LE TERNE PUSHENPE
Sar dikhen pe mande le kolaver?
Sostar trobus te les sama so thos pe tute? Ke le gada phenen but pa le manush. So phenen pa tute ke gada?
Trin dieli pa e moda kai chi trobus te keras
Diela # 1: Te uriaves tu sa iek fialo sar e moda.
“Univar dikhes but dieli pa vareso, ai porme astarel te plachal tu —mothol iek terni kai bushelpe Theresa—. Kana dikhes but patretsi pa manush kai uriavenpe sa iek fialo astares te kames te keres sar lende”.
Na numa le zhuvlia plachal len e moda. Iek libro kai del duma pa sar te bariaren le ternen mothol: “Vi le mursh terne lenpe pala e moda [...]. Uni manush keren but dieli te plachal len e moda de tsinorhara”.
Iek prama mai lashi. E Biblia mothol: “O manush kai gindil ke sa le prame si lashe pakial sa so phenen leske, numa o manush kai arakhel so kerel dikhel mishto sar phirel” (Proverbios 14:15). Pala godia, gindi tu ande so kamen te sikaven le prame kai dikhes. Iek ejemplo si, kana dikhesa ke bikinelpe gada “sexy”, shai pushes tu:
“Kon lel lashimos te avela ke thau mange godola gada?”
“So phenena pa murho traio godola gada?”
“Sikavel chachimasa kon sim ai so pakiau?”
So shai keres. Dikhta iek kurko so keren le manush kai bikinen gada. Savo traio kamen te sikaven? Kamen te sikaven ke trobus te les tu pala e moda? “Le manush kai kamen te bikinen thon but zor te dikhes tu mishto, te uriaves tu vorta ai te avel tu iek stato shukar —phenel iek terni kai bushelpe Keren—. Von zhanen ke le ternen drago lenge e moda”.
Diela # 2: Te uriaves tu sar le kolaver.
Iek terno kai bushelpe Manuel phenel: “Kana savorhe usin gada sa iek fialo ai tu no, den duma pa tute”. Iek terni kai bushelpe Anna mothol: “Nai numa te uriaves tu mishto, vi te dikhen tu mishto kire amiguria.”
Iek prama mai lashi. E Biblia mothol: “Na len tume pala traio kadala lumiako” (Romanuria 12:2). Pa so phenel o texto dikh kire gada ai push tutar:
“So gindiu kana alosarau murhe gada?”
“Si bari prama mange te thau pe mande numa gada kai si kuchi?”
“Kana uriavau man, kamau te dikhen pe mande le kolaver?”
So shai keres. Nai numa dui dieli kai shai keres: te uriaves tu sar phenel e moda (ai te dikhen tu mishto), vai te uriaves tu phurikanes (ai te ashes rigate), aver prama si, ke shai uriaves tu sar drago tuke. Kana mai veselime avesa tusa, mai jantsi si te les sama so phenena le kolaver.
Diela # 3: Sode mai sexy, mai mishto.
“Univar kamau te thau pe mande gada sexy; iek ejemplo si, vareso skurto, kidino pe mande vai te sikavau o stato”, phenel iek terni kai bushelpe Jennifer.
Iek prama mai lashi. E Biblia phenel: “Te na shukavon numa te dikhen tumen[...], numa te avel shukar tumaro ilo andral” (1 Pedro 3:3, 4, La Biblia. Traducción del Nuevo Mundo). Pa so phenel katse, gindi tu so si mai mishto: te dikhen tu pala kire gada vai pala ke san iek lasho manush.
So shai keres. Shukar kana varekon uriavelpe mishto ai chi kerel barimata. Makar agies kako si vareso kai drago le manushenge, gindi tu ande kako:
Ka iek data dian duma varekasa kai numa del duma pa peste? Godo manush chi del po gor ke duriarel le manushen.
Kana des duma, si sar le gada. Kana kames te des duma numa tu, le manush durion.
Te uriaves tu numa te dikhen pe tute le kolaver, le manush shai durion tutar. Kana kames te dikhen tu pala kire gada shai mias barikano vai ke chi zhanes so plachal tu vai le dui prame. Vi shai mial ke kames but te dikhen pe tute le kolaver. Shai avela ke le manush gindin vareso pa tute kai nai chaches.
Mai mishto te aves iek manush kai uriadiol malades ai na vareso kai chi san. Iek terni kai bushelpe Monica phenel: “Te uriaves tu malades chi kamel te phenel ke trobus te uriaves tu sar iek phuri. Numa kamel te phenel ke respetis tu tut ai vi kal kolaver”.

