Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

ELFRIEDE URBAN | STÓRIA DI VIDA

Un vida sábi na trabadju di misionáriu

Un vida sábi na trabadju di misionáriu

Kontise txeu kuza mariadu na kes primeru anu di nha vida. N nase na Txekoslovákia na dia 11 di dizenbru di 1939, sô três mês dipôs ki kumesa Sugunda Géra na Mundu Interu. Nha mai móre dôs simana dipôs pamodi prubléma na partu. Antis di kel-la nha pai dja mudaba pa Alimanha pamodi trabadju. Filismenti pai ku mai di nha mai toma kónta di mi. Na kel ténpu, inda es staba ta kria três irman más novu di nha mai, ki é nhas tia.

Ku nha avô i nha avó.

 Géra kaba na 1945, má vida kontinua difísil. Nos éra alemon, nton nu koredu ku el di Txekoslovákia i nu mandadu pa Alimanha. Na Alimanha kes sidadi staba distruídu i txeu algen staba ta vive na mizéria. Alvês nhas tia ta fikaba na fila noti interu sô pa konsigi un kuzinha di kumida. Otus bês nu ta baba florésta pa panhaba amora i kogumélu, ki nu ta trokaba pa pon. Éra difísil konsigi kumida di tal manera ki es ta furtaba kes animal ki algen ta kriaba na kaza pa es kumeba. Txeu bês nu ta ba detaba ku fómi.

Primeru bês ki nha família obi verdadi di Bíblia

 Nha avô ku nha avó éra katóliku, má nu ka tinha un Bíblia. Padri di kel lugar nega bende nha avô un Bíblia, pamodi el fla ma úniku kuza ki kes algen ki ta baba igreja mesteba éra obi Misa. Kel-li poi nha avô ku txeu pergunta sobri Deus.

 N tinha 7 anu kantu dôs Tistimunha di Jeová ben nos kaza. Es uza Bíblia pa responde kes pergunta ki nha avô tinha sobri trindadi, inférnu i kuzê ki ta kontise ku algen óras ki el móre. Nha avô atxa ma kes respósta di Bíblia éra klaru i el fika kontenti ku es. El staba konvensidu ma dja el atxaba verdadi. Dipôs di kel-li, nos família interu seta studa Bíblia ku un kazal di Tistimunhas di Jeová.

N disidi kuzê ki N krê fazeba ku nha vida

 Sikrê mi éra pikinoti, N ta amaba Jeová. N gostaba di lé artigus sobri kes misionáriu ki ta sirbiba Jeová na kes lugar lonji. N ta perguntaba: ‘Modi ki é ses vida? Modi ki é pregason na kes lugar ki algen nunka ka obi nómi di Jeová?’

Poku antis di N poi méta di bira misionária.

 Ku 12 anu dja N disidiba ma N krê biraba un misionária. I N kumesa ta faze alguns kuza pa N pode txigaba kel méta li. Primeru, N sforsa pa N biraba zeloza na pregason. Dipôs, na dia 12 di dizenbru di 1954, N batiza, i ku ténpu N bira pionera. N staba kuazi ta txiga na nha méta!

 N sabia ma N meste prendeba inglês pa N pode baba Skóla di Jiliádi pa misionárius, pur isu N sforsa txeu pa N prende inglês. N atxa ma N pode trenaba inglês ku kes trópa di Mérka ki staba na Alimanha kel bês. Un dia N txiga pértu di un trópa i N fla-l: “Ami é Kristu.” El djobe-m i el fla-m ku jetu: “N ta atxa ma bu krê fla ma bo é un kriston.” N ka ta papiaba inglês dretu, sima N ta pensaba!

 Kantu N tinha 20 i pokus anu N muda pa Inglatéra. Di palmanhan, N ta tomaba kónta di fidjus di un família ki éra Tistimunha di Jeová. Di tardi, N ta baba pregason di kaza en kaza ki ta daba mi un bon xansi di trena inglês. Dipôs di un anu na Inglatéra, N bira ta pâpia inglês más midjór.

 N volta pa Alimanha i na otubru di 1966 N konvidadu pa N ser pionera spesial na sidadi di Mechernich. La éra friu i kes algen ka ta mostraba interesi na nos mensaji. Nunka es ka ta konvidaba nos pa nu entraba na ses kaza, sikrê staba friu dimás. Txeu bês N ta pidiba Jeová na orason: “Si un dia bu dexa-m bira misionáriu, favor manda-m pa un lugar kenti.”

