Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Wãn-wãn la m tõe n vɩɩnd ne m sũ-sãoongã?

Wãn-wãn la m tõe n vɩɩnd ne m sũ-sãoongã?

“RA YAA tɩlae ne m tɩ m solg m yĩn-sidsã,” woto la a Misɛll ra ket n tẽrẽ, a ba wã kũumã sasa. Sã n yaa ne a Misɛlle, solg f yĩn-sidsã ra yaa raood wilgri. Yaa sɩda, kaoosg zugẽ, a mikame t’a ra ka bʋʋm ye. Woto, a Misɛll zoa yaab-raoog b sẽn waa n maan kaalem, a Misɛll bãnga a sẽn na n maanega. A yetame: “Sã n da yaa pĩnda, m da na n tika a bãgdã n yeel-a, ‘Yɩ raoa.’ Masã, m gãda a kangã n yeele, ‘Baasg zãnga, fo sẽn tar yĩn-sidg ningã bɩ f sak-a. Na n sõng-f lame tɩ f mao ne-a. F sã n dat tɩ m looge, m na n loogame. F sã n dat tɩ m pa, m na n paame. La ra maan rabeem ne yĩn-sidg ning f sẽn tarã ye.’”

A Maari Ann me sɩdã sẽn waa n ki wã, a tagsdame t’a ra pa segd n bas a yĩn-sidgã tɩ puk ye. “M da maanda yɩɩr ne m sẽn tog n yɩ mak-sõng n kõ neb a taabã,” woto la a tẽra, “woto, m pa kõt m meng sor n wilg yĩn-sids sẽn zemsã ye. La m zãms n bãngame tɩ mak n wilg tɩ m tara pãng wʋsg neb a taabã nifẽ ra pa sõngd-m ye. M sɩngame n vaeesd m yellã n yetẽ: ‘F sã n tog n yãb bɩ f yãbe. Ra mak n tall pãng tɩ loog noor ye. Wilg f yĩn-sidsã tɩ sãoog f yĩnga.’”

Woto, a Misɛll la a Maari Ann fãa sagenda woto: Wilg f sũ-sãoongã! La b tara bʋʋm. Bõe yĩnga? Bala yãbrã kõta yĩn-sidgã yolsg sẽn yaa tɩlae wã. Yĩn-sidgã wilgr tõe n booga sũ-sãoong ning sẽn tar-fã. Yãmb sẽn wʋmd yellã võor la y tar kɩbay sẽn yaa takɩ wã yĩnga, yãmb yĩn-sidsã wilgr sẽn zemsã kɩtdame tɩ y kɩls y tagsa wã tɩ zems sõama.

Yaa sɩd tɩ nebã fãa pa wilgd b sũ-sãoongã ne manesem yɛng ye. Sẽn paase, yɛl toɛ-toɛ tõe n toeema ned manesem. Woto, naoor wʋsgo, ned ning ned sẽn maan kaalem zĩig pʋgẽ manesem pa na n yɩ a yembr ne ned ning sẽn ne-a t’a kiid bã-wook poor ye. La bũmb a ye n na n puk vẽenega: Gɩdg y yĩn-sidsã tõeeme n maan wẽng yĩngã la yĩn-sidgã wɛɛngẽ. A sãoo wʋsg tɩ y wilg y sũ-sãoongã. Wãn-wãna? Gʋlsgã tara sagls a wãn sẽn tar yõodo.

Sũ-sãoongã wilgri—wãn-wãna?

Tõog n gom zaalem woto tõe n waa ne toogã yolsgo. A kamb piigã fãa kũum n paas yel-beed a taab sẽn paam-a wã poore, pĩnd wẽndẽ zak soab a Zoob yeelame: “Sɩd-sɩda mam sɩɩgã pa tar sũ-noog ne m vɩɩmã ye. M dat n wilga [Hebre, “basa”] m  yɩɩrã sẽn tɩ loe ne mam mengã. M dat n goma m sɩɩgã toog pʋgẽ!” (Zoob 1:2, 18, 19; 10:1, NW) A Zoob ra pa leb n tõe n gɩdg a yɩɩrã pukr ye. A ra rat n wilg-a lame, a ra togame n “gom.” Woto me, ãngilind gʋlsd a Shakespeare gʋlsa Macbeth pʋgẽ tɩ: “Kõ-y sũ-sãoongã sor t’a gome. Sũ-sãoong sẽn pa tõe n gom walemda sũurã t’a pusgi.”

