ESHUURA 5
Oku Turikubaasa Kuguma Twetaaniise aha Nsi
“Timuri b’ensi.”—YOHAANA 15:19.
1. N’enki eki Yesu yaahamisiriize omu kiro kye ekyahereerukireyo omu nsi?
OMU kiro kye ekyahereerukireyo omu nsi nk’omuntu, Yesu akooreka ngu akaba naafayo aha biro by’abakuratsi be eby’omumaisho. Kandi aha bikwatiraine n’enshonga egi akashaba Ishe arikugira ati: “Tindikushaba ngu obaihe omu nsi kureka ngu obarinde Omubi. Ti b’ensi, nk’oku naanye ntari w’ensi.” (Yohaana 17:15, 16) Omu kushaba oku okwabaire nikuruga aha mutima, Yesu akooreka rukundo ei yaabaire ainiire abakuratsi be hamwe n’obukuru bw’ebigambo bye ebi yaabaire yaagambiire bamwe aharibo ati: “Timuri b’ensi.” (Yohaana 15:19) Buzima, kikaba kiri kikuru munonga ahari Yesu ngu abakuratsi be bagume beetaaniise aha nsi!
2. “Ensi” ei Yesu yaagambireho niki?
2 “Ensi” ei Yesu yaagambireho nibo bantu boona abeetaaniise ahari Ruhanga, abarikutegyekwa Sitaane, omwoyo gw’okweyendeza n’amaryo, byona ebirikuruga ahari Sitaane. (Yohaana 14:30; Abaefeso 2:2; 1 Yohaana 5:19) Buzima, ‘omukago n’ensi egyo n’obuzigu ahari Ruhanga.’ (Yakobo 4:4) Kwonka shi abarikwenda kwerindira omu kukunda kwa Ruhanga nibabaasa kuguma bata omu nsi beitu bagyetaaniiseho? Nibabaasa kukora ekyo (1) baaguma bari abeesigwa aha Bukama bwa Ruhanga oburikutegyekwa Kristo kandi batarikwejwanzya omu by’obutegyeki bw’ensi, (2) baayangira omwoyo gw’ensi, (3) baaba abeecumi omu njwara n’omu ndeebeka, (4) baaguma baine eriisho eririkureeba hamwe, kandi (5) baajwara eby’okurwanisa eby’omwoyo byona.
GUMA ORI OMWESIGWA KANDI OTAINE RUBAJU
3. (a) Obu Yesu yaabaire ari omu nsi akaba naatwara ata eby’obutegyeki? (b) Ahabw’enki nitubaasa kugira ngu abakuratsi ba Yesu abashukirweho amajuta nibaheereza nk’abajwekyerwa? (Reeba n’obugambo obw’ahansi.)
3 Yesu omu mwanya gw’okuza omu by’obutegyeki eby’omu bwire bwe, akata omutima aha kubuurira aha Bukama bwa Ruhanga, gavumenti ey’omu iguru ei yaabaire naija kuba Omugabe waayo. (Danieli 7:13, 14; Luka 4:43; 17:20, 21) N’ahabw’ekyo, ku yaabaire ari omu maisho ga Pontio Pilaato Omutegyeki w’Abarooma, akagira ati: “Obugabe bwangye ti bw’ensi egi.” (Yohaana 18:36) Abakuratsi ba Kristo abeesigwa nibakuratira eky’okureeberaho kye barikuguma bari abeesigwa ahariwe n’Obukama bwe kandi barikubuurira aha Bukama obwo omu nsi. (Matayo 24:14) Paulo akahandiika ati: ‘Turi entumwa omu mwanya gwa Kristo. Nitubeshengyereza, mugarukire Ruhanga.’ *—2 Abakorinso 5:20.
4. Abakristaayo boona ab’amazima boorekire bata ngu n’abeesigwa aha Bukama bwa Ruhanga? (Reeba akabokisi “ Abakristaayo Aba Ira Tibarayejwangize Mu By’obutegyeki.”)
