Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

 SAK 114

Kiris sã n wa, a na n kaoo piisã ne bʋʋsã bʋʋdo

Kiris sã n wa, a na n kaoo piisã ne bʋʋsã bʋʋdo

MATYE 25:31-46

  • PIISÃ NE BƲƲSÃ YEL-BŨNDI

A Zeezi keta Oliiv tɩɩs tãngã zugu. A wẽe yel-bũn n gom pʋg-sadb piiga, la talã rãmb yelle, n na n sõng a tʋm-tʋmdbã tɩ b bãng bãnd ning sẽn na n wilg yẽ waoongã, la dũniyã saab wakatã. Bõe la a Zeezi na n yeel n baas a sõsgã? A wẽe yel-bũndi, n gom piis ne bʋʋs yelle.

A Zeezi yeela woto: “Ninsaal Bi-riblã sã n wa ne b ziirã, la ne b malegsã fãa, b na n zaoonda b ziir geerã zugu.” (Matye 25:31) Sãmbg kae tɩ yaa a Zeezi mengã yell la a sẽn gomd yel-bũndã pʋgẽ wã. Naoor wʋsgo, a boola a meng tɩ “Ninsaal Bi-riblã.”—Matye 8:20; 9:6; 20:18, 28.

Wakat bʋg la a Zeezi yel-bũndã na n pidsi? Yaa a sã n wa ‘wa ne a ziirã’ la ne a malɛgsã, n zaoond ‘a ziir geerã zugu.’ A zoe n yeelame tɩ b na n wa yãa “Ninsaal Bi-riblã sẽn zao sawat n wat ne pãn-kãsenga la ne ziiri,” la ne a malɛgse. La na n yɩɩ wakat bʋgo? A yeelame tɩ na n yɩɩ “ra-kãens toogã zugẽ” bala. (Matye 24:29-31; Mark 13:26, 27; Luk 21:27) Dẽnd a Zeezi yel-bũndã na n pidsa wakat ning a sẽn na n wa ne a ziirã. Bõe la a na n maan wakat kãnga?

A yeelame: “Ninsaal Bi-riblã sã n wa . . . , soolem toay-toayã fãa nebã na n tigma bãmb taoore. Bãmb na n welga nebã ne taab wa rũm-kɩɩm sẽn welgd piis ne bʋʋsã. Bãmb na n ninga piisã b rɩtgo, la b ning bʋʋsã b goabga.”—Matye 25:31-33.

A Zeezi wilgame tɩ piisã a sẽn na n ning a rɩtgã na n paama lohorem. Ad a sẽn yeele: “Dẽ, Rĩmã na n yeela sẽn be-b bãmb dɩtgã yaa: ‘Yãmb dãmb sẽn tar m ba wã barkã, wa-y-yã! Reeg-y soolmã sẽn dag n segl yãmb yĩng hal dũni naaneg wakatã tɩ yɩ y pʋɩɩre.’” (Matye 25:34) Bõe yĩng tɩ piisã na n paam Rĩmã lohorem?

Ad Rĩmã meng sẽn yeele: “Bala, kom yõka maam, la yãmb kõo maam rɩɩb tɩ m dɩ. Ko-yũud yõka maam, la yãmb kõo maam koom tɩ m yũ. Mam dag n yaa sãana, la yãmb sika maam y yiri. Mam dag n yaa beelle, la yãmb kõo maam fuug tɩ m yeelge. Mam dag n yaa bãada, la yãmb waa n gesa maam. Mam dag n bee bi-bees roogẽ, la yãmb waa n gesa maam.” “Nin-tɩrsã” b sẽn mak ne piisã sokame n na n bãng Rĩmã sẽn yeel tɩ bãmb maan-a-la neer woto wã võore, t’a leok yaa: “Wakat ning fãa yãmb sẽn maan bõn-kãens kom-kãensã sẽn yaa bõoneg n yɩɩda, la b ya mam ba-biisã, yaa maam la yãmb maan yã.” (Matye 25:35, 36, 40, 46) Pa saasẽ la nin-tɩrsã maan bõn-kãensã, bala bãad-rãmb bɩ neb kom sẽn tar pa be be ye. Dẽnd tog n yaa bũmb nins fãa b sẽn maan tẽngã zug n sõngd Kirisã ba-biisã.

La bʋʋsa Rĩmã sẽn na n ning a goabgã yẽ? A Zeezi yeelame: “Dẽ poore, [Rĩmã] na n yeela neb nins sẽn be-b bãmb goabgã yaa: ‘Yãmb dãmb kãab-wẽng sẽn be y zutã, zãag-y ne maam! Kẽng-y bugum sẽn paad wakat sẽn kõn sa wã pʋgẽ, bugum ning sẽn segl sʋtãanã ne a malegsã yĩngã. Bala, kom yõka maam, la yãmb ka kõ maam dɩɩb tɩ m dɩ ye. Ko-yũud yõka maam, la yãmb ka kõ maam koom tɩ m yũ ye. Mam dag n yaa sãana, la yãmb ka sik maam y yir ye. Mam dag n yaa beelle, la yãmb ka kõ maam fuug tɩ m yeelg ye. Mam dag n yaa bãada, la mam zĩnda bi-bees roogẽ tɩ yãmb ka wa n ges maam ye.’ ” (Matye 25:41-43) Nin-kãensã sɩd zemsa ne sɩbgre, bala b ra segd n sõnga Kirisã ba-biisã sẽn be tẽngã zugã la b pa sõng-b ye.

Tʋm-tʋmdbã bãngame tɩ bʋʋdã sẽn watã na n yɩɩ sãoong sẽn kõn sa, pa rẽ bɩ vɩɩm sẽn kõn sa. A Zeezi yeelame: “La [Rĩmã] na n leoka bãmb yaa: ‘Sɩd-sɩda, mam yeta yãmb tɩ wakat ning fãa yãmb sẽn tõdg n ka maan kom-kãens sẽn yaa bõoneg n yɩɩd fãa wã ned a yembr bõn-kãense, yaa maam la yãmb ka maane.’ La nin-kãens na n kẽe sɩbgr sẽn kõn sa pʋgẽ, la nin-tɩrsã na n kẽe vɩɩm sẽn kõn sa wã pʋgẽ.”—Matye 25:45, 46.

A Zeezi sẽn leok a karen-biisã to-to wã na n kɩtame tɩ sẽn tũud-b yẽ wã tõog n tags bũmb wʋsg zugu, tɩ sõng ned fãa t’a tags a yel-manesmã ne a tʋʋm-tʋmdɩ wã zugu.