Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

 SAK 7

B sẽn maan to-to n moon koɛɛgã: B tũnuga ne manesem toor-toor n taas neb wʋsg koɛɛgã

B sẽn maan to-to n moon koɛɛgã: B tũnuga ne manesem toor-toor n taas neb wʋsg koɛɛgã

D SẼN NA N GOM BŨMB NING YELL SAKÃ PƲGẼ:

Wẽnnaam nin-buiidã tũnugda ne manesem toor-toor n moond koe-noogã neb wʋsgo

1, 2. a) Bõe la a Zezi maan n paam n gom ne neb wʋsgo? b) Bõe la Kiristã karen-biisã maan n dɩk a togs-n-taare, la bõe yĩnga?

DAAR a ye, a Zezi ra bee mogrã noor n moond koɛɛgã, tɩ neb kʋʋng wa tigmi. A maana wãna? A kẽe koglg n zãag ne kʋɩl-koakã bilfu. Bõe yĩnga? A ra miime t’a sã n be koomã zug n gomda, a koɛɛgã na n zẽka sõma, tɩ nebã fãa tõog n wʋm a sẽn dat n taas-bã.—Karm-y Mark 4:1, 2.

2 Sẽn deng Rĩungã luglg la a luglgã poore, Kiristã karen-biisã sẽn yaa wẽn-sakdbã rɩka a togs-n-taare, n tũnug ne manesem toɛy-toɛy tɩ koɛɛgã ta neb wʋsgo. Ne Rĩmã sõngre, Wẽnnaam nin-buiidã maanda bũmb toor-toor koɛɛgã mooneg yĩnga. Sã n wa yaa tɩlae, b toeemda b sẽn moond to-to wã tɩ zems ne yɛlã, la b tũnugd ne tʋʋm-te-paalã. Woto fãa yaa sẽn na yɩl tɩ neb wʋsg wʋm koe-noogã tɩ dũniyã saab nan pa ta ye. (Mat. 24:14) Bɩ d gom manesem a wãn sẽn sõng tɩ d tõog n taas nebã koɛɛgã b sẽn be zĩig ning fãa. Tags-y n ges-y y sẽn tõe n maan to-to n dɩk Biiblã Zãmsdbã togs-n-taare, n tall b tẽebã buudu.

B taasa neb wʋsg koɛɛgã

3. Bõe n sãam sɩdã bɛɛb sũyã?

3 Zʋrno-rãmba: Yʋʋmd 1879 wã tɛka, saam-biig a Russell ne a tʋmd-n-taasã ra zoe n yiisda Gũusg Gasgã, tɩ neb wʋsg paam n wʋm Rĩungã koɛɛga. La sẽn deng yʋʋmd 1914, wõnda Kiristã ninga a nug sẽn na yɩl tɩ koe-noogã ta neb wʋsgo. Yɩɩ yʋʋmd 1903 wã la bũmb wʋsg sɩng toeengo. Yʋʋm-kãnga, Pɛnsilvani Portɛstã rãmb taoor-lʋɩtb sull koe-taasd a ye n wẽ no-koeemd ne a Charles Russell, Biiblã goam kẽer zugu. A yʋʋr la a Ephraim Llewellyn Eaton. A gʋlsa a Russell lɛtr n yeel woto: “Tõnd pa wʋmd taab Biiblã goam kẽer zug ye. . . . Dẽnd m tagsdame tɩ d sã n sõs b zugu, na n yɩɩ nebã noog wʋsgo.” A Russell ne a tʋmd-n-taasã gesame tɩ sɩd na n yɩɩ nebã noogo. Rẽ n so tɩ b zems ne zʋrnall a ye b sẽn boond tɩ The Pittsburgh Gazette neba, tɩ b yiis sõsgã karemdbã yĩnga.  Nebã wʋsg ra mii zʋrnallã sõma. A Russell sẽn wɛgs Biiblã goamã to-to wã me yɩɩ vẽenega. Rẽ kɩtame tɩ zʋrnallã rãmb sak n na n yiisd a Russell sõssã semen fãa. Ad woto sãama sɩdã bɛɛb sũyã!