4 Ahabw’okugira ngu abajwekyerwa b’eihanga nibaba nibajwekyera eihanga ryabo omu mahanga agandi, tibarikwejwanzya omu nshonga z’omunda y’amahanga agu barikuba barimu; nibaguma bataine rubaju. Kwonka abajwekyerwa abo nibata omutima aha nshonga za gavumenti z’eihanga eri barikujwekyera. Nikyo kimwe n’abakuratsi ba Kristo abashukirweho amajuta, abu obutuuzi bwabo buri omu iguru. (Abafilipi 3:20) Buzima, ahabw’omujinya ogu baine omu kubuurira aha Bukama, bahwereire obukaikuru ‘bw’entaama za Kristo ezindi’ kubaasa ‘kugarukira Ruhanga.’ (Yohaana 10:16; Matayo 25:31-40) Ab’entaama ezindi nibaheereza nk’entumwa za Kristo, barikushagika beene Ishe Yesu abashukirweho amajuta. Nk’obusyo bumwe obukwataniise omu kurangiirira Obukama oburikutegyekwa Mesia, ab’obusyo obukye n’entaama ezindi boona tibarikwejumba omu butegyeki bw’ensi egi.—Shoma Isaaya 2:2-4.
5. Ekibiina Ekikristaayo nikitaana kita ahari Israeli eya ira, kandi ni mu muringo ki ogu entaaniso egi erikweyorekamu?
Matayo 28:19; 1 Petero 2:9) N’ahabw’ekyo, ku twakushagikire ebibiina by’obutegyeki eby’omu nsi egi, titukaabuuriire amakuru g’Obukama twine obumwe bw’Ekikristaayo n’omutima ogutarikweshinja. (1 Abakorinso 1:10) Ekindi, omu bwire bw’entaro, tukaabaire niturwana n’abaikiriza bataahi baitu, abu turikuragiirwa kukunda. (Yohaana 13:34, 35; 1 Yohaana 3:10-12) N’ahabw’ekyo Yesu aine enshonga ehikire, akagambira entumwa ze kwetantara okwejumba omu ntaro. Kandi akabagambira n’okukunda abazigu baabo.—Matayo 5:44; 26:52; reeba akabokisi “ Ninguma Ntarikwejwanzya mu by’Obutegyeki?.”
5 Obwesigwa ahari Kristo tiyo nshonga yonka erikureetera Abakristaayo ab’amazima batayejumba mu by’obutegyeki. Obutashushana n’Abaisraeli aba ira, abu Ruhanga yaabaire ahaire ekicweka ky’okutuuramu, hati ab’eishe-emwe bari omu nsi yoona. (6. Okwehayo kwawe ahari Ruhanga nikukwata kuta aha ku orikworobera Kaisaari?
6 Nk’Abakristaayo ab’amazima, tukahayo amagara gaitu ahari Ruhanga, beitu hatari ha muntu weena, ekibiina ky’abantu nari aha ihanga. Omu 1 Abakorinso 6:19, 20: nihagira hati: “Imwe timurikwetegyeka; ahabw’okuba mukagurwa n’obuguzi bwingi.” N’ahabw’ekyo, n’obu baraabe nibaha “Kaisaari” ebye, nk’okumuha ekitiinisa, omushoro, n’okumworobera kyaba kitarikuhenda biragiro bya Ruhanga, abakuratsi ba Yesu nibaha ‘Ruhanga ebye.’ (Mako 12:17; Abarooma 13:1-7) Eki nikitwariramu okuramya kwabo, okumukundira kimwe, n’okumworobera. Kyaba nikyetengyesa, nibaikiriza kufa ahabwa Ruhanga.—Luka 4:8; 10:27; shoma Ebyakozirwe 5:29; Abarooma 14:8.
YANGIRA ‘OMWOYO GW’ENSI’
7, 8. “Omwoyo gw’ensi” niki, kandi “nigukorera” guta omu muntu?
7 Omuringo ogundi ogu Abakristaayo barikuguma beetaaniise aha nsi n’okwetantara omwoyo gwayo mubi. Paulo akahandiika ati: ‘Itwe omwoyo ogu twahairwe ti gw’ensi egi, 1 Abakorinso 2:12) Akagambira Abaefeso ati: ‘Naimwe mukaba nimukuratira emitwarize y’ensi egi, omukama w’obushoboorozi bw’omu mwanya gw’ahaiguru, nigwo mwoyo ogurikukorera hati omu batarikuhurira.’—Abaefeso 2:2, 3.
