Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 51

‘Jeová ta salva kes ki sta dizanimadu’

‘Jeová ta salva kes ki sta dizanimadu’

‘Jeová sta pértu di kes ki tene korason maguadu, el ta salva kes ki sta dizanimadu.’ — SALMO 34:18, nóta di rodapé.

KÁNTIKU 30 Nha amigu, nha Pai i nha Deus

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

ALVÊS nu pode xinti ma vida é kurtu i ‘xeiu di preokupason.’ (Jó 14:1) Pur isu, ta da pa ntende pamodi ki alvês nu ta xinti dizanimadu. Txeu sérvu di Jeová na ténpu antigu tanbê ta xintiba si. Alguns ti krê moreba. (1 Reis 19:2-4; Jó 3:1-3, 11; 7:15, 16) Má Jeová, kel Deus ki es ta kunfiaba na el, konsola-s i da-s forsa. Ses stória sta na Bíblia pa konsola-nu i pa inxina-nu. — Rom. 15:4.

2 Na kel studu li, nu sta ben odja izénplu di Juzé, ki éra fidju di Jakó; di Nuemi ki éra viúva i di se nóra Ruti; di levita ki skrebe Salmo 73 i di apóstlu Pedru. Tudu kes sérvu di Jeová li, pasa pa situasons ki es xinti txeu dizanimadu. Modi ki Jeová da-s forsa? I kuzê ki nu ta prende ku ses izénplu? Respósta di kes pergunta li ta ben da-nu más sertéza ma ‘Jeová sta pértu di kes ki tene korason maguadu’ i el ‘ta salva kes ki sta dizanimadu.’ — Sal. 34:18, nóta di rodapé.

JUZÉ AGUENTA UN GRANDI INJUSTISA

3-4. Kuzê ki kontise ku Juzé kantu el éra jóven?

3 Kantu Juzé tinha uns 17 anu, Deus pô-l ta ten dôs sonhu. Kes sonhu ta mostraba ma Juzé ta ben sérba un algen inportanti ki se família ta ben ruspetaba. (Gén. 37:5-10) Má lógu dipôs ki el tevi kes sonhu, se vida muda tudu. Envês di se irmons ruspeta-l, es bende-l. I el bira skravu di un ómi inportanti na Ijitu ki txomaba Putifar. (Gén. 37:21-28) Di un óra pa kel otu, Juzé dexa di ser kel fidju ki se pai kreba más txeu i el bira un skravu sen valor na Ijitu, ta trabadja pa un ómi ki ka konxeba Jeová. — Gén. 39:1.

4 Dipôs, situason di Juzé fika más piór inda. Mudjer di Putifar fla ma Juzé tenta viola-l. Má Putifar nen ka tenta sabe si éra verdadi ô nau. Envês di kel-li, el manda poi Juzé na kadia undi ki el prendedu ku korenti. (Gén. 39:14-20; Sal. 105:17, 18) Na kel ténpu, Juzé éra jóven inda. Nton, pensa modi ki el xinti kantu el akuzadu di tenta viola un algen. Pensa tanbê kuzê ki pesoas podia flaba sobri nómi di Jeová. Di sertéza Juzé tinha txeu motivu pa xintiba dizanimadu!

5. Kuzê ki djuda Juzé ka fika dizanimadu dimás?

5 Timenti Juzé éra skravu i kantu el staba na kadia, el ka podia fazeba nada pa mudaba se situason. Nton, kuzê ki djuda-l ka fika dizanimadu dimás? Envês di el konsentra na kes kuza ki el ka ta podia fazeba, el faze se midjór na kes trabadju ki el mandadu. Más inportanti inda, Juzé ta konsentraba na agrada Jeová, kel Algen más inportanti na se vida. Pur isu, Jeová ta abensuaba tudu kuza ki el ta fazeba. — Gén. 39:21-23.

6. Modi ki sonhus di Juzé djuda-l?

6 Otu kuza ki djuda Juzé ka fika dizanimadu dimás é pensa na kes sonhu ki el tevi alguns anu antis. Kes sonhu ta mostraba ma el ta ben odjaba se família otu bês i ma se situason ta ben midjoraba. I é kel-li ki kontise. Kantu Juzé tinha uns 37 anu, se sonhus kumesa ta kunpri di un manera spetakular! — Gén. 37:7, 9, 10; 42:6, 9.

7. Sima sta na 1 Pedro 5:10, kuzê ki ta djuda-nu lida ku situasons difísil?

7 Kuzê ki nu ta prende. Stória di Juzé ta lenbra-nu ma es mundu li é mau i ma pesoas pode trata-nu ku injustisa. Ti mésmu un irmon na kongregason pode magua-nu. Má si nu odja Jeová sima nos Rótxa, ô nos Proteson, nu ka ta fika dizanimadu dimás ô para di sirbi-l. (Sal. 62:6, 7; 1 Pedro 5:10.) Lenbra tanbê ma Juzé tinha uns 17 anu kantu Jeová pô-l ta ten kes sonhu. Kel-li ta mostra ma Jeová ta kunfia na jóvens ki ta sirbi-l. Oji txeu jóven é fiel pa Jeová sima Juzé. Alguns di es ti podu na kadia sen ninhun kulpa pamodi es krê kontinua lial pa Jeová. — Sal. 110:3.

DÔS MUDJER KI STABA TRISTI DIMÁS

8. Kuzê ki kontise ku Nuemi i Ruti?

8 Pamodi un grandi fómi, Nuemi ku se família dexa ses kaza na Judá i es ba vive sima stranjeru na Muabi. Timenti es staba la, maridu di Nuemi ki txomaba Elimeleki móre i el fika el sô ku se dôs fidju. Dipôs di un ténpu, fidjus di Nuemi kaza ku dôs mudjer di Muabi, ki txomaba Ruti ku Orpa. Uns 10 anu dipôs, kes fidju di Nuemi tanbê móre i es ka dexa ninhun fidju. (Rute 1:1-5 ) Imajina modi ki kes três mudjer fika tristi dimás! É klaru ki Ruti ku Orpa podia kazaba otu bês. Má ken ki ta kuidaba di Nuemi ki dja staba algen grandi? Un dia, Nuemi staba dizanimadu dimás ki el txiga di fla: ‘Ka nhos txoma-m Nuemi. Nhos txoma-m Mara, pamodi Tudu-Poderozu bira nha vida txeu margós.’ Ku korason maguadu, Nuemi disidi volta pa Belen i Ruti bai ku el. — Rute 1:7, 18-20.

Jeová mostra Nuemi ku Ruti ma el pode djuda se sérvus óras ki es sta tristi i dizanimadu. El ta pode faze mésmu kuza pa bo? (Odja parágrafus 8 ti 13.) *

9. Sima sta na Rute 1:16, 17, 22, modi ki Ruti nkoraja Nuemi?

9 Kuzê ki djuda Nuemi lida ku kel situason? Amor lial. Pur izénplu, Ruti mostra amor lial pa Nuemi kantu el fika ku el. (Lé Rute 1:16, 17, 22.) Na Belen, Ruti trabadja duru. El ta panhaba kes kumida ki ta restaba na kanpu pa el kumeba el ku Nuemi. Pamodi kel-li, tudu algen ta pode odjaba ma Ruti éra un bon mudjer i trabadjadera. — Rute 3:11; 4:15.

10. Modi ki Jeová mostra amor pa kes algen póbri, sima Nuemi ku Ruti?

10 Jeová daba israelitas un lei ki ta mostraba konpaxon pa kes algen ki éra póbri, sima Nuemi ku Ruti. Kel lei ta flaba ma óras ki un algen ta fazeba kodjéta, el devia dexaba alguns réstu di kumida na kanpu pa kes algen póbri panhaba. (Lev. 19:9, 10) Pur isu, Nuemi ku Ruti konsigi ten kumida sen ba pidi zimóla.

11-12. Modi ki Boás djuda Nuemi ku Ruti?

11 Kel kanpu ki Ruti ta panhaba kumida éra di un ómi riku ki txomaba Boás. El fika dimiradu ku amor i lialdadi ki Ruti mostra pa Nuemi. Pur isu, el kunpra eransa di ses família i el kaza ku Ruti. (Rute 4:9-13 ) Boás ku Ruti tevi un fidju ki txomaba Obedi, ki más tardi bira avó di Rei Davidi. — Rute 4:17.

12 Imajina modi ki Nuemi fika kontenti kantu el karega Obedi i el agradese Jeová pa es prezenti! Má kel midjór inda sta pa ben. Óras ki Ruti ku Nuemi resusitadu, es ta ben sabe ma kel Misías ki staba pa binha, ki é Jizus Kristu, ben di família di Obedi!

13. Ki kuzas inportanti nu pode prende ku stória di Nuemi ku Ruti?

13 Kuzê ki nu ta prende. Óras ki nu ta pasa pa prublémas nu pode fika dizanimadu, ti mésmu ku korason kebradu. Pode parse ma alguns situason ka ten soluson. Na kes óra la, nu debe kunfia na nos Pai na Séu i fika djuntu ku nos irmons. É klaru ki Jeová pode ka tra-nu kel prubléma. Pur izénplu, Jeová ka resusita maridu i fidjus di Nuemi. Má, Jeová pode uza nos irmons ku irmans pa djuda-nu lida ku kel situason ki nu sta pasa pa el. — Pro. 17:17.

UN LEVITA KI STABA KUAZI TA TROPESA

Kel skritor di Salmo 73 staba kuazi ta tropesa kantu el odja ma vida di kes algen mau ta parseba midjór ki di sel. Kel-li tanbê pode kontise ku nos. (Odja parágrafus 14 ti 16.)

14. Pamodi ki un levita fika dizanimadu dimás?

14 Kel skritor di Salmo 73 éra un levita. El tevi un priviléjiu grandi di sirbi na kaza di adorason pa Jeová. Má simé, tevi un ténpu na se vida ki el fika dizanimadu. Pamodi? El kumesa ta xinti invéja di kes algen mau i orgulhozu. El ka xinti invéja di kes kuza mariadu ki es ta fazeba, má di ses vida ki ta parseba ma éra midjór ki di sel. (Sal. 73:2-9, 11-14) Ta parseba ma es tinha tudu: rikéza, un vida sábi i sen ninhun preokupason. Kantu kel levita odja kel-li, el fika dizanimadu dimás ki el fla: ‘Di sertéza, é atoa ki N mante nha korason puru i N laba nhas mô di kulpa.’ Kel-li ta mostra ma se amizadi ku Jeová staba na prigu.

15. Sima sta na Salmo 73:16-19, 22-25, kuzê ki djuda kel levita ka fika dizanimadu más?

15 Salmo 73:16-19, 22-25. Kel levita ‘entra na kel grandi santuáriu di Deus’. Timenti el staba la, talvês djuntu ku kes algen ki ta adoraba Jeová, kel levita fika kalmu, el pensa más dretu sobri se situason i el faze orason. Nton, el kumesa ta odja ma se manera di pensa staba mariadu i ma el staba ta bai pa un kaminhu prigozu ki podia siparaba el di Jeová. Tanbê kel levita ntende ma kes algen mau sta na ‘un txon ki ta skorega’ i es ta ben ten ‘un fin terível.’ Pa el libraba di invéja i pa el ka fikaba dizanimadu, kel levita meste odjaba kuzas sima Jeová ta odja. Kantu el faze kel-li, el xinti pas otu bês i alegria. El fla: ‘Fóra [Jeová] N ka krê nada na Téra.’

16. Kuzê ki nu pode prende ku kel levita?

16 Kuzê ki nu ta prende. Nunka nu ka debe xinti invéja di kes algen mau ki ta parse ma es ten un vida sábi. Ses filisidadi ta ben kaba i es ka ta ben vive pa tudu ténpu. (Ecl. 8:12, 13) Si nu xinti invéja di es, nu pode fika dizanimadu i nu pode poi na prigu nos amizadi ku Jeová. Pur isu, si bu da kónta ma bu sta xinti invéja di kes algen mau pamodi ta parse ma es ten un vida sábi, faze sima kel levita. Obi konsedjus di Deus i faze amizadi ku kes ki ta sirbi-l. Si bu amor pa Jeová é más grandi ki kalker otu kuza, bu ta atxa kel alegria di verdadi. I bu ta kontinua na kaminhu di kel ‘vida di verdadi.’ — 1 Tim. 6:19.

FRAKÉZAS DI PEDRU DIZANIMA-L

Pedru konsigi vense kel tristéza i el kontinua ta sirbi Jeová. Se izénplu pode djuda-nu i djuda otus. (Odja parágrafus 17 ti 19.)

17. Ki motivus Pedru tinha pa xintiba dizanimadu?

17 Apóstlu Pedru éra un ómi ativu i xeiu di inerjia. Má alvês, el ta flaba i el ta fazeba kuzas sen pensa. É pur isu ki na alguns situason el ta rapendeba di kuzas ki el ta flaba ô fazeba. Pur izénplu, kantu Jizus fla se apóstlus ma el ta ben sufreba i moreba, Pedru reprende-l i el fla-l: ‘Kel-li ka ta kontise ku bo.’ (Mat. 16:21-23) Má Jizus koriji Pedru. Kantu un grupu violéntu ba prende Jizus, Pedru aji kel óra sen pensa i el korta orédja di un skravu di saserdóti prinsipal. (João 18:10, 11 ) Más un bês Jizus tevi ki koriji se apóstlu. Tanbê, Pedru fla ma nunka el ka ta bandonaba Jizus, mésmu ki tudu kes otu apóstlus fazeba kel-la! (Mat. 26:33) Má Pedru ka éra fórti sima el ta pensaba. Más tardi na kel noti, Pedru nega se Sinhor três bês. El fika tristi dimás ki el ‘sai di la i el txora ku txeu mágua.’ (Mat. 26:69-75) Talvês el fika ta pensa ma nunka más Jizus ka ta purduaba el.

18. Modi ki Jizus djuda Pedru ka fika dizanimadu más?

18 Má Pedru ka dexa tristéza pô-l ta para di sirbi Jeová. Dipôs ki el tropesa, el rekupera i el kontinua ta sirbi djuntu ku kes otu apóstlus. (João 21:1-3; Atos 1:15, 16 ) Kuzê ki djuda-l rekupera? Jizus dja fazeba orason pa fé di Pedru ka fikaba fraku. Tanbê el insentiva-l pa el volta i pa el da se irmons koraji i Jeová responde kel orason di Jizus. Más tardi, Jizus parse pa Pedru talvês pa nkoraja-l. (Luc. 22:32; 24:33, 34; 1 Cor. 15:5) Dipôs ki kes apóstlu pasa un noti interu ta piska sen pega nada, Jizus parse pa es. Na kel momentu, el da Pedru xansi di fla-l modi ki el ta amaba el. Jizus dja purduaba se amigu ki el kreba txeu i el da-l más trabadju. — João 21:15-17.

19. Modi ki Salmo 103:13, 14 ta djuda-nu pensa sobri nos pekadu sima Jeová ta pensa?

19 Kuzê ki nu ta prende. Manera ki Jizus lida ku Pedru ta mostra ma el ten mizerikórdia i ma el ta imitaba kualidadis di se Pai di manera perfetu. Pur isu, óras ki nu faze un pekadu nu ka debe pensa ma Jeová nunka ka ta purdua-nu. Nu debe lenbra ma é si ki Satanás ta gostaba pa nu pensa. Envês di kel-li, nu debe sforsa pa nu pensa sima Jeová, ki é un Deus ki ta ama-nu i ki ta purdua-nu. É si tanbê ki nu krê odja nos kabésa i kes otu algen ki ta peka kóntra nos. — Salmo 103:13, 14.

20. Kuzê ki nu ta ben odja na kel otu studu?

20 Izénplu di Juzé, di Nuemi ku Ruti, di levita i di Pedru, ta djuda-nu ten sertéza ma ‘Jeová sta pértu di kes ki tene korason maguadu.’ (Sal. 34:18) É verdadi ki alvês el ta dexa-nu sufri i pasa pa situason ki pode dizanima-nu. Má óras ki nu ta konsigi aguenta firmi ku ajuda di Jeová, nos fé ta fika más fórti. (1 Ped. 1:6, 7) Na kel otu studu, nu ta ben odja modi ki Jeová ta djuda se sérvus lial ki sta dizanimadu, talvês pamodi inperfeson ô situasons difísil.

KÁNTIKU 7 Nos forsa ta ben di Jeová

^ par. 5 Alguns sérvu di Jeová, sima Juzé, Nuemi ku Ruti, un levita i apóstlu Pedru pasa pa situasons ki pô-s ta xinti dizanimadu. Kel studu li sta ben mostra modi ki Jeová konsola-s i da-s forsa. Tanbê, nu sta ben odja kuzê ki nu pode prende ku ses izénplu i di manera ki Jeová lida ku es ku amor.

^ par. 56 SPLIKASON DI DIZENHUS: Nuemi, Ruti i Orpa fika tristi i dizanimadu pamodi ses maridu móre. Más tardi Ruti, Nuemi i Boás fika kontenti kantu Obedi nase.