Yʋʋmd 1914, sẽn yɩɩd zʋrno-rãmb 2000 n da yiisd a Russell sõssã

4, 5. Zʋg-sõng bʋg la a Russell tall-yã, la wãn to la taoor-lʋɩtbã tõe n dɩk a togs-n-taare?

4 Pa kaoos la zʋrno-rãmb a taab me rat n yiisd a Russell sõssã ye. Yʋʋmd 1908 wã, b yeela Gũusg Gasgã pʋgẽ tɩ zʋrno-rãmb piig la a yembr n yiisd sõssã wakat fãa. Saam-biis sẽn da mi zʋrno-rãmbã tʋʋmd sõma yeela a Russell t’a sã n dat t’a sõssã yit zʋrno-rãmb wʋsg pʋgẽ, bɩ a pag biru wã sẽn be Pitsbɛrgã n tɩ pak biru paall tẽng neb wʋsg sẽn mi. A Russell maaga a yĩng n tagse, la yʋʋmd 1909 wã, a tɩ paka biru paall Burkilin sẽn be Niuyorkã. Baasa wãna? Kiis a wãn poor bala, zʋrno-rãmb 400 n da yiisd a sõssã, la b sõorã ra ket n paasdame. Yʋʋmd 1914, rat n yeel tɩ Rĩungã luglg sasa tɩ yaa sẽn yɩɩd zʋrno-rãmb 2000 n yiisd a Russell sõssã, buud-goam a naas pʋgẽ.

5 Woto fãa sõngda tõnd tɩ d bãng bõe? Wẽnnaam siglgã sẽn yãk neb nins rũndã-rũndã tɩ b yaa taoor-lʋɩtbã tog n yɩɩ sik-m-mens rãmb wa a Russell. B sã n wa rat n yãk yam n maan bũmb sẽn tar yõod wʋsgo, b tog n kelga b taabã saglse.—Karm-y Yelbũn 15:22.

6. Wãn to la sõssã b sẽn da yiisd zʋrno-rãmbẽ wã sõng pag a ye?

6 Sõss nins b sẽn da yiisd zʋrno-rãmbẽ wã sõnga neb wʋsg tɩ b toeeme. (Heb. 4:12) Wala makre, a Ora Hetzel sẽn deeg lisg yʋʋmd 1917 wã naaga neb nins sẽn yɩ pipi n bãng sɩdã ne zʋrno-rãmbã maasmã. A yeela woto: “Mam sẽn kẽ kãadmã poore, mam kẽnga Rosɛsta sẽn be Minesota wã n na n tɩ ges m ma. Mam taame n mik t’a wõrsda zʋrno-rãmba. A Russell sõss n da be be. M ma togsa maam sõssã sẽn sõng-a t’a bãnge.” A Ora sak n deega bũmb nins a sẽn zãmsã. A kell n moona Wẽnnaam Rĩungã koɛɛg na maan yʋʋm pis-yoobe.

7. Bõe yĩng tɩ taoor-lʋɩtbã maneg n ges b sã n na n kell n tũnuga ne zʋrno-rãmbã n moon koɛɛgã?

7 Yʋʋmd 1916, bũmb a yiib n kɩt tɩ taoor-lʋɩtbã maneg n ges b sã n na n kell n tũnuga ne zʋrno-rãmbã sẽn na yɩl tɩ koɛɛgã ta neb wʋsgo. Pipi, zabrã kɩtame tɩ masĩn-dãmbã la teed nins nebã sẽn tar n yiisd sɛbã paoong lebg toogo. Yʋʋmd 1916, sull ning sẽn get tõnd zʋrno-rãmbã yell Gãrãnd Bertayn wã goma zu-loe-kãng yelle. Ad b sẽn yeele: “Masã, zʋrno-rãmb 30 la zak bal n yiisd sõssã. La wõnda ka la bilfu, b sõorã na n le boogame, bala sɛbã ligd lebgda toogo.” Yiib-n-soaba, saam-biig a Russell maana kaalem yʋʋmd 1916, zĩ-likr kiuug rasem 31 wã. Rẽ n so tɩ b yeel yʋʋm-sar kiuug rasem 15 Gũusg Gasgã pʋgẽ woto: “Sẽn mik tɩ saam-biig a Russell maana kaalmã,  sõssã pa na n le yit zʋrno-rãmbã pʋsẽ ye.” La baa ne b sẽn da pa le tũnugd ne zʋrno-rãmb n moond koɛɛgã, b ra ket n tũnugda ne bũmb a taaba, wala “ Photo-Drame de la Création ” wã, hal tɩ womd biisi.