N konsigi nha méta

 Dipôs di ten sô uns mês na trabadju di pionera spesial, Jeová da-m kel ki N kreba! N konvidadu pa N faze párti di turma nunbru 44 di Skóla di Jiliádi pa misionárius, i nu faze formatura na dia 10 di setenbru di 1967. Pa undi ki N mandadu? Pa Nikarágua na Mérka Sentral, ki é un país bunitu i kenti! Kes misionáriu ki dja staba la resebe ku amor ami i kes três misionária ki bai djuntu ku mi. N xinti sima apóstlu Paulu, ki “agradese Deus i el ganha koraji” kantu irmons bai inkontra ku el. — Atus 28:15.

Na Skóla di Jiliádi (N sta na skerda), djuntu ku otus alunu Francis i Margaret Shipley.

 N diziginadu pa sidadi di León, ki tinha txeu pas. N staba disididu na prende spanhol más faxi ki N ta konsigiba. Éra difísil pa mi prende spanhol, sikrê N ten dôs mês ta studa-l 11 óra pa dia!

 N ta lenbra ma un dia un mudjer na pregason da-m un fresco, ki é nómi di un bebida di fruta di Nikarágua. N pensa ma N flaba el ma N ta bebeba sô agu filtradu. Má kel mudjer fika ta djobe-m dimiradu. Alguns dia dipôs N da kónta ma nha spanhol staba mariadu. N flaba kel mudjer ma N ta bebeba sô “agu bénta”! Filismenti ku ténpu nha spanhol midjora.

Ku Marguerite, ki foi nha koléga di trabadju di misionáriu duránti 17 anu.

 Txeu bês N ta studaba Bíblia ku famílias interu. Dja ki N ta xintiba suguru na León, N gostaba di faze studus di Bíblia di noti, alvês ti 10 óra. N sabia nómi di kuazi tudu algen na kel sidadi. Na kaminhu pa kaza N ta atxaba vizinhus xintadu na frenti di ses kaza ta toma frésku di noti, N ta flaba es mantenha i N ta papiaba ku es.

 N djuda txeu algen prende verdadi na León. Un di es éra Nubia, ki tinha 8 fidju matxu. Nu kontinua ta studa ti 1976, kantu N mudadu pa sidadi di Manágua. Duránti 18 anu N ka konsigi pâpia ku Nubia i ku se fidjus, ti ki N volta pa León pa N sisti un kongrésu. Na intervalu, un grupu di jóvens fika na nha vólta, éra kes fidju di Nubia! N fika kontenti dimás kantu N odja ma Nubia konsigi kria se fidjus na verdadi.

Trabadju di misionáriu na ténpus difísil

 Poku antis di 1980, tevi txeu mudansa na sosiadadi i na pulítika di Nikarágua. Nu kontinua ta prega di midjór manera ki nu konsigi. Na tiritóriu ki N mandadu, ki éra Mazaia, ki ta fikaba na sul di sidadi kapital, txeu bês nu ta atxaba manifestason ku txeu barudju i grupus ku arma. Un noti nu staba na runion kantu kes trópa Sandinista i kes trópa di govérnu kumesa ta da kunpanheru tiru. Nton nu tevi ki deta na txon di Salon di Reinu, asi pa bala ka panhaba nos. a

 Un otu dia, timenti N staba na pregason, N inkontra ku un Sandinista ki tinha maskra i el staba ta da un trópa tiru. N tenta fuji, má parse más un ómi ku maskra. N kóre na kel rua, má ka tinha manera di skapa. Kes elikópitru di govérnu kumesa ta baza tiru. Di un óra pa kel otu, un ómi abri pórta di se kaza i el puxa-m pa déntu. N xinti ma Jeová salva-m própi!

N koredu ku el di Nikarágua!

 N fika na Mazaia ti dia 20 di marsu di 1982, ki é un dia ki nunka N ka ta skese. Sédu palmanhan na kel dia, mi ku más sinku misionáriu, nu staba ta ba toma kafé kantu nu odja un grupu di trópa Sandinista ku arma na mô ta anda na kintal di lar misionáriu. Es invadi kel sala di kume i un di es grita riju: “Nhos ten un óra pa nhos ruma maléta i pa nhos ben ku nos.”

