Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

 SAK 14

D yɩ pʋ-peelem dãmb bũmb fãa pʋgẽ

D yɩ pʋ-peelem dãmb bũmb fãa pʋgẽ

Tõnd “dat n zã d mens ne pʋ-peelem bũmb fãa pʋgẽ.”—EBRE-RÃMBÃ 13:18, MN.

1, 2. Bõe yĩng tɩ d sã n modgd n yaa pʋ-peelem dãmb bɩ noom a Zeova?

BIIG n dɩk sor n debd lekolle, n yã kor-bil sorã zugu. Ligd n da pid korgã. A na n maana wãna? A tõe n talla korgã, la a pa maan woto ye. A tɩ lebsa a soabã. Biigã ma sẽn wʋmã, a sũurã yɩɩ noog wʋsg ne-a.

2 Roagdb wʋsg sã n neẽ tɩ b kambã yaa pʋ-peelem dãmba, b sũy noomame. Tõnd saasẽ Ba a Zeova yaa Wẽnnaam sẽn maand sɩda. Dẽnd tõnd sã n yaa pʋ-peelem dãmba, noom-a lame. (Yɩɩn-sõamyã 31:6) D ratame n ta a yam, la d “zã d mens ne pʋ-peelem bũmb fãa pʋgẽ.” (Ebre-rãmbã 13:18, MN) Yɛl kẽer taoore, tõog n yɩ pʋ-peelem soab pa nana ye. D na n goma bũmb a naas yelle. Rẽ poore, d na n yãa nafa nins d sẽn paamde, d sã n modg n yɩ pʋ-peelem dãmba.

D MAAN PƲ-PEELEM NE TÕND MENGÃ

3-5. a) Bõe n tõe n kɩt tɩ d belg d mense? b) Bõe n na n sõng tõnd tɩ d maan pʋ-peelem ne d mengã?

3 Tõnd sã n dat n maan pʋ-peelem ne neb a taabã, d tog n deng n maana pʋ-peelem ne d mengã. Pa  wakat fãa la yaa nana ye. Pipi kiris-nebã wakate, saam-biis n da be Laodise tigingã pʋgẽ, n belgd b mens n tagsdẽ tɩ b tata Wẽnnaam yam. (Vẽnegre 3:17) Tõnd me tõeeme n pa mi tõnd sẽn sɩd yaa ned ningã, tɩ rẽ kɩt tɩ d belgd d mense.

4 Karen-biig a Zak yeelame: “Ned sã n tagsdẽ t’a tũuda Wẽnnaam la a yaool n pa tõe a zɩlemde a belgda a menga, la a Wẽnnaamã tũub yaa zaalem.” (Zak 1:26, MN) D tõeeme n belgd d meng n tagsdẽ tɩ d sã n maand tʋʋm-sõma, baa d yaa mo-be-ned bɩ n gomd gom-põaasa, Wẽnnaam pa na n ges tɩ rẽ yaa yell ye. Bõe n na n sõng tõnd tɩ d ra wa belg d mense?

5 Tõnd sã n ges nin-gɛtg pʋga, d nee d sẽn maneg d meng to-to wã sã n sakdame. D sã n karemd Biiblã me, d bãngda d sẽn sɩd yaa ned ning d sũurã pʋgẽ. Biiblã tõe n sõnga tõnd tɩ bãng d sẽn tõe n maan la d sẽn pa tõe. Na n sõng-d lame me tɩ d bãngd d sã n segd n manega d tagsa wã, d tʋʋm-tʋmdɩ wã bɩ d no-goamã. (Karm-y Zak 1:23-25, MN.) La d sã n tagsdẽ tɩ d pa tar zanga, d pa na n modg n toeem ye. Ne Biiblã maasem, d tog n feesa d meng ne pʋ-peelem. (Wiisgu 3:40; Aaze 1:5) Pʋʋsgã me tõe n sõnga tõnd tɩ d bãng d sẽn sɩd yaa ned ninga. D kos a Zeova t’a sõng tõnd tɩ d fees d meng sõma, n bãng d pãn-komsmã n tõog n demse. (Yɩɩn-sõamyã 139:23, 24) D tẽeg t’a Zeova ‘kisa nin-wẽnga, la a yaa nin-tɩrsã zoa.’—Yel-bũnã 3:32.

D MAAN PƲ-PEELEM NE D ZAKÃ RÃMBA

6. Bõe yĩng tɩ rao ne a pag segd n pelgd b pʋs ne taaba?

6 Zak pʋga, pʋ-peelem yaa tɩlɛ. Rao ne a pag sã n  pelgd b pʋs ne taaba, ned fãa kɩta a to sɩda, tɩ b yam gãe bãane. Kãadem pʋgẽ, ned tõe n maana bũmb toor-toor n zãmb a to wã. Wala makre, a tõe n maanda wa a rooda ned a to, bɩ n get yoob yɛla, wall a soos n be ne ned a to. Ges-y yɩɩn-gʋlsdã sẽn yeel bũmb ninga: “Mam ka zĩndid ne zĩrẽ-yagdbã ye. Mam ka tũud zãmb dãmbã ye.” (Yɩɩn-sõamyã 26:4) Ned sẽn kẽ kãadem sã n pa maand pʋ-peelem ne a to wã, baa yaa a tagsa wã pʋgẽ, tõe n sãama a kãadmã.

Zãag-y y mens tao-tao ne bũmb ning fãa sẽn tõe n sãam y kãadmã

7, 8. Wãn to la y tõe n tall Biiblã n sõng y kambã tɩ b bãng tɩ pʋ-peelem tara yõodo?

7 Kambã me tog n bãngame tɩ pʋ-peelmã tara  yõodo. Roagdbã tog n talla Biiblã n sõng-b tɩ b bãng rẽ. Biiblã pʋgẽ, b gomda neb sẽn pa maan pʋ-peelem yelle. Wala makre, a Akã zuume. A Geyaazi yaga ziri n paam ligdi. A Zida zuume, la a zãmb a Zeezi ligd koeems bãmb 30 yĩnga.—Zozue 6:17-19; 7:11-25; 2 Rĩm-dãmbã 5:14-16, 20-27; Matiye 26:14, 15; Zã 12:6.

8 La neb wʋsg me n yɩ pʋ-peelem dãmba, n kõ mak-sõng tɩ b kibayã be Biiblã pʋgẽ. Wala makre, a Zakoob pẽdga a kambã tɩ b lebs ligdã b sẽn yã wã. A Zɛfte ne a bi-puglã pidsa b sẽn pʋlem Wẽnnaam bũmb ningã. A Zeezi maana pʋ-peelem baa ne zu-loe-kɛgemsã. (Sɩngre 43:12; Bʋ-kaoodbã 11:30-40; Zã 18:3-11) Kiba-kãensã tõe n sõnga yãmb kambã tɩ b bãng tɩ pʋ-peelem tara yõodo.

9. Roagdb sã n maand pʋ-peelem, wãn to la rẽ na n sõng b kambã?

9 Biiblã saglg a ye n tõe n sõng roagdbã. B yetame: “Fo zãmsda neb a taabã, la bõe yĩng tɩ fo pa zãmsd f menga? Fo moondame n yetẽ: ‘Ra zu ye,’ la bõe yĩng tɩ fo zuuda?” (Rom dãmbã 2:21, MN) Roagdbã sã n zãms b kambã bũmb n yaool n maand bũmb a to, kambã neeme. Ned sã n yet a biig t’a tog n yɩɩ pʋ-peelem soaba, tɩ yẽ mengã yaool n pa maand pʋ-peelem, na n liiba biigã. B sã n neẽ tɩ b roagdbã yagda ziri, baa yel-bõones pʋgẽ, bãmb me na n maana woto. (Karm-y Luk 16:10, MN.) La b sã n neẽ tɩ b roagdbã maanda pʋ-peelem, na n sõng-b lame tɩ bãmb me sã n wa rog kamba, bɩ b kambã tõe n kɩs-b sɩda.—Yel-bũnã 22:6; Efɛɛz rãmbã 6:4.

 D MAAN PƲ-PEELEM TIGINGÃ PƲGẼ

10. D sã n wa sõsd ne d saam-biisã, bõe la d tõe n maan n wilg tɩ d yaa pʋ-peelem dãmba?

10 D segd n maanda pʋ-peelem ne d saam-biisã. Tõnd ne d saam-biisã sõsg tõe n wa lebga wɩdga, bɩ munaafɩglem menga. D sã n wʋm goam n dɩk n togs neb a taab n pa bao n bãng sã n yaa sɩda, d tõe n wa yelga ziri-n-beedo. Yɩta sõma tɩ d ‘gũus ne d goamã.’ (Yel-bũnã 10:19) Yɩ pʋ-peelem soab pa rat n yeel tɩ d togsd bũmb ning fãa d sẽn tagsde, d sẽn mi bɩ d sẽn wʋm ye. Baa bũmb ning d sẽn dat n yeelã yaa sɩda, pa tɩlɛ tɩ d gom ye. Bala tõeeme tɩ yellã pa pak tõndo, bɩ a togsg pʋd n pa sõma ye. (1 Tesalonik rãmbã 4:11) Neb kẽer yetame tɩ yaa bãmb sẽn yaa pʋ-peelem dãmbã yĩng n kɩt tɩ b togsd bũmb ning fãa b sẽn tagsde. La tõnd sẽn yaa a Zeova nin-buiidã, d ratame n gũusd ne d goamã.—Karm-y Kolos rãmb 4:6, MN.

11, 12. a) Kiris-ned sã n maan yel-wẽn-kãseng n pa togs sɩda, bõe yĩng tɩ maneg n kengd a yellã? b) D zoa sã n maan yel-wẽn-kãsenga, bõe la d pa tog n maane, la bõe yĩnga? d) Bõe la d tõe n maan n wilg tɩ d maanda pʋ-peelem ne a Zeova siglgã?

11 A Zeova kõo kãsem-dãmbã tʋʋmde. A ratame tɩ b sõng tigingã neba. Tõnd sã n yaa pʋ-peelem dãmba, b na n tõog n sõnga tõnd faag-faaga. Bõe yĩng tɩ d yet woto? Ned yĩns sã n ka laafɩ t’a kẽng logtor yiri, rẽ yĩnga a na n solga bũmb kẽer n pa togs logtorã bɩ? A sã n maan rẽ, logtorã na tõog n tɩp-a sɩda? Woto me, kiris-ned sã n maan yel-wẽn-kãsenga, a pa na n solg n pa togs kãsem-dãmbã ye. A na n pelga a pʋg n togs fãa. (Yɩɩn-sõamyã 12:3; Tʋʋma 5:1-11) La kiris-ned  sã n bãng t’a zoa maana yel-wẽn-kãsenga, a manesem tog n yɩɩ wãna? (Maan-kʋʋre 5:1) Rẽ yĩnga, a na n yeelame tɩ sẽn yaa a zoa wã, a pa na n maan tɩ ned bãng bɩ? Yɩta sõma t’a tẽeg tɩ kãsem-dãmbã tõe n sõnga a zoa wã t’a maneg a yellã n le paam zood sõma ne a Zeova.—Ebre-rãmbã 13:17; Zak 5:14, 15.

12 D segd n maana pʋ-peelem ne a Zeova siglgã me, d sã n wa togsd bũmb ning d sẽn tõog n maanã. Wala makre, d sã n wa gʋlsd d koe-moonegã rapoore. D sã n dat n kos n lebg so-pakda, bɩ n tʋm tũudmã tʋʋmd a to, d rat n yɩɩ pʋ-peelem dãmba, d sẽn na n gʋls bũmb ningã wɛɛngẽ.—Karm-y Yel-bũn 6:16-19.

13. Tõnd ne d tẽed-n-taag sã n tʋmd ne taaba, bõe la d tõe n maan n wilg tɩ d yaa pʋ-peelem soaba?

13 Kiris-ned hakɩɩkã pa segd n naag tũudmã yɛlã ne a nug-tʋʋmã taab ye. Wala makre, d pa