8. “ Photo-Drame de la Création ” wã yaa bõe?

8 Fot-rãmb la imaaz rãmba: A Russell ne a tʋmd-n-taasã rɩka sẽn ta yʋʋm a tã n maan “ Photo-Drame de la Création ” wã. B yiis-a-la yʋʋmd 1914. (Yel. 21:5) B ra boond-a lame tɩ Drame. Yaa filim buudu, tɩ b wilgd fot-rãmb la imaaz rãmb sẽn gʋl vitr zugu, n naag ne goam la rãamd toor-toore, tɩ yaa wa sẽn be-b fot-rãmbã zugã kẽndame la b gomda. Filmã pʋgẽ, b kɩtame me tɩ neb lebg n maan wa Biiblã kibay kẽer sẽn bilgdã. Baa rũms meng ra naagame. Sebr a ye b sẽn yiis yʋʋmd 1913 yeelame tɩ  yaa we-rũms gʋʋlg zĩigẽ la b tɩ yõg fot-rãmb wʋsg n naag n maan filmã zĩig ning b sẽn wilgd a Nowe kibarã. Yɩɩ neb sẽn be Filadɛlfi, Lõndre, Niuyork la Paari, n gʋl imaaz toor-toorã sẽn be vɩtr dãmb zugã ne nugu.

9. Bõe yĩng tɩ b sak n yiis ligd wʋsgo, la b rɩk sẽk “ Photo-Drame de la Création ” wã maaneg pʋgẽ?

9 Bõe yĩng tɩ b sak n yiis ligd wʋsgo, la b rɩk sẽk “ Photo-Drame de la Création ” wã maaneg pʋgẽ? Yʋʋmd 1913 tigis-kãsemsã sasa, b rɩka no-sɩɩr n yeel woto: “Bũmb ning sẽn kɩt tɩ nebã nong Amerik zʋrno-rãmbã, yaa b sẽn ningd desẽ anime, imaaz la fot-rãmbã. B maandame tɩ yaa wa nebã la rũmsã sẽn be imaaz rãmbã zugã gomdame la b kẽnda. Woto nooma neb wʋsgo. Tõnd sẽn yaa koe-moondb n zãmsd nebã Biiblã, la d nong bũmb nins fãa sẽn tõe n sõng tɩ d tʋʋmdã kẽng taoorã, d kɩsa sɩd tɩ tõnd me sã n maan woto, d na n tõogame tɩ koɛɛgã ta neb wʋsgo, la d paam tɩ d sẽn zãmsd nebã Biiblã wom biisi.”