kureka n’omwoyo oguruga ahari Ruhanga.’ (8 “Omwoyo” gw’ensi n’amaani agatarikureebwa, agarikureetera abantu kugomera Ruhanga n’okukuratira ‘okwetenga kw’omubiri n’okw’amaisho.’ (1 Yohaana 2:16; 1 Timoseo 6:9, 10) Omwoyo ogu nigworeka “obushoboorozi” aha bantu b’ensi kurabira omu kwetenga kw’omubiri, omu miringo ei abantu batarikubaasa kurahuka kwetegyereza, eri nk’omuyaga kandi emibi munonga. Kandi “nigukorera” omu muntu mporampora gurikumureetamu emitwarize mibi, nk’okweyendeza, amaryo, omururu, obugomi hamwe n’omutima gw’okweteeraho emitindo erikukwata aha micwe. * Buzima, omwoyo gw’ensi nigureetera emitwarize y’Omuregi kukura mporampora omu mutima gw’omuntu.—Yohaana 8:44; Ebyakozirwe 13:10; 1 Yohaana 3:8, 10.
9. Ni mu miringo ki ei omwoyo gw’ensi gurikubaasa kutaaha omu biteekateeko byaitu n’omu mitima yaitu?
9 Omwoyo gw’ensi nigubaasa kutsimba emizi omu biteekateeko byawe n’omu mutima gwawe? Eego, nigubaasa kutsimba emizi waareka kugurwanisa. (Shoma Enfumu 4:23.) Butoosha nigutandika kutaaha omu muntu mporampora, obundi kurabira omu banywani abarikureebeka nka barungi, kwonka buzima batarikukunda Yehova. (Enfumu 13:20; 1 Abakorinso 15:33) Kandi noobaasa kutaahwamu omwoyo mubi ogwo kurabira omu kushoma ebitabo bibi, kurabira aha mikura ya Intaneeti ey’abayetaaniise aha mazima nari eriho ebishushani by’obushambani, eby’okweshemeza ebitashemeire n’omu mizaano erimu okuhayahayana kw’amaani, nangwa n’okurabira omu muntu nari ekintu kyona ekirikworeka emiteekateekyere ya Sitaane hamwe n’obutegyeki bwe.
10. Nitubaasa kwangira tuta omwoyo gw’ensi?
1 Yohaana 4:4) Ka ni kikuru okuguma turi haihi Yehova kurabira omu kushaba!
10 Nitubaasa kwangira tuta omwoyo mubi gw’ensi, tutyo tukerindira omu kukunda kwa Ruhanga? Nitubaasa kugwangira turikukoresa byona ebi Yehova atuhaire, kandi turikumushaba obutoosha kutuha omwoyo gurikwera. Yehova naakirira kimwe Sitaane n’ensi ei Sitaane arikutegyeka. (TEERAHO KUJWARA GYE N’OKUREEBEKA GYE
11. Omwoyo gw’ensi gukwatsire guta aha mitindo erikukwata aha by’enjwara?
11 Oku omuntu arikujwara, endeebeka ye, n’obwecumi bwe nibyoreka omwoyo ogu aine. Omu mahanga mingi, emitindo erikukwata aha njwara egarukire ahansi munonga kyareetera omuntu omwe orikukora aha tiivi kugira ngu juba nihaza kuba hatariho ntaaniso ahagati y’emijwarire ya baamaraaya n’abatari baamaraaya. Orupapura rumwe rw’amakuru rukagira ngu nangwa n’abaishiki abatakahikire mu bunyeeto nibatooreza emijwarire mibi, “barikujwara ebijwaro ebitashemeire, ebirikworekyera kimwe emibiri yaabo.” Omuze ogundi n’okujwara omu muringo gutaboneire, ogurikworeka obugomi kandi ogutarikuhaisa kitiinisa.
12, 13. Ni misingye ki erikukwata aha njwara n’aha kweboneza ei tushemereire kukuratira?
12 Nk’abaheereza ba Yehova, nitwenda ngu tureebeke gye, ekirikumanyisa okujwara ebicumire gye, ebirikutuhaisa ekitiinisa kandi ebishemereire omwanya ogu turikuba turimu. Obwire bwona, endebeeka yaitu eine kuba eshemeire kandi erikworeka ‘ngu nitwerinda kandi ngu tutebeekaine,’ kandi omuntu weena ‘orikweyeta orikutiina Ruhanga’ yaaba mukazi nari mushaija okwo nikwo ashemereire kuba ari, kandi arikukora n’ebirungi. Buzima, titushemereire kwetaho omutima munonga kureka tushemereire kuguta aha ‘kwerindira omu kukunda kwa Ruhanga.’ (1 Timoseo 2:9, 10; Yuda 21) Buzima nitwenda okwecuma kwaitu kube “okw’omunda omu mutima . . . , ogutuurize ogw’obuguzi bwingi omu maisho ga Ruhanga.”—1 Petero 3:3, 4.
