yehowa udi wenza bua bobu nkayabu bikale batuishibue. Mupostolo Yone udi wambila bena Kristo bela manyi ne: “Nudi bedibue manyi kudi Wa Tshijila ne nuenu buonso nudi ne dimanya.” Udi wamba kabidi ne: “Buenu nuenu, diedibua manyi dinudi bapete kudiye didi dishala munda muenu, ne kanuena dijinga ne muntu mukuabu anulongeshe to; kadi diedibua manyi dia kudiye didi dinulongesha bua malu onso, ne ndilelela, ki ndia dishima to. Anu mudidi dinulongeshe, nushale mu buobumue nende.” (1 Yone 2:20, 27) Bena Kristo bela manyi badi dijinga ne Yehowa bua abalongeshe anu bu bantu bakuabu bonso. Kadi kabena dijinga ne muntu mukuabu bua kubajadikila ne: mbedibue manyi to. Yehowa mmuenze mudimu ne bukole buende butambe bunene, nyuma wende muimpe bua kubatokeshila bimpe menemene ne: mbela manyi.

‘MBALEDIBUE TSHIAKABIDI’

11, 12. Ntshinyi tshidi muena Kristo muela manyi mua kudiebeja? Kena mua kuelakana bua bualu kayi?

11 Padibu bela bena Kristo manyi a nyuma muimpe, badi bashintuluka bikole menemene. Ke bualu kayi Yezu wakamba ne: ‘mbaledibue tshiakabidi.’ (Yone 3:3, 5) Pashishe wakumvuija ne: “Kukemi bualu ndi nkuambila ne: Nudi ne bua kuledibua tshiakabidi. Lupepele ludi luya kudilu lusue, udi umvua mutoyi walu, kadi kuena mumanye kudilu lufuma ne kudilu luya to. Ke mudi muntu yonso udi muledibue kudi nyuma.” (Yone 3:7, 8) Bidi bimueneka ne: mbikole bua kumvuija bimpe menemene muntu udi kayi muela manyi mudi muela manyi udiumvua. [2]​—Tangila note ku ndekelu.

Muntu udi muedibue manyi kena welakana to, mmutuishibue ne: Yehowa mmumusungule

12 Muntu udi muedibue manyi udi mua kudiebeja ne: ‘Bua tshinyi Yehowa ki mmusungule muntu mukuabu, anu meme?’ Udi mene mua kudiebeja bua kumanya ni mmukumbanyine dibikila edi. Kadi kena welakana to, mmutuishibue ne: Yehowa mmumusungule. Udi ne disanka dia bungi ne dianyisha bua dipa edi. Bela manyi badi badiumvua anu muvua Petelo mudiumvue pende pakambaye ne: “Nzambi ne Tatu wa Mukalenge wetu Yezu Kristo atumbishibue, bualu bilondeshile luse luende lunene wakatulela tshiakabidi bua tupete ditekemena didi ne muoyo ku diambuluisha dia dibishibua dia Yezu Kristo ku lufu, bua tupete bumpianyi budi kabuyi mua kubola, kabuyi mua kunyanguka ne kabuyi mua kufubidila. Mbanulaminabu mu diulu.” (1 Petelo 1:3, 4) Padi bela manyi babala mêyi aa, badi bajingulula ne: Tatu wabu udi uyukila nabu nkayabu, ne kabena ne dielakana nansha dikese to.

13. Mmunyi mudi mushindu udi muntu wela meji ushintuluka padiye wedibua manyi a nyuma muimpe? Ntshinyi tshidi tshikebesha dishintuluka edi?