Yĩngrã: “ Photo-Drame ” masĩnã; tẽngrã: “ Photo-Drame ” imaaz rãmbã

10. Bõe n wilgd tɩ “ Photo-Drame ” filmã sõnga wʋsg koɛɛgã mooneg pʋgẽ?

10 Yʋʋmd 1914, b ra yiisda “ Photo-Drame ” filmã tẽns 80 pʋsẽ daar fãa. Yaa sẽn kolg neb milyõ a nii sẽn be Etazĩni la Kanada n paam filmã n gese. Yʋʋm-kãnga, b yiis-a-la Alemayn, Danemark, Fẽnlãnd, Gãrãnd Bertayn, Norvɛɛz, Nuvɛll Zelãnd, Ostrali, Suɛd la Sʋwɩs. B lebs n maana “ Photo-Drame ” a to. B pa maan tɩ yaa wa sẽn be-b fot-rãmbã zugã gomdame la b kẽnd ye. B bool-a lame tɩ “ Eurêka-Drame. ” Yaa tẽn-bõonesã pʋsẽ la b ra yiisd-a. A maanegã pa rɩk ligd wʋsgo, a tall n gilg me yaa nana. Yʋʋmd 1916, b lebga “ Photo-Drame de la Création ” wã ne ‘ Eurêka-Dramã ’ buud-goam a taab pʋgẽ, wala alema, armeni, ɛspayõll, fãrende, gɛrk, italiẽ, polonẽ, la suedwa.

Yʋʋmd 1914, b yiisa “ Photo-Drame ” tɩ neb wʋsg gese

11, 12. “ Photo-Drame ” filmã kɩtame tɩ bi-bɩɩg a yembr maan bõe, la rẽ kõta tõnd mak-sõng bʋgo?

11 “ Photo-Drame ” filmã ne fãrendã kẽe yʋʋm 18 bi-bɩɩg yʋʋr sẽn boond t’a Charles Rohner. A yeelame: “B yiis-a-la tõnd tẽngẽ wã Kolmar sẽn be Alzase, Fãrens soolmẽ wã. Filmã sɩngrẽ bala, b sẽn wɛgs Biiblã goamã to-to wã yɩɩ maam noog wʋsgo.”

12 A Charles deega lisgu, n lebg so-pakd yʋʋmd 1922. B yãk-a lame t’a na n sõngd n yiisd filmã Fãrens soolmẽ wã, la a tʋm tʋʋm wʋsgo. A Charles goma tʋʋm nins b sẽn kõ-a wã yelle, n yeele: “Mam da wãagda ruudga, n get ligdã yell la sɛbã pʋɩɩb me yelle. Sẽn paase, nand tɩ filmã sɩnge, maam n da tog n kos nebã tɩ b bas bʋʋre. B sã n wa yals filmã n na n vʋʋse, m da naagd n kãabda nebã sɛba. D ra yãkda zĩis roogã pʋga, tɩ saam-biisã ne saam-bi-pogsã yas be n kãabd nebã sɛbã. D ra rɩgla taabl dãmb roogã noor me, n dʋʋg sɛbã.” Yʋʋmd 1925 wã, b boola a Charles t’a na n tɩ tʋm Burkilin Betɛllẽ wã Niuyork.  Beenẽ, a tʋʋmd ra yaa a yals orkɛstrã taoor n lobd nug tɩ nebã wẽed yʋʋm-teed tɩ yit radio WBBR wã b sẽn da pak paalmã. D sã n tags saam-biig a Charles Rohner mak-sõngã yelle, d tõe n soka d meng woto: ‘Mam sakd n tʋma tʋʋm nins fãa b sẽn kõ maam sẽn na yɩl n sõng tɩ neb wʋsg wʋm Rĩungã koɛɛgã bɩ?’—Karm-y Ezai 6:8.

13, 14. Wãn to la b tũnug ne radio rãmb n sõng tɩ koɛɛgã ta neb wʋsgo? (Ges-y zĩ-gũbrã sẽn yet tɩ “ B sẽn da maand WBBR radio wã pʋgẽ.” ne zĩ-gũbrã sẽn yet tɩ “ Tigis-kãseng buud sẽn zɩ n zĩndi.”)