13 Kandi guma noijuka ngu oku turikujwara n’oku turikwecuma nikubaasa kukwata aha ku abantu barikureeba okuramya okw’amazima. Ekigambo ky’Orugriika ekirikuvunuurwa ‘nk’obucureezi,’ kyakoresibwa aha bikwatiraine n’emicwe, nikiba nikimanyisa okuha abandi ekitiinisa, n’okufayo aha ku abandi barikureeba ekintu. N’ahabw’ekyo ekigyendererwa kyaitu kishemereire kuba okuta omutima aha ku abandi barikureeba 1 Abakorinso 4:9; 10:31; 2 Abakorinso 6:3, 4; 7:1.
enshonga okukira oku itwe turikugireeba. Okukira byona, nitwenda kuhaisa Yehova hamwe n’abaheereza be ekitiinisa n’okwemanyisa nk’abaheereza ba Ruhanga, ‘turikukora byona okuhimbisisa Ruhanga.’—14. Aha bikwatiraine n’endebeeka yaitu n’obwecumi bwaitu, ni bibuuzo ki ebi tushemereire kwebuuza?
14 Enjwara yaitu, endeebeka yaitu, n’obwecumi ni bikuru n’okukira munonga twaba nitwejumba omu kubuurira nari twaba nituza omu nteerane z’Ekikristaayo. Yebuuze: ‘Endeebeka yangye n’omuringo gu ndikwecumamu nibireetera abandi kumpugiraho? Nibiteeza abandi entsibo? Omu nshonga ezi nintwara obugabe bwangye kuba bukuru okukira okuba ohikire kuheebwa obujunaanizibwa omu kibiina?’—Zaaburi 68:6; Abafilipi 4:5; 1 Petero 5:6.
15. Ahabw’enki Ekigambo kya Ruhanga kitarikutugambira buri kimwe eki tushemereire kukora aha bikwatiraine n’enjwara, endebeeka n’okwecuma?
15 Baibuli terikugamba ahari byona ebi Abakristaayo baine kukuratira aha bikwatiraine n’enjwara, okweboneza hamwe n’obwecumi. Yehova tarikwenda kutuzibira kukoresa obugabe bwaitu obw’okwecweramu nari kutuzibira kweteekateekyera. Kureka, naayenda ngu tube abantu abakuzire abarikubaasa kucwamu ekintu barikwihirira aha misingye y’omu Baibuli kandi bakatwaza nk’abu “emitima yaabo eherize kumanyiira kutaanisa ekirungi n’ekibi.” (Abaheburaayo 5:14) Okukira byona, naayenda ngu twebemberwe rukundo ei tumwiniire hamwe n’abataahi. (Shoma Mako 12:30, 31.) Turikumanya ahu tushemereire kugarukira omu nshonga ezo, nitubaasa kujwara kandi tweboneze omu miringo mingi. Eki nikibaasa kureebekyera aha njwara nungi ey’abantu ba Yehova ei barikuba bateeraniire hoona omu nsi.
GUMA OINE ERIISHO ‘ERIRIKUREEBA HAMWE’
16. Omwoyo gw’ensi niguhakanisa guta enyegyesa ya Yesu, kandi ni bibuuzo ki ebi tushemereire kwebuuza?
16 Omwoyo gw’ensi nigubeihabeiha obukaikuru bw’abantu kandi nigubareetera kusherura eby’obutungi n’esente nyingi ngu bakaatunga okushemererwa. Kwonka, Yesu akagira ati: “Amagara g’omuntu tigari mu bwingi bw’ebintu ebi aine.” (Luka 12:15) N’obu Yesu araabe yaabaire atarikugira ngu abantu beehindure abooro, akooreka ngu amagara n’okushemererwa okwabuzima nibigirwa abo ‘abarikumanya ngu baine enjara y’eby’omwoyo’ n’abarikuguma baine eriisho ‘eririkureeba hamwe,’ erihamiire aha by’omwoyo. (Matayo 5:3; 6:22) Yebuuze: ‘Buzimazima niinyikiriza ebi Yesu yaayegyeise, nari ninkuratira “ishe w’ebishuba”? (Yohaana 8:44) Ebigambo byangye, ebigyendererwa byangye, n’ebi ndikwebembeza, nibyoreka ki?’—Luka 6:45; 21:34-36; 2 Yohaana 6.