Woto, gom f yĩn-sidgã yell ne “zoa” sẽn na n maag a yĩng n kelg-f ne nonglem tõe n waa ne yolsgo. (Yelbũna 17:17) Naoor wʋsgo, gom yɛl f sẽn vɩɩnd la f yĩn-sidsã yell kɩtdame tɩ f wʋm b võor la f mao ne-b nana-nana n yɩɩda. La sã n mik tɩ kelgdã me yɩɩ ned sẽn sɩd paam sũ-sãoong a ned kaalem yĩng n tõog-a, y tõe n paama sagls a wãn sẽn tar yõod sẽn tõe n sõng-y tɩ y tõog-a to-to. A biig sẽn ki sasa, ma a yembr wilga bũmb ning sẽn kɩt tɩ kõt sõngr wʋsgo, tɩ f gom ne pag a to sẽn da seg yell a woto buudu: “M sẽn mi tɩ ned a to n kẽ yel-kãngã pʋgẽ n yi, t’a ra kell n põsame t’a vɩɩmã pa zũndg rẽ poorã ra kengda mam me wʋsgo.”

Makr sẽn be Biibl pʋgẽ wilgdame tɩ f sã n gʋls f yĩn-sidsã, sõngd-f lame tɩ f wilg-ba

La sã n mik tɩ gom y yĩn-sidsã yell pa nana? A Saull la a Zonatã kũumã poore, a Davɩɩd maana sũ-sãoong yɩɩll sẽn pid ne yĩn-sidg wʋsgo, a sẽn tũnug n wilg a sũ-sãoongã. Sũ-sãoong yɩɩn-kãngã bee yɛl nins b sẽn gʋlsa sʋka Yiib-n-soab Sãmwɛll sebrã sẽn be Biiblẽ wã. (2 Sãmwɛll 1:17-27; 2 Kibaya 35:25) Woto me, kẽer yãame tɩ yaa nana ne-b n yɩɩd tɩ b gʋls n wilg b yĩn-sidgã. Pʋg-kõor a yembr wilgame t’a ra gʋlsa a yĩn-sidsã, la rasem sẽn loog poore a lebs n karma a sẽn da gʋlsã. A yãame t’a yĩn-sidgã wilgr woto wã sõng-a lame.

Yaa ne goam tɩ yaa ne gʋlsg me, togs y yĩn-sidsã tõe n sõng-y lame tɩ y wilg y sũ-sãoongã. A leb n tõe n sõng-y lame tɩ y sẽn pa wʋm taab zĩis ninsã fasme. Ma sẽn be sũ-sãoong pʋgẽ wilgda woto: “Maam ne m sɩdã wʋmame tɩ kẽed-n-taas n kao kãadem biig kũum poore, la tõnd ra pa rat tɩ woto paam-d ye. Woto yĩnga, tõnd sũurã sã n wa yik fãa, tɩ d rat n ning taab taale, tõnd ra gomda a yell n zems-taaba. M tagsdame tɩ tõnd sɩd bɩɩ zems-n-taar pʋgẽ ne taab woto maaneg yĩnga.” Woto, bas tɩ b bãng y yĩn-sidsã tõe n sõng-y lame tɩ y bãng tɩ baa y fãa sã n tõe n tall sũ-sãoong ne y ned sẽn maan kaalem, neb a taabã sũ-sãoong tõe n yɩɩ toore—ne manesem sẽn zems ne bãmba.

Bũmb a to sẽn tõe n sõng ne sũ-sãoongã wilgr yaa yãbrã. “Yãbr wakat beeme,” woto la Biiblã yeta. (Koɛɛg Soaba 3:1, 4) Sɩd-sɩda, ned d sẽn nong kũum wata ne manesem a woto. Raag sũ-sãoong nintãm wẽnda a bee maagrã manesem pʋgẽ tɩlae.