13 Radio rãmba: Yʋʋmd 1920 wã tɛka, b ra pa le tʋmd wʋsg ne “ Photo-Drame de la Création ” wã ye. B sɩngame n tũnugd ne radio wã n yɩɩda, sẽn na yɩl tɩ Rĩungã koe-noogã ta neb wʋsgo. Yʋʋmd 1922 tʋʋl-nif kiuug rasem 16, saam-biig a Rutherford sõsa radio wã, Metropolitan Opera roogã sẽn be Filadɛlfi, Pɛnsilvani soolmẽ wã. Yɩɩ a pipi sõsg beenẽ. Sẽn zems neb 50000 n kelg a sõsgã gom-zug sẽn yet tɩ: “Neb wʋsg sẽn vɩ rũndã-rũndã pa na n ki abada.” Rẽ poore, yʋʋmd 1923, b ninga tigis-kãseng sõss radio wã pʋgẽ. B ra zɩ n maan a buud ye. La taoor-lʋɩtbã gesame tɩ yaa sõma tɩ d paam d toorẽ radio me. Rẽ n so tɩ b pak WBBR radio wã. A ra bee Staten sẽn yaa Niuyork ko-sʋk tẽngã. Yaa yʋʋmd 1924 wao-fugdg kiuug rasem 24 la radio wã sɩng goam.

Yʋʋmd 1922 wã, sẽn ta neb 50000 n kelg sõsg radio wã pʋgẽ, t’a gom-zugã yaa: “Neb wʋsg sẽn vɩ rũndã-rũndã pa na n ki abada”

14 Yʋʋmd 1924 yʋʋm-sar kiuug pipi daar Gũusg Gasgã pʋgẽ, b wilga bũmb ning sẽn kɩt tɩ b pak radio wã. B yeela woto: “D kɩsa sɩd tɩ ne radio wã maasem, d na n tõog n taasa nebã koɛɛgã sõma n yɩɩd pĩndã. Sẽn paase, pa baood tɩ d yiis ligd wʋsg ye. Zu-soabã sã n ges tɩ yaa tɩlae tɩ d paam radio rãmb a taab koɛɛgã mooneg yĩnga, a na n sõng-d lame tɩ d paam ligd n maan rẽ.” (Yɩɩl 127:1) Yʋʋmd 1926 t’a Zeova nin-buiidã paka radio rãmb a yoobe. A yiib n da be Etazĩni. Radio WBBR ra bee Niuyork, tɩ radio WORD pẽ Sikago. Sẽn ket-bã ra bee Kanada tẽns a naas pʋsẽ. Yaa Albɛrta, Kolombi Britanik, Õntario, la Saskatsewann.

15, 16. a) Tũudmã taoor-dãmb manesem yɩɩ wãn ne tõnd tʋʋmdã Kanada tẽngã pʋgẽ? b) Wãn to la radio wã pʋgẽ moonegã la zak-zak moonegã ra lokd taaba?

15 Kiris-neb ne yʋʋr tũudmã taoor-dãmb ra nee radio rãmbã sẽn sõngd tɩ Biiblã koɛɛgã tat neb wʋsgã. A Albert Hoffman ra mii tʋʋm-kãseng ning b sẽn da tʋmd Saskatsewann radio wã pʋgã. Ad a sẽn yeele: “Neb wʋsg sɩngame n bãngd Biiblã Zãmsdbã b sẽn boond masã t’a Zeova Kaset rãmbã. D taasa koɛɛgã sõma n tãag yʋʋmd 1928. La kiris-neb ne yʋʋr tũudmã taoor-dãmb pẽdga tẽngã soaadba, tɩ b yiis noor n yeel tɩ Biiblã Zãmsdbã pa le tar sor n na n tʋm ne radio rãmbã Kanada ye.”

16 Baa ne b sẽn pag tõnd radio rãmbã Kanada wã, d ra ket n ningda sõssã radio rãmb a taabẽ. (Mat. 10:23) Gũusg  Gasgã ne L’Âge d’Or (d sẽn boond masã tɩ Réveillez-vous ! wã) pʋgẽ, b ra sõdga radio rãmb nins pʋsẽ nebã sẽn tõe n paam n kelg tõnd sõssã. Saam-biisã sã n da moond zak-zaka, b yeta nebã tɩ b kelg radio kãense. Baasa wãna? Yʋʋmd 1931 yʋʋm-vẽkr kiuugã Bulletin (d sẽn boond masã tɩ Rĩungã Tʋʋmde) pʋgẽ, b yeelame: “Radio wã sõngame tɩ saam-biisã maneg n wɩng ne zak-zak moonegã. D paama kibay sẽn wilgd tɩ neb wʋsg kelga koɛɛgã la b sak n deeg sɛba, b sẽn wʋm saam-biig a Rutherford sõssã radio pʋgẽ wã yĩnga.” Bulletin wã paasame tɩ yaa radio wã la zak-zak moonegã la a Zu-soabã siglgã tũnugd ne tɩ koɛɛgã tat neb wʋsgo.

