Ú FA e̱r i hii ve or ne á lu anden ikyondo na avul avul kpa? Yehova yange kaa a na er a̱ er nahan. Or ne ka Ahiya, profeti u Aôndo. Ú fa or u i yer er profeti kpa? Ka or u Aôndo ka a ôr nan kwagh u una va er ken hemen yô.

Ahiya man Yerobiam

Ahiya ngu lamen a Yerobiam heen. Yerobiam ka or u yange Solomon ver sha u a̱ nengen sha tom u akaamaan a genegh yô. Er Ahiya kohol Yerobiam sha gbenda heen yô, Ahiya er kwagh u cimin kpishi. A ér ikyondo i he i a hua la man a ande i̱ keregh abamber 12. A kaa a Yerobiam er: ‘Ngohol abamber a 10 ne a̱ lu a ou.’ Ú fa er i hii ve Ahiya a ne Yerobiam abamber 10 kpa?

Ahiya pase er Yehova una ngohol tartor hen Solomon kera. A kaa er Yehova una na ikwe 10 sha ikev i Yerobiam. Inja na yô a shi di ikwe ihiar tseegh sha ci u wan u Solomon Rehobiam una hemen yô.

Shighe u Solomon ungwa kwagh u Ahiya ôr a Yerobiam la yô, ishima vihi un kpishi. A nôngo sha u una wua Yerobiam yô. Kpa Yerobiam yevese yem ken Igipiti. Shighe karen kpeghee yô Solomon maa kpe. Yange tema tor anyom 40, kpa hegen i na wan na Rehobiam tor. Ka ken Igipiti Yerobiam ungwa er Solomon kpe ye, nahan man a hide ken Iserael.

Rehobiam ka tor u dedoo ga. A vihi tu a ior hemba sha er yange ter na Solomon lu la. Yerobiam kua ior mba vesen mbagenev ve za hen Tor Rehobiam ve za kaa a na er a̱ eren a ior sha inja. Kpa Rehobiam ungwa ga. Jim je yô, a hemba vihin tu cii. Nahan ior man ve na Yerobiam tor sha ikwe i 10 la, kpa ikwe i ihiar i Yuda kua Benyamin yô ve de er Rehobiam a lu tor ve heregh.

Yerobiam soo er ior ve̱ yemen ken Yerusalem ve̱ za civir ken tempel u Yehova ga. Nahan a er agumabua a sha zenaria ahar nahan a ver sha er ior mba ken ikwe 10 i tartor la ve̱ civir yô. Ica gba ga tsô tar la cii iv a ifer man ipila.

Ken tartor u ikwe ihiar la kpaa mzeiyol ngu. Er Rehobiam tema tor anyom lu a̱ kar i kuma ataan ga je tsô, tor u Igipiti va sha u va nôngon ityav a Yerusalem. A tôô akaa a injaa kpishi a ken tempel u Yehova a yem a min. Nahan ka anshighe kpeghee tseegh tempel la lu vough aa mdoom nam ma yange i maa un la ye.

1 Utor 11:26-43; 12:1-33; 14:21-31.



Mbampin

  • Ati a iorov mba uhar mba ve lu ken foto heen ne ka ana man ana, man ve mba unô ioro?
  • Ahiya er nyi a ikyondo i á hua iyol laa, man inja i kwagh la ér nyi?
  • Solomon nôngo ér una er Yerobiam nyi?
  • Er nan ve Mbaiserael yange ve ver Yerobiam tor sha ikwe i 10 laa?
  • Er nan ve Yerobiam er agumabua a sha zenaria ahara, man ica i gbe ga tsô nyi kwagh i eree?
  • Lu nyi kwagh i er tartor u ikwe i ihiar man tempel u Yehova u ken Yerusalem laa?

Mbampin mbagenev

  • Ôr 1 Utor 11:26-43.

    Yerobiam lu nyi oro, man Yehova tôndo zwa a na ér aluer á kura atindi a Aôndo yô una na un nyi?

  • Ôr 1 Utor 12:1-33.

    Mbamaren man mbatamen vea hen nyi ken ikyav i bo i Rehobiam sha kwagh u nzughul a tahav vev laa? (1 Utor 12:13; Orpa. 7:7; 1 Pet. 5:2, 3)

    Ka hen ana i doo u ikyaior ia ker iwasen i injaa zum u í soo u tsuan kwagh u vesen ken uma ve nyiana? (1 Utor 12:6, 7; Anz. 1:8, 9; 2 Tim. 3:16, 17; Heb. 13:7)

    Kanyi yange i̱ tuur Yerobiam u eren ajiir ahar a civir agumabua, man kwagh la tese ér á na Yehova jighjigh ga nena? (1 Utor 11:37; 12:26-28)

    Lu an nan hemen ior mba ken tartor u ikwe pue la ve, ve hemba ato ve undu mcivir u mimi? (1 Utor 12:32, 33)