Pʋg-bɩɩg a yembr wilga a zo-nongr sẽn  sõng-a to-to t’a tõog a toogã a ma wã sẽn waa n ki wã. A tẽra woto: “Wakat fãa, m zoa wã ra bee mam sɛɛgẽ m sẽn dat-a wakate. A yãba ne maam. A sõsa ne maam. M da tõe n wilga m yĩn-sidsã wʋsgo, la woto ra tara yõod ne maam. M da pa zoet yãnd ne yãbrã ye.” (Ges Rom dãmb 12:15.) Ra zoe-y yãnd ne y nintãmã ye. Wala d sẽn yã wã, Biiblã pida ne magsg sẽn wilgd tẽeb-sɩd roap la pagba—t’a Zezi Kirist be sʋka—sẽn daag sũ-sãoong nintãm vẽenega, n pa zoe yãnd ye.—Sɩngre 50:3; 2 Sãmwɛll 1:11, 12; Zã 11:33, 35.

B sẽn beẽ zĩig ning fãa, neb nins sẽn be sũ-sãoong pʋgẽ wã nongame tɩ b kõ-b belsgo

Y tõe n mikame tɩ wakat a ye pʋgẽ, y yĩn-sidsã lingd-y-la bilfu. Tõe tɩ ne y nee wa bãng tɩ y nintãmã raagame. Pʋg-kõor a yembr yãame tɩ kẽng teed raabo, (bũmb a sẽn da nong n maand ne a sɩdã) ra tõe n kɩtame t’a yãbe, sẽn yɩɩd fãa a sẽn minim n dɩkd zẽed nins a sɩdã sẽn da nong wʋsgã. Tall-y sũmar ne y mengã. Ra tags-y tɩ y segdame n gɩdg nintãmã ye. Tẽeg-y tɩ yaa bũmb sẽn zems la sẽn be sũ-sãoongã pʋgẽ tɩlae.

Maoorã ne taal yĩn-sidgã

Wala b sẽn wilgã, kẽer tara taal yĩn-sids ned b sẽn nong kaalem poore. Rẽ tõe n sõngame n wilg kɩs-sɩd soab a Zakoob sũ-sãoong hakɩɩkã võore, b sẽn da kɩt t’a tẽ tɩ ra “yaa we-rũms n wãb” a biribl a Zozɛfã. Ra yaa a Zakoob mengã n tʋm a Zozɛf t’a yii n tɩ ges a saam-biisã sã n keemame. Rẽnd, tõe tɩ taal yĩn-sidg n da nams a Zakoob wala woto: ‘Bõe yĩng tɩ m tʋm a Zozɛf a yembre? Bõe yĩng tɩ m tʋm-a t’a kẽng babg sẽn pidẽ ne we-rũmsi?’—Sɩngre 37:33-35.

Tõe tɩ yãmb tagsdame tɩ bũmb y sẽn pa maan sõama n wa ne yãmb nin-nongrã kũum. Paam taal kãngã—sẽn yaa sɩd bɩ b sẽn mamsã—yaa sũ-sãoongã manesem sẽn zems sẽn tõe n yɩ sõngr menga. Ka yɛsa, ra tags-y tɩ y tog n talla yĩn-sids a woto y sũurẽ wã ye. Y sã n gom taal yĩn-sidg ning sẽn tar-yã yelle, a tõe n waa ne yolsg wʋsg y sẽn datã.

Bãng-y tɩ baa tõnd sẽn nong ned to-to fãa, d pa so a vɩɩmã ye, d leb n pa tõe me  n gɩdg “wakat la yel-lingdem” sẽn tõe n wa neb nins d sẽn nongã zutã ye. (Koɛɛg Soaba 9:11, NW) Lebr menga, sãmbg sẽn ka be, yãmb yam-tusdi wã ra pa wẽns ye. Wala makre, f sã n pa tɩ yã logtor pĩnda, y maana pʋ-toog tɩ y nin-nongrã lʋɩ bãag n ki bɩ? Yaa vẽeneg tɩ ayo! Rẽ, yãmb sɩd tara taal ne kada soabã kũum bɩ? Ayo.

Ma a yembr zãms n maoo ne taalã a bipugl sẽn ki mubill fãoob pʋgẽ poore. A wilgda woto: “Mam sẽn tʋm-a wã yĩnga, taal yĩn-sidg n da tar-ma. La m waa n bãngame tɩ pa tar yõod tɩ m tall yĩn-sidg a woto ye. Tʋm yẽ ne a ba wã tɩ b tɩg n da bũmb ra pa wẽng baa bilf ye. Ra yaa sabaab fãoob sẽn wa ne bala.”