17, 18. Baa ne yɛlã sẽn toeemã, wãn to la radio rãmbã ra ket n sõngd koɛɛgã mooneg pʋgẽ?

17 Yʋʋmd 1930 wã tɛka, bɛɛbã sɩngame n pa le rat tɩ d tũnug ne neb a taabã radio rãmbã n moon koɛɛgã ye. Rẽ n so t’a Zeova nin-buiidã toeem b sẽn moond koɛɛgã to-to wã yʋʋmd 1937 wã baasgẽ. B basa radio kãense, n na n maneg n wɩng ne zak-zak moonegã. * Baasgo, ne radio wã maasem koɛɛgã ra ket n tata tẽn-zãrsẽ, la tẽns nins pʋsẽ koɛɛgã mooneg sẽn da yaa toogã. Wala makre, yʋʋmd 1951 n tãag 1991 wã, radio a ye sẽn da be Bɛrlẽdeluɛst, Alemayn soolmẽ wã ra ket n ningda Biiblã sõssa, tɩ sẽn be-b zĩig ning b sẽn da boond tɩ Alemayndelɛstã paamd n wʋmd Rĩungã koɛɛgã. Yʋʋmd 1961 wã tɛka, Surinam sẽn be Amerikdisiid soolmẽ wã, radio a ye n da ningd tõnd sõssã minit 15 semen fãa. B maana woto yʋʋm 30 n dogle. Yʋʋmd 1969 n tãag 1977 wã, sõss sẽn yɩɩd bãmb 350 la siglgã segl-yã, tɩ b na n ningd radio rãmbẽ wã. Sõssã gom-zug ra yaa “Gʋlsg sõamyã zãng bee barka.” Etazĩni tẽns 48 pʋgẽ, radio rãmb 291 n da ningd sõssã. Yʋʋmd 1996, radio sẽn da be Apia, sẽn yaa Samoa na-tẽngã sẽn be Pasifikdisiid soolmẽ wã ra ningda sõsg semen fãa, t’a gom-zugã yaa: “Sogsg Biiblã sẽn leokde.”

18 Yʋʋmd 2000 wã sẽn wa n kolgdẽ, b ra pa le tũnugd ne radio rãmbã wʋsg koe-noogã mooneg pʋgẽ ye. La tʋʋm-te-paall la b paam-yã, tɩ na n sõng tɩ koɛɛgã ta neb wʋsg n yɩɩd pĩndã.

19, 20. Bõe yĩng t’a Zeova nin-buiidã maan jw.org sɩtã, la wãn to la rẽ sõng wʋsgo? (Ges-y zĩ-gũbrã sẽn yet tɩ “ JW.ORG.”)

19 Ẽntɛrnetã: Yʋʋmd 2013 wã, b geelame n mik tɩ yaa sẽn yɩɩd neb milyaar a yiib la pʋɩ-sʋk n tʋmd ne ẽntɛrnetã, rat n yeel tɩ neb 100 zugu, yaa neb 40. Sẽn ta neb milyaar a yiib n tũnugd ne pogtaabl dãmb ne tablɛt rãmb n kẽed ẽntɛrnetã. Dũniyã gill zugu, b sõorã ra ket n paasdame, sẽn yɩɩd fãa Afirik tẽnsã pʋsẽ. Bala sẽn yɩɩd Afirik neb milyõ 90 n yao sẽn na yɩl n paam ẽntɛrnetã.  Dẽnd ẽntɛrnetã kɩtame tɩ neb wʋsg sẽn maand to-to n paamd kibayã toeeme.