13 Kumpala kua Yehowa kubikila bena Kristo aba bua kuyabu mu diulu, bavua ne ditekemena dia kusomba pa buloba kashidi. Bavua bindile ne muoyo kuulu kuulu tshikondo tshikala Yehowa mua kuvuija buloba mparadizu ne kujikija malu mabi onso. Pamuapa bavua badifuanyikijila mu lungenyi muvuabu mua kuakidila muena mu dîku diabu anyi mulunda wabu uvua mufue. Bavua bindile ne muoyo kuulu kuulu bua kuibaka nzubu ne kusombamu anyi kukuna mitshi ne kudia bimuma biayi. (Yeshaya 65:21-23) Bua tshinyi mbatuadije kuela meji mushindu mukuabu? Mbashintuluke bualu bavua ne tunyinganyinga peshi bakenga bikole anyi? Bavuaku bangate diakamue dipangadika dia ne: kusomba bua kashidi pa buloba kuvua mua kubatonda ne kabavua mua kuikalapu ne disanka anyi? Bavuaku basue kuya kudimuenena muikala nsombelu mu diulu anyi? Tòo. Kadi, Nzambi ke udi mubasungule bua kuyabu mu diulu. Padiye ubabikila, udi wenza mudimu ne nyuma wende muimpe bua kushintulula mushindu udibu bela meji ne difutu didibu bindile ne muoyo kuulu kuulu.

14. Mmunyi mudi bela manyi badiumvua bua dikala diabu ne muoyo pa buloba apa?

14 Nanku bidiku biumvuija ne: bela manyi mbasue kufua anyi? Paulo wakumvuija mudi bela manyi badiumvua. Wakafuanyikija mubidi wabu wa buntu ne “ntenta” ne wakamba ne: “Bulelela, tuetu badi mu ntenta eu tudi tutua mikemu, batshibuila panshi kudi bujitu; bualu katuena basue kumbusha utudi nende, kadi tudi basue kuvuala mukuabu, bua etshi tshidi tshifua batshimine kudi muoyo.” (2 Kolinto 5:4) Bena Kristo aba ki mbasue kufua to. Mbasue kuikala ne muoyo ne mbasue kuenzela Yehowa mudimu dituku dionso pamue ne bena mu mêku abu ne balunda babu. Kadi nansha bobu benza malu kayi, badi bavuluka tshidi Nzambi mubalaye bua matuku atshilualua.​—1 Kolinto 15:53; 2 Petelo 1:4; 1 Yone 3:2, 3; Buakabuluibua 20:6.

YEHOWA MMUKUBIKILE ANYI?

15. Mmalu kayi adi kaayi aleja ne: muntu mmuedibue manyi a nyuma muimpe?

15 Pamuapa utu udiebeja bua kumanya bikala Yehowa mukubikile bua kuya mu diulu. Wewe udiumvua ne: bidi mua kuikala nanku, ela meji bua nkonko ya mushinga eyi: Utuku udimona ne tshisumi tshia bungi nangananga mu mudimu wa kuyisha anyi? Utuku bushuwa musue kulonga Bible ne kumanya “malu male a Nzambi” anyi? (1 Kolinto 2:10) Utuku umona ne: Yehowa utu ukuambuluisha bua kupatula bipeta bimpe mu mudimu wa buambi anyi? Utuku musue kuenza tshidi Yehowa musue kupita bualu kayi bukuabu buonso anyi? Udiku munange bantu bakuabu bikole ne udimona ne dibanza dinene dia kubambuluisha bua kuenzelabu Yehowa mudimu anyi? Udiku ne malu adi akujadikila ne: Yehowa mmukuambuluishe mu mishindu ya bungi misunguluke mu nsombelu webe anyi? Wewe muandamune nkonko eyi ne: Eyowa, bidiku biumvuija ne: udi mupete dibikila dia kuya mu diulu anyi? Tòo, kabiena nanku to. Bua tshinyi? Bualu batendeledi bonso ba Nzambi badi mua kudiumvua mushindu eu, nansha bobu bela manyi anyi kabayi bela manyi. Ku diambuluisha dia nyuma wende muimpe, Yehowa udi upesha mutendeledi wende yonso bukole bua kudiumvua mushindu eu nansha yeye ne ditekemena kayi. Bulelela, wewe welakana bua kumanya bikalabu bakubikile bua kuya mu diulu, bidi bileja ne: ki mbakubikile to. Bualu bantu badi Yehowa musungule kabena belakana to. Mbatuishibue!