‘La yɛl wʋsg n be m sẽn da tʋlg n yeel bɩ n maane,’ woto la y tõe n yeele. Yaa sɩda, la tõnd sʋkã ãnd n tõe n yeel t’a yaa ba, ma bɩ biig ning sẽn zems-zãngã? Biiblã tẽegda tõnd woto: “Tõnd fãa kongda ne bũmb wʋsgo. Ned sã n ka kong[d] ne a goama a zemsa zãnga.” (Zak 3:2; Rom dãmb 5:12) Woto, bɩ y sak n deeg tɩ y pa zems-zãng ye. Ket n tagsd “m sã n da maanẽ-la woto” buud fãa pa na n toeem baa fɩ ye, la a tõe n lebsa yãmb maagrã poorẽ.

Y sã n tar bʋʋm hakɩɩk n na n tẽ tɩ y taalã yaa sɩd la pa mamsga, bɩ y tags taalã sigsg yel-kãseng ning sẽn yɩɩdã yelle—Wẽnnaam sugrã. Biiblã kõta tõnd bas-m-yam woto: “Zusoaba, mam soaala, yãmb sã n tẽeg yel-wẽna n ka base, ãnda n na n yalse. La sugr [hakɩɩkã, NW] bee yãmb nengẽ.” (Yɩɩl Sõamyã 130:3, 4) Yãmb pa tõe n leb poorẽ n toeem baa fɩ ye. La y tõeeme n bõos Wẽnnaam sugrã kongr nins sẽn loogã yĩnga. Bõe yɛsa? Be neere, Wẽnnaam sã n kãab t’a na n kõo tõnd beegr nins sẽn loogã sugri, yãmb me pa tõe n kõ y meng sugr sɩda?—Yelbũna 28:13; 1 Zã 1:9.

Sũ-yikrã Tõogre

Sũ-puugr yĩn-sidg me la y tara, tõe tɩ yaa ne logtoɛɛmbã, logtoeem-pogsã, zo-rãmbã bɩ ne kiidã meng bɩ? Bɩ y bãng tɩ rẽ me yaa bũmb sẽn wɛ ne ned kaalem. Tõe tɩ yãmb sũ-yikrã yaa toog ning sẽn tar-yã bõn-yɛnga. Sak n deeg woto tõe n sõngame. Gʋlsd a yembr yetame: “F sẽn deng n mi tiir ne sũ-yikrã balã—pa f bao n pids-a, la yaa f sẽn mi t’a tar-f lame wã—tõe n kɩtame tɩ f põs a bi-wẽnsã.”

Gom n wilg sũ-yikrã bɩ wilg-a tõe n sõngame. Wãn-wãna? Sɩd-sɩda pa ne sũ-yikr sẽn ka koakã maasem ye. Biiblã keoogdame tɩ sũ-yikr sẽn kaoosd yaa yelle. (Yelbũna 14:29, 30) La y tõe n paama yolsg n gom a yell ne zoa sẽn yaa wʋmda. La neb kẽer mikame tɩ b sũyã sã n yiki, yĩngã modgr sõama tõe n yɩɩ manesem sẽn sõngde.—Ges Efɛɛz rãmba 4:25, 26 me.

Baa sã n tar yõod tɩ y pak y sũurã la y togs y yĩn-sidsã ne pʋ-peelem me, y segd n gũusame. Welgr sẽn yaa kãseng n be wilg y yĩn-sidsã la wilg-b tɩ loog noor neb a taabã zut sʋka. Pa tar yõod tɩ y ning neb a taab taale, sũ-yikr la sũ-sãoong ning sẽn paam yãmbã yĩng ye. Tara yõod tɩ y gom n wilg y yĩn-sidsã, la pa ne zabr manesem ye. (Yelbũna 18:21) Sõngr a yembr sẽn yɩɩd fãa n be sẽn na yɩl n tõog sũ-sãoongã, la masã yaa yẽ yell la d na n gome.

Wẽnnaam Sõngrã

Biiblã kõta tõnd bas-m-yam woto: “Nin- tɩrs kelemdame la Zusoaba wʋmdame n yiisd bãmb b tood fãa pʋsẽ.” (Yɩɩl Sõamyã 34:18) N-yẽe, sẽn yɩɩd bũmb a to fãa, zems-n-taar ne Wẽnnaam tõe n sõng-y lame tɩ y mao ne ned y sẽn nong kũum. Wãn-wãna? Sagls nins fãa sẽn tar yõod b sẽn kõ tɩ ta masã wã yẽbga Wẽnnaam Gomdã sẽn yaa Biiblã zugu, bɩ b tɩ zemsa ne-a. No-kãens tũub tõe n sõng-y-lame tɩ y tõoge.