17. Gamba emwe aha migisha ei abo abarikuguma baine eriisho eririkureeba hamwe barikutunga.
17 Yesu akagira ngu “obwengye [bumanyirwa] aha mirimo yabwo.” (Matayo 11:19) Teekateeka aha birungi ebimwe ebi abo abarikuguma baine eriisho eririkureeba hamwe barikutunga. Nibatunga obugwagye omu buheereza bw’Obukama. (Matayo 11:29, 30) Nibetantara okwemereza omutima kibahwera kuteereetera oburemeezi omu biteekateeko. (Shoma 1 Timoseo 6:9, 10.) Ahabw’okugira ngu nibamarwa n’ebikuru ebirikwetengyesa, nibatunga obwire kuba n’ab’omu maka gaabo hamwe n’Abakristaayo bagyenzi baabo. N’ekirikurugamu, baabyama nibagwejegyera gye. (Omubuurizi 5:12) Nibatunga okushemererwa okurikuruga omu kugaba, barikukikora omu muringo gwona ogu barikubaasa. (Ebyakozirwe 20:35) Kandi ‘amatsiko gaabo gakanyisiibwe’ kandi baine obugwagye n’okumarwa. (Abarooma 15:13; Matayo 6:31, 32) Emigisha egi buzima ka n’ey’omuhendo!
JWARA “EBY’OKURWANISA BYONA”
18. Baibuli neeshoboorora eta aha muzigu waitu, emihanda ye, n’aha muringo ogu ‘turikurwanamu’?
18 Abo abarikwerindira omu kukunda kwa Ruhanga nibarindwa n’omu by’omwoyo kugira ngu Sitaane atakabaremesa kutunga okushemererwa n’amagara agatahwaho. (1 Petero 5:8) Paulo akagira ati: “Titurikufukaana n’abaine omubiri n’eshagama, kureka niturwana n’ebirikutegyeka n’ebiine obushoboorozi n’ebirikutwara ensi egi omu busingye obu obw’omwirima, kandi niturwana n’amahe g’emyoyo emibi ey’omu myanya y’omu iguru.” (Abaefeso 6:12) Ekigambo ‘okufukaana’ nikyoreka ngu ou turikurwana nawe tari hare, kandi ngu tihaine ei ayesherekire, beitu ngu aturi haihi munonga. Ekindi, ebigambo “ebirikutegyeka,” “ebiine obushoboorozi,” hamwe ‘n’ebirikutegyeka ensi’ nibyoreka ngu emyoyo egyo erikuturwanisa eyetebeekaniise gye kandi eine ekigyendererwa.
19. Gamba eby’okurwanisa byona eby’omwoyo eby’Abakristaayo.
19 N’obu turaabe twine obweremwa, nitubaasa kusingura. Tuta? Turikujwara “eby’okurwanisa byona ebya Ruhanga.” (Abaefeso 6:13) Ekitabo kya Abaefeso 6:14-18 nikishoboorora kiti aha by’okurwanisa ebyo: ‘Mwemerere [muhamire], mwezirikire amazima omu nda nk’orukoba, mujware eky’okuhikiirira nk’ekyoma ky’okwekingiza omu kifuba, mujwaire enkaito ez’okweteekateeka kugamba engiri y’obusingye; kandi ahari ebyo byona mukwatireho engabo [mpango] y’okwikiriza, ei murikubaasa kuraarisa emyambi y’omuriro yoona ey’Omubi. Kandi mujware enkofiira ey’okujunwa [nari shi amatsiko], na rurara y’omwoyo, nikyo kigambo kya Ruhanga; mushabire omu mwoyo obutoosha omu kushaba kw’emiringo yoona n’okweshengyereza.’