 Kes trópa leba-nu pa un lugar ki ta fazedu agrikultura i es pô-nu prézu la pa alguns óra. Dipôs, es toma kuatu di nos, es pô-nu na un otokaru pikinoti, es leba-nu pa frontera di Kósta Rika, i es kóre ku nos di Nikarágua. Ku ténpu 21 misionáriu koredu ku el di Nikarágua tanbê.

 Kes irmon na Kósta Rika resebe-nu i na kel otu dia nu bai pa Betel na San Juzé. Nu ka fika txeu ténpu la. Uns 10 dia dipôs, 8 di nos mandadu pa nos novu diziginason na Onduras.

Ta sirbi na Onduras

 Na Onduras, N mandadu pa sidadi di Tegusigalpa. Kantu N txiga la, tinha sô un kongregason. Dipôs di 33 anu ta sirbi la, nunbru di kongregasons omenta pa 8. Infilismenti, sima ténpu ba ta pasa, krimi ku violénsia bira txeu na Tegusigalpa. Tinha txeu ladron, i es ataka-m txeu bês. Tinha tanbê alguns bandidu ki ta pidiba mi dinheru ô “inpostu di géra”, sima es ta txomaba el. N ta flaba es: “N tene un kuza ki ten más valor di ki dinheru”. I N ta daba es un tratadu ô un revista. Sénpri es ta dexaba mi bai!

 Maioria di algen di Tegusigalpa éra di pas i es tinha bondadi. I N djuda alguns di es prende verdadi. Pur izénplu, N ta lenbra di Beti, ki éra un studanti ki ta parse ma sta fazeba bon prugrésu. Má txiga un dia ki el fla-m ma el staba ta ba faze párti di un igreja Ivanjéliku. Nha tristéza kaba dôs anu dipôs kantu Beti larga kel igreja i el kumesa ta studa Bíblia ku mi otu bês. Pamodi ki el volta? Beti xinti falta di kel amor di verdadi ki el ta xintiba na kongregason. (Juan 13:34, 35) El fla-m: “Nhos ta resebe tudu algen ku amor na runion, ka ta inporta si é riku ô póbri. Nhos é diferenti.” Ku ténpu Beti batiza.

 Lar misionáriu na Tegusigalpa fitxadu na 2014. Dipôs di kel-la N diziginadu pa Panamá. Gósi N ta mora na un lar misionáriu djuntu ku un kazal i dôs irman ki dja dura na trabadju di misionáriu.

Txiga na méta spritual ta da filisidadi di verdadi

 Dja N ten uns 55 anu na trabadju di misionáriu. Gósi, pamodi prublémas di saúdi, N ka ta konsigi faze txeu kuza, sima N ta konsigi fazeba antis. Jeová djuda-m kontinua ta inxina otus algen sobri el.

 N podia konsentraba na faze otu kuza na nha vida? Sin. Má N ka ta resebeba txeu benson! N djuda más di 50 algen prende verdadi, i es é sima nhas fidju. Tanbê N ten txeu otus amigu. Alén di kel “família grandi” li, nha tia Stefi, ki N krê txeu ki ta mora na Alimanha, ta ama-m i ta djuda-m.

 Enbóra nunka N ka kaza, nunka N ka xinti mi sô. Jeová sénpri sta ku mi. Tanbê N ten bons amigu, sima Marguerite Foster, ki foi nha koléga na trabadju di misionáriu duránti 17 anu. Nu tevi txeu spiriénsia sábi djuntu, i ti inda nos é amiga. — Provérbios 18:24.

 Kuzê ki ta da-m más alegria é sabe ma N uza nha vida di midjór manera, ki é sirbi Jeová di tudu nha korason. Kel sonhu ki N tinha kantu mi éra mininu kontise, i N tevi txeu spiriénsia sábi! Ami é filís di verdadi i N tene gana di sirbi Jeová pa tudu ténpu.

a Frente Sandinista de Libertação Nacional bira txeu konxedu na Nikarágua poku antis di 1980, i dipôs el tra kel família ki dja tinha más di 40 anu ta governa.