Aver yem sha atineakaa

Aver yem sha mver u atineakaa

 ITYOUGH 45

Tartor u Aôndo Kanyi? Er Se Tese Ser Se Soo Ser u_ Va Yô

Tartor u Aôndo Kanyi? Er Se Tese Ser Se Soo Ser u_ Va Yô

Ú FA msen u Yesu yange tese mbadondon nav la kpa?— Wea fa ga yô, se ôr un ken Bibilo imôngo, ngu ken Mateu 6:9-13. Msen shon u ior kpishi ve yer ér Msen u Ter Wase ne, ngu a mkaanem man kpa ker, ér: “Tartor Wou u̱ va.” Ú fa kwagh u a lu Tartor u Aôndo kpa?

De m ôr ú ase, tor ka or u nan hemen ma tar shin ma ijiir yô. Nahan, mba gem mba yer gomoti shin tarkuran u nan lu ityough sha mi la ér, tartor. Ken ityar igen yô, mba yer or u nan lu ityough sha gomoti cii la ér pesiden. Kpa mba gem mba yer Orhemen u gomoti u Aôndo la ér nyi?— Mba yer un ér, Tor. Ka nahan ve i yer gomoti u Aôndo la ér Tartor ye.

Ú fa or u Yehova Aôndo yange tsua nan ér nana̱ lu Tor u gomoti Na la kpa?— Lu Wan Na, Yesu Kristu. Er nan ve á hembe nyityô orhemen u uumace vea tsua ér nana̱ hemen ve ciilii?— Ityôkyaa yô  Yehova, Ter u Yesu la doo Yesu ishima kpishi. Nahan eren kwagh u a lu u vough la hanma shighe cii.

Tsuaa tsuaa, cii man i va mar Yesu ken Betelehem la je, Bibilo tsenga­ôron kwagh u m-mar na, shi i̱ kaa ér una va lu Orhemen u Aôndo a tsough un yô. Se ôr ase kwagh ne ken Yesaia 9:6, 7. Í kaa her ér: ‘I mar se Wan, i na se Wan u nomso; tarkuran ngu sha vandegh Nagh; mba yer iti Na er: . . . Wantor u Bem. Mseer u tarkuran kua bem vea lu a ikighir je ga.’

Ú fa er í hii ve í yer Orhemen u Tartor u Aôndo la heen ér “Wan­tor” kpa?— I yila un nahan sha ci u wantor yô ka wan u tor. Man Yesu ka Wan u Yehova, Tor Uhembancii je. Kpa Yehova shi ver Yesu Tor u gomoti Na, u una tema tor sha tar anyom dubu la. (Mpase 20:6) Yange mba eren Yesu batisema kera yô, á gba “ôron kwaghaôndo . . . kaan er: Gema nen asema, gadia tartor u Sha mgbôghom ve.”—Mateu 4:17.

Ú hen wer, er nan ve Yesu yange lu kaan ér, Tartor la mgbôghomô?— Inja na yô, Tor shon u una va hemen sha la, lu hen atô ve! Ka nahan ve Yesu kaa a ior ér: “Tartor u Aôndo ngu ken a ven je” ye. (Luka 17:21) We ú soo wer Tor u Yehova a ver la a̱ lu a we ikyua ikyua, je u ú fatyô u kôôn iyol a na gaa?

Ôrom ase yôô, ka tom u vesen u nyi yange Yesu va u va eren shin taraa?— Yesu na mlumun sha mpin ne, kaa ér: ‘Ka u Me ôr Loho u Dedoo u tartor u Aôndo ken agar agen kpaa keng, gadia ka sha ci u nahan je i tindim ye.’ (Luka 4:43) Yesu fa je ér, una fatyô u pasen loho u dedoo la un tswen been ga. Nahan ú hen wer yange er nyi?

Ka nyi tom yange Yesu va shin tar u̱ va erene?

Yesu tsua ior mbagenev seer sha a na, shi tese ve u pasen kwaghaôndo. Ior mba hii tesen ve mbara lu iorov 12, lu ve je a tsua ve, ve hingir mbaapostoli nav ye. (Mateu 10: 5, 7) Kpa, lu mbaapostoli mba Yesu tseegh tese ve ér, ve̱ er tom ne yee? Ei, Bibilo kaa ér Yesu yange tese ior mbagenev kpaa kpishi u pasen kwagh. Ken masejime yô, á tindi mbahenen mbagenev 70, á bur ve ker uhar uhar, ve lu zan un ken hemen. Nahan ve lu tesen ior nyi?— Yesu kaa a ve ér: “Kaa nen ve ner: Tartor u Aôndo mgbôghom a ven.” (Luka 10:9) Ka nahan ve ior hen fa kwagh u gomoti u Aôndo ye.

Ken Iserael u sha ayange a tsuaa la yô, yange tor u he nan henda wanjaki nan due tembe a mi, sha er ior vea nenge a nan yô. Lu kwagh u Yesu kpa er, shighe u za ken Yerusalem sha kwa u masetyô je la. Nenge ase yô, ka Yesu una va lu Orhemen u Tartor u Aôndo ye. Kpa ior soo ér a̱ lu Tor ve jee?

Hende jaki ngur yemen yô, ior kpishi ken ikpelaior la gba samber akondo ve sha gbenda. Mbagenev gber ahu a ikyon gba samber sha gbenda. Akondo man ahu a ikyon a ve lu samber sha gbenda la tese ér ve soo ér Yesu a̱ lu Tor ve. Ve gba kaan ér: ‘I̱ wuese Tor u A ve ken iti i Ter la!’ Kpa kwagh ne doo hanma or cii ga. Je yô, mbahemenev mba kwaghaôndo mbagenev gba kaan a Yesu ér, ‘Yange mbahenen Ou ve̱ huan ayôôso!’—Luka 19:28-40.