20. Okurwana kwaitu nikutaana kuta n’okw’abaserukare benyine?
20 Obu eby’okurwanisa byona eby’omwoyo turikubiheebwa Ruhanga, buzima nibiija kuturinda, twaguma tubijwaire obwire bwona. Obutashushana n’abaserukare aba butoosha abarikubaasa kugira ekihuumuro omu kurwana kwabo, Abakristaayo bari omu rugamba rw’okufa n’okukira orutaraahweho kuhitsya obu Ruhanga araacwekyereze ensi ya Sitaane kandi akakoma Sitaane na baadaimoni be. (Okushuuruurwa 12:17; 20:1-3) N’ahabw’ekyo otakaahwamu amaani ku oraabe noorwanisa obweremwa nari ebyetengo bibi, ahakuba twena twine ‘kuteera’ omubiri gwaitu okubaasa kuguma turi abeesigwa ahari Yehova. (1 Abakorinso 9:27) Buzima twaba tutarikufukaana nibwo tushemereire kwerarikirira!
21. Ni muringo ki gwonka ogu turikubaasa kusinguramu omu kurwana kwaitu okw’eby’omwoyo?
21 Buzima titurikubaasa kusingura orutaro oru ahabw’amaani gaitu. Nikyo Paulo arikutwijukiza kushaba Yehova ‘butoosha Filemooni 2; Abaheburaayo 10:24, 25) Abeesigwa omu miringo egi yoona nibaija kusingura kandi babaase kurwanirira okwikiriza kwabo baahakanisibwa.
omu mwoyo.’ Obwire nibwo bumwe, tushemereire kworobera Yehova turikwega Ekigambo kye kandi butoosha tukateeranira hamwe ‘n’abaserukare’ bagyenzi baitu, ahakuba tituri twenka omu kurwana oku! (YETEEKATEEKYE KURWANIRIRA OKWIKIRIZA KWAWE
22, 23. (a) Ahabw’enki tushemereire kuba tweteekateekire obwire bwona kurwanirira okwikiriza kwaitu, kandi ni bibuuzo ki ebi tushemereire kwebuuza? (b) Ni nshonga ki erikuza kugambwaho omu shuura eraakurateho?
22 Yesu akagira ati: “Ahabw’okuba timuri b’ensi . . . , nikyo ensi erikubangira.” (Yohaana 15:19) N’ahabw’ekyo, Abakristaayo butoosha bashemereire kuba beeteekateekire kurwanirira okwikiriza kwabo, bakakikora omu muringo ogurikuhaisa ekitiinisa kandi ogw’obucureezi. (Shoma 1 Petero 3:15.) Yebuuze: ‘Niinyetegyereza ahabw’enki Abajurizi ba Yehova obumwe batarikwikiriza ebi baingi omu nsi barikwikiriza? Naaba ninza kucwamu ekintu ekirikutaana n’eki ab’ensi barikwikiriza, nimba nimpamiza kimwe ngu eki Baibuli erikugamba n’omwambari omwesigwa bihikire? (Matayo 24:45; Yohaana 17:17) Kyahika aha kukora ekihikire omu maisho ga Yehova, nimba nyeteekateekire kuguma ndi ow’omutaano kandi nshemereirwe ahabw’okuba ow’omutaano?’—Zaaburi 34:2; Matayo 10:32, 33.
23 Kwonka emirundi mingi, nitugyezibwa omu miringo etarikurahuka kwetegyerezibwa omu kuteeraho kwaitu kuguma twetaaniise aha nsi. Nk’eky’okureeberaho, nk’oku kyaba kyagambirweho, Omuregi naateeraho kutega abaheereza ba Yehova arikukoresa eby’okweshemeza ebitashemeire. Nitubaasa kutoorana tuta eby’okweshemeza ebishemeire ebiraaturuhuure, ebitarikutureetera kugira omutima gurikweshinja? Enshonga egyo neeza kugambwaho omu shuura eraakurateho.
^ kacw. 3 Kuruga aha Pentekoote omu gwa 33, Kristo atwire naaheereza nk’Omugabe w’ekibiina kye eky’abakuratsi be abashukirweho amajuta abakiri omu nsi. (Abakolosai 1:13) Omu gwa 1914, Kristo akaheebwa obushoboorozi nk’omugabe aha ‘bukama bw’ensi.’ N’ahabw’ekyo, Abakristaayo abashukirweho amajuta hati nabo nibaheereza nk’abajwekyerwa b’Obukama oburikutegyekwa Mesia.—Okushuuruurwa 11:15.
^ kacw. 8 Reeba akatabo Reasoning From the Scriptures, orupapura 389-393, akaateirwe Abajurizi ba Yehova.
^ kacw. 65 Reeba Ebyongyeirweho, “Okuteerera Ebendera Entamaamu, Okuteera Akaruuru, n’Emirimo ya Burungi-bwansi.”