20 Yʋʋmd 1997 wã tɛka, a Zeova nin-buiidã tũnugda ne ẽntɛrnetã, sẽn na yɩl tɩ koɛɛgã ta neb wʋsgo. Yʋʋmd 2013 wã, b maaname tɩ nebã tõe n pak jw.org sɩtã ne sẽn yɩɩd buud-goam 300, la b tõe n paam kibay Biiblã zug n telesarz ne sẽn yɩɩd buud-goam 520. Daar fãa, sẽn yɩɩd neb 750000 n kẽed sɩtã pʋgẽ. Kiuug fãa, b telesarzda sẽn yɩɩd periodik rãmb milyõ a 4 la seb-bɛd bãmb milyõ a 3, tɩ b sẽn telesarzd n kelgdẽ wã me ta milyõ 22.

21. A Sina kibarã sõnga yãmb tɩ y bãng bõe?

21 Rũndã-rũndã, yaa ne sɩtã maasem la Wẽnnaam Rĩungã koe-noogã tat zĩis wʋsgo, baa zĩis nins b sẽn gɩdg koɛɛgã moonegã. Wala makre yʋʋmd 2013 wã, rao a ye yʋʋr sẽn boond t’a Sina gesa tõnd sɩtã jw.org, n bool tõnd biru kãsengã sẽn be Etazĩni wã, n na n paam kibay a taab Biiblã zugu. Woto yaa bũmb sẽn ka wae, bala a Sina zakã neb fãa yaa moeemba, t’a sẽn vɩ tẽng ning pʋgẽ wã me, b gɩdga a Zeova Kaset rãmbã tʋʋmdã. Saam-biisã kɩtame tɩ koe-moond sẽn vɩ Etazĩni na n zãmsd a Sina Biiblã naoor a yiib semen fãa ne ẽntɛrnetã maasem.

B taasda ned fãa koɛɛgã

22, 23. a) Koɛɛgã mooneg ne “ Photo-Drame, ” radio rãmbã la bũmb a taabã ledga zak-zak moonegã bɩ? b) Bõe n wilgd tɩ Rĩmã ningda d modgrã barka?

22 D tũnuga ne zʋrno-rãmba, “ Photo-Drame, ” radio rãmba, ẽntɛrnetã la bũmb a taab n moon koɛɛgã. La pa sẽn na n ledg zak-zak moonegã ye. Bõe yĩng tɩ d yet rẽ? Bala  a Zeova nin-buiidã rɩkda a Zezi togs-n-taare. Pa neb kʋʋng bal la a Zezi taas koɛɛgã ye. A baoome n na n sõng nebã yembr-yembre. (Luk 19:1-5) Sẽn paase, a wilga a karen-biisã b sẽn tog n gom ne ned fãa to-to, la koɛɛg ning b sẽn tog n taase. (Karm-y Luk 10:1, 8-11.) Wa d sẽn yã sak a 6 pʋgẽ wã, wakat fãa, taoor-lʋɩtbã wilgda koe-moond fãa a sẽn tog n maan to-to n taas ned fãa koɛɛgã.—Tʋʋ. 5:42; 20:20.

23 Yʋʋm koabg masã la b lugl Rĩungã, tɩ sẽn kolg neb milyõ a 8 moond koɛɛgã ne yẽesem, n sõngd nebã tɩ b bãngd Wẽnnaam daabã. Hakɩka, Rĩmã ninga bũmb nins fãa d sẽn maand koɛɛgã mooneg yĩngã barka. Wa d sẽn na n yã sak ning sẽn pʋgdã pʋgã, Rĩmã leb n sõnga tõnd tɩ d paam tʋʋm-teed toor-toore, sẽn na yɩl tɩ neb sẽn yit soolem fãa, la b gomd buud-goam toɛy-toɛy tõog n wʋm koe-noogã.—Wil. 14:6.

^ sull 17 Yʋʋmd 1957 wã, taoor-lʋɩtbã yãka yam n pag d yaoolem radio wã, sẽn yaa WBBR sẽn da be Niuyorkã.