Hii nan ve, ken masejime yô ior ve kera soo ér Yesu a̱ lu Tor ve ga?

Ayange nga kar ataan yô, i kôr Yesu i za a na hen ya u gomna, Pon­tiu Pilatu. Mbaihyomov mba Yesu za kaa ér, Yesu sengen ér un ngu tor, shi ngu hendan a gomoti u Roma kpaa. Nahan Pilatu pine Yesu ér a̱ paa iyol sha akaa a i we un iyol la. Kpa Yesu kaa ér un ngu nôngon ér una ngohol hemen ga. Á kaa a Pilatu ér: “Tartor Wam ka u shin tar ne ga.”—Yohane 18:36.

Pilatu maa due za kaa a ikpelaior la ér un zua Yesu a ma kwaghbo ga. Kpa hen shighe ne ior kera soo ér Yesu a̱ lu Tor ve ga. Ve soo ér i̱ pase un a̱ yem ga. (John 18:37-40) Pilatu shi hidi va er kwagh a Yesu yô, á mase fan dedoo er Yesu a er ma isholibo ga yô. Nahan ken masejime yô, Pilatu due a Yesu ken won kwa u masetyô, tsô á kaa ér:  “Nenge nen tor wen.” Kpa ior genger amo kaa ér: “I̱ yem a Na kera, i̱ yem a Na kera. I̱ za mande Un.”

Pilatu pine ve ér: ‘M̱ mande Tor wen zee?’ Upristi mba tamen mbara gema kaa ér: “Se mba a tor ga, saa di Shisar tsô.” Ú ungwa imba kwagh u kpilighyol la kpa? Upristi mbaaferev mbara núm ior ken ijime, ve venda Yesu!—Yohane 19:1-16.

Nyian kpa kape kwagh a lu vough er ngise kpa lu nahan je la. Sha jighilii yô, ior kpishi soo ér Yesu a̱ lu Tor ve ga. Alaghga vea kaa ér ve na Aôndo  jighjigh, kpa ve soo ér Aôndo shin Kristu a̱ ôr ve kwagh u vea er ga. Ve soo u lun a ugomoti vev ayol a ve shin tar heen.

Se di ye? Ka sea hen kwagh u Tartor u Aôndo man akaa a kpilighyol a ua va er la nahan, akaa la ka a na i lu se ken ishima a Aôndo nena?— Á doo se ishima, shin ka nahan ga?— Nahan yô, se tese Aôndo ser á doo se ishima, shi se soo ser Tartor na u̱ hemen se nena?

Hii nan ve Yesu yange er batisema, man Aôndo yange tese ér un lumun a na nena?

Se fatyô u tesen Aôndo er i lu se ken ishima la sha u dondon ikyav i Yesu la. Kanyi kwagh Yesu yange er sha u tesen ér Yehova doo un ishima?— Yesu pase wener: “M eren akaa a doon Un gbem.” (Yohane 8:29) Ka mimi, Yesu yange va shin tar sha u va ‘eren ishima i Aôndo’ man sha u una “kure tom na vough kpaa.” (Mbaheberu 10:7; Yohane 4:34) Nenge ase sha kwagh u Yesu yange er cii ve, hii tom na u pasen kwagh la.

Yesu za hen Yohane u eren Batisema shin Ifi u Yordan. Mba hongo shin mnger yô, Yohane maa mir Yesu shin mnger jimin cii, shi due a na sha. Ú fa er i hii ve Yohane yange er Yesu batisema kpa?

Ka han man han se fatyô u ôron mbagenev kwagh u Tartor u Aôndo?

Lu Yesu kaa ér Yohane a̱ er un batisema ye. Kpa er nan ve se fe ser Aôndo yange soo ér i̱ er Yesu batisemaa?— Se fa nahan sha ci u, Yesu yange  duen shin mnger yô, á ungwa imo i Aôndo ôr kwagh sha, kaa ér: “We, U ngu Wan Wam u ishima ishima, ka We ishima i doom a We yum ye.” Shi Aôndo tindi icighan jijingi na sen va tema sha Yesu er ka ikyungugh nahan. Nahan batisema u Yesu er la tese ér, un soo u shiren Yehova tom ken uma na cii, zan zan gbem sha won je.—Marku 1:9-11.

We yô, ú ngu wanye her. Kpa ú va gande yô, ú er nyi?— Ú er batisema er Yesu kpa yange er nahan kpa?— Doo u ú kav un, sha ci u Bibilo kaa ér á ver ú ‘ikav je sha u u̱ dondo Un ijime yô.’ (1 Peteru 2:21) Shighe u ú er batisema yô, ú ngu tesen wer, mimi je ú soo wer Tartor u Aôndo u̱ hemen we. Kpa u eren batisema tseegh yô, kuma ga.

Doo u se dondo akaa a Yesu a tese la cii. Yesu yange kaa ér se̱ de lu “ior i tar ne ga.” Nahan aluer se nyôr iyol ken aeren a taregh nahan kpa, se lu kuran tindi nee? Yesu man mbaapostoli nav cii yange ve palegh akaa a taregh. (Yohane 17:14) Nahan ve gema ve er nyi?— Ve gema ve ôron ior mbagenev kwagh u Tartor u Aôndo. Lu tom u vesen u ve eren ken uuma vev je la. Se yô se fatyô u eren nahan kpa?— Een, se fatyô u eren nahan, aluer se mba sônon a ishima yase i môm ser Tartor u Aôndo u̱ va yô.

Ôr ase avur a Ruamabera agen a á er se kwagh u se er sha u tesen ser, se soo ser Tartor u Aôndo u̱ va la: Mateu 6:24-33; 24:14; 1 Yohane 2:15-17 man 5:3.