16. Mmunyi mutudi bamanye ne: ki mbantu bonso badi bapete nyuma wa Nzambi badi ne dibikila dia kuya mu diulu?

16 Kudi bilejilu bia bungi mu Bible bia bantu bavua ne lulamatu bavua bapete nyuma muimpe wa Yehowa kadi kabayi baye mu diulu to. Tuakulayi bua Yone Mubatiji. Yezu wakamba ne: kakuvua muntu uvua munene mupite Yone to, kadi wakalua kuamba pashishe ne: Yone kavua ne bua kukokesha mu diulu bu mukalenge to. (Matayi 11:10, 11) Davidi pende uvua mulombodibue kudi nyuma muimpe. (1 Samuele 16:13) Nyuma muimpe eu uvua umuambuluisha bua kumvua malu male a Yehowa ne uvua kabidi mumulombole bua kufunda amue malu adi mu Bible. (Mâko 12:36) Nansha nanku, mupostolo Petelo wakamba ne: Davidi “kavua mubande mu diulu to.” (Bienzedi 2:34) Yehowa uvua muenze mudimu ne nyuma wende bua kupesha bantu aba bukole bua kuenza malu a kukema, kadi kavua muenze nende mudimu bua kubabikila bua kuya mu diulu to. Bidiku bisua kumvuija ne: kabavua ne lulamatu lukumbane anyi kabavua bakumbane bua kuya kukokesha mu diulu anyi? Tòo. Bidi bimueneka patoke ne: Yehowa neababishe ku lufu bua kuikala ne muoyo mu Mparadizu pa buloba.​—Yone 5:28, 29; Bienzedi 24:15.

17, 18. a) Ndifutu kayi didi batendeledi ba Nzambi ba bungi bindile ne muoyo kuulu kuulu lelu? b) Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

17 Batendeledi ba Nzambi ba bungi lelu kabakuya mu diulu to. Mbindile ne muoyo kuulu kuulu bua kusomba pa buloba anu bu Abalahama, Davidi, Yone Mubatiji ne bantu bakuabu ba bungi balume ne bakaji ba tshikondo tshivuabu bafunda Bible pikala Mbulamatadi wa Nzambi ubakokesha. (Ebelu 11:10) Nekuikale bantu 144 000 bakokesha ne Yezu mu diulu. Kadi Bible udi wakula bua bela manyi batshidi ‘bashale’ pa buloba mu tshikondo tshia ku nshikidilu etshi. (Buakabuluibua 12:17) Nunku ba bungi ba ku bantu 144 000 bakadi bafue, ne badi mu diulu.

18 Kadi muntu yeye udiamba ne: mmuedibue manyi, ntshinyi tshidi aba badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba ne bua kuenza? Muntu yeye mutuadije kudia diampa ne kunua mvinyo mu Tshivulukilu, mmunyi muudi mua kumumona? Ntshinyi tshiudi mua kuamba bikala bungi bua badi badiamba ne: mbela manyi buenda buvula? Bidi ne bua kukutonda anyi? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

^ [1] (tshikoso 4) Bavua basekelele tshibilu tshia Pentekoste mu tshikondo tshia muomumue ne tshia tshidimu tshivuabu bapeshe Mose Mikenji ku mukuna wa Sinayi. (Ekesode 19:1) Nunku, Mose uvua pamuapa mubueje tshisamba tshia Isalele mu tshipungidi tshia Mikenji mu dituku dia muomumue ne dia tshidimu tshivua Yezu mubueje bena Kristo bela manyi mu tshipungidi tshipiatshipia.

^ [2] (tshikoso tshia 11) Bua kumanya malu makuabu a tshidi kuledibua tshiakabidi kumvuija, bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1/4/2009, dibeji 3-11, mu Mfualansa.