Sẽn paase, ra yĩm-y tɩ pʋʋsgã tara yõod wʋsg ye. Biiblã sagenda tõnd woto: “Bas f yell ne Zusoabã la bãmb na kogl foo.” (Yɩɩl Sõamyã 55:23) Gom n wilg y yĩn-sidgã ne zoa sẽn tar ninbãan-zoeer sã n tõe n sõnge, pak y sũurã “belsg fãa Wẽnnaam[ã]” taoor sõngd-y lame n yɩɩda!—2 Korẽnt dãmba 1:3.

Pa rat n yeel tɩ pʋʋsgã bal kɩtdame tɩ sãoog d yĩng ye. Ned ning sẽn ‘wʋmda pʋʋsgã’ kãabame t’a na n kõo vʋʋsem sõngã a sõgen dãmb nins sẽn kot-a ne pʋ-peelma. (Yɩɩl Sõamyã 65:3; Luk 11:13) La Wẽnnaam vʋʋsem sõngã bɩ a pãn-tʋmdgã tõe n sõnga tõnd ne “pãn-kãseng kãng” tɩ d vɩɩnd daar fãa n da maan yɩɩr beoog yĩng ye. (2 Korẽnt dãmba 4:7) Tẽeg-y-yã: Wẽnnaam tõe n sõnga a kɩs-sɩd sõgen dãmbã tɩ b tõog toog ne yell buud fãa b sẽn tõe n sege.

Pag a yembr biig sẽn maan kaalem tẽra pʋʋsgã pãng sẽn sõng yẽ ne a sɩdã to-to tɩ b tõog b toogã. “D sã n da be yir yʋng tɩ sũ-sãoongã wa rat n lim-du, d ra lagemda taab n pʋʋs tɩ yi,” woto la a wilgda. “Pipi d sẽn da segd n maan bũmb t’a ka be wã—pipi d sẽn kẽng tigengã tigisgẽ wã t’a ka be wã, pipi d sẽn kẽng tigis-kãsengẽ wã t’a ka be wã—d ra pʋʋsdame n na n paam pãnga. D sã n da yik yibeoogo, tɩ wẽnd d pa tõe n tʋk yel-sɩd kãngã fãa, d ra pʋʋsda a Zeova t’a sõng-do. Bʋʋm ning yĩnga, sɩd ra yaa toog wʋsg ne maam tɩ m kẽ roogẽ wã m yembre. La woto, wakat fãa, mam da wata yir m yembre, la m da pʋʋsda a Zeova n bõosd-a t’a sõng-m tɩ m tall bãane.” Ne bʋʋm pʋg-kãngã ra kɩsa sɩd tɩ pʋʋs-kãensã yaa sõngr kãseng menga. Yãmb me pẽdgr pʋʋsgã tõe n deegame tɩ y yã tɩ ‘Wẽnnaam laafɩ sẽn yɩɩd neba bãngr fãa na gũ yãmb sũyã la yãmb tagsgo.’—Filip rãmba 4:6, 7; Rom dãmb 12:12.

Sõngr ning Wẽnnaam sẽn kõtã tara pãn-tusdga. Tʋm-tʋmd a Poll yeelame tɩ Wẽnnaam ‘belsda tõnd d toog fãa pʋgẽ, tɩ tõnd tõe n bels toog sẽn tar-b rãmba.’ Yaa sɩd t’a pa yiisd toogã fasɩ ye, la a tõe n kɩtame t’a tõogr yɩ nana n paase. Woto pa rat n yeel tɩ y pa na n leb n yãbe, bɩ tɩ y na n yĩma y nin-nongrã ye. La tõe n sãoog-y lame. La y sã n maan woto, yãmb sẽn vɩɩnd bũmb ningã tõe n kɩtame tɩ y yɩ wʋmd la y tall ninbãan-zoeer n paase, y sã n wa sõngd neb a taab tɩ b mao ne kaalem a woto.—2 Korẽnt dãmba 1:4.