Atus 17:1-34

  • Paulu ku Silas na Tesalónika (1-9)

  • Paulu ku Silas na Berea (10-15)

  • Paulu na Atenas (16-22a)

  • Diskursu di Paulu na Areópagu (22b-34)

17  Nton, es pasa pa Anfípulis i Apulónia i es txiga na Tesalónika, undi tinha un sinagóga di judeus.  I sima Paulu tinha kustumu, el entra na sinagóga i duránti três sábadu el uza Skrituras pa rasusina ku es,  ta splika i ta uza kes kuza li ki skrebedu, pa prova ma Kristu tinha ki sufreba i sérba resusitadu.* El ta flaba: “Kel-li é kel Kristu, kel Jizus, ki N sta pâpia nhos di el.”  Pur isu, alguns di es bira ta kridita i es djunta ku Paulu i Silas, i un monti gregu ki ta adoraba Deus faze mésmu kuza, djuntu ku txeu mudjer inportanti.  Má kes judeu fika ku siumis. Nton, es djunta alguns ómi mau ki ta staba la pa prasa ta anda, i es forma un grupu i es faze un revólta na sidadi. Es invadi kaza di Jazon ta djobe Paulu ku Silas pa traze-s pa fóra, pa kel grupu.  Kantu es ka atxa-s, es rasta Jazon i alguns irmon ti kes autoridadi di sidadi, ta grita: “Kes ómi ki sta ta kria prubléma na téra interu sta li tanbê,  i Jazon resebe-s na se kaza. Tudu kes ómi li ta aji kóntra lei di Séza, ta fla ma ten otu rei, ki é Jizus.”  Kantu es obi kes kuza li, kel monti di algen i kes autoridadi di sidadi fika ajitadu;  i dipôs ki Jazon i kes otu algen paga kel fiansa ki es pididu, es dexadu bai. 10  Lógu ki fika noti, kes irmon manda Paulu ku Silas pa Berea. Kantu es txiga la, es entra na sinagóga di judeus. 11  Kes judeu di Berea tinha más vontadi di prende di ki kes di Tesalónika, pamodi es tinha txeu interesi na resebe palavra di Deus, i tudu dia es ta piskizaba Skrituras ku kuidadu pa odja si kes kuza éra verdadi. 12  Pur isu, txeu di es bira krenti, i tanbê txeu mudjer gregu ki éra ruspetadu i alguns ómi gregu. 13  Má kantu kes judeu di Tesalónika fika ta sabe ma Paulu staba ta pâpia di palavra di Deus tanbê na Berea, es bai pa la pa poi povu ta fika kóntra es. 14  Nton kel óra, kes irmon manda Paulu pa mar, má Silas ku Timótiu fika la. 15  Má, kes ki staba ta kunpanha Paulu leba-l ti Atenas. I es volta dipôs ki Paulu fla-s ma Silas ku Timótiu debe ba atxaba el más faxi ki es pode. 16  Timenti Paulu staba ta spera-s na Atenas, el* fika txeu xatiadu kantu el odja ma sidadi staba xeiu di imajen. 17  Nton, el kumesa ta rasusina na sinagóga ku kes judeu i ku kes otu algen ki ta adoraba Deus, i tudu dia na prasa ku kes algen ki ta staba la. 18  Má alguns filózofu, ki éra epikureu i stoiku, kumesa ta diskuti ku el. Alguns staba ta fla: “Kuzê ki es papiador sta ta krê fla?” Otus fla: “Ta parse ma el sta pâpia di uns deus stranhu.”* Es staba ta fla kel-li pamodi Paulu staba ta pâpia di kes notísia sábi di Jizus i di resureison. 19  Nton, es pega-l i es leba-l pa Areópagu.* Es fla: “Nu pode sabe kal ki é kel ensinu novu ki bu sta pâpia di el? 20  Pamodi bu sta ta pâpia di alguns kuza ki é stranhu pa nos, i nu krê sabe kuzê ki es siginifika.” 21  Na verdadi, tudu kes algen di Atenas i kes stranjeru ki staba ta mora la,* ta uzaba tudu ses ténpu livri ta konta ô ta obi nobidadi. 22  Nton, Paulu labanta na meiu di Areópagu i el fla: “Ómis di Atenas, dja N odja ma na tudu kuza ta parse ma nhos ten más ruspetu pa kes deus* ki kes otu algen. 23  Pur izénplu, timenti N staba ta pasa i ta djobe dretu kes kuza ki nhos ta adora, N atxa ti un altar ki sta skrebedu: ‘Pa un Deus ki ka konxedu.’ Nton, é di kel ki nhos sta ta adora sen konxe, ki N sta ta pâpia nhos di el. 24  Kel Deus ki faze mundu i tudu kuza ki ten na el, dja ki el é Sinhor di séu ku téra, el ka ta mora na ténplus ki é mô di ómis ki faze. 25  Nen el ka meste pa mô di ómis sirbi-l sima ki el meste di algun kuza, pamodi é el ki ta da tudu algen vida, folgu i tudu kuza. 26  I el faze di un sô ómi tudu nason, pa es mora na téra interu, i el marka ténpu pa alguns kuza kontise i tanbê el poi limiti ti undi ki algen ta viveba. 27  Pamodi Deus krê pa pesoas buska-l, pa es palpa pa djobe-l i pa es atxa-l. Na verdadi, el ka sta lonji di kada un di nos. 28  Pamodi através di el nu ten vida, nu ta mexe i nu ta izisti, sima alguns di nhos poéta fla: ‘Pamodi nos tanbê é se fidjus.’* 29  “Pur isu, dja ki nos é fidjus* di Deus, nu ka debe pensa ma Deus é sima oru, prata ô pédra, sima algun kuza ki ómi uza arti i imajinason pa faze. 30  É verdadi ki Deus ka leba en kónta kes ténpu di iginoránsia, má gósi el sta ta fla tudu algen, na tudu lugar, ma es debe rapende. 31  Pamodi el marka un dia ki el ta ben julga téra interu ku justisa através di un ómi ki el skodje, i el da tudu algen un garantia kantu el resusita-l di mórti.” 32  Kantu es obi ta papiadu di resureison di mortus, alguns kumesa ta faze trósa, timenti otus fika ta fla: “Nu ta torna obi-u ta pâpia di kel-li.” 33  Nton Paulu bai, 34  má alguns ómi djunta ku el i es bira ta kridita. Entri es staba Dioníziu, ki éra juís di tribunal di Areópagu, un mudjer ki txomaba Dámaris i otus algen.

Nótas di rodapé

Na gregu ta fla: “labantadu di mórti”.
Na gregu ta fla: “se spritu”.
Ô: “stranjeru”.
Ô: “ta vizita sidadi”.
Ô: “nhos é más relijiozu”.
Ô: “disendénsia”.
Ô: “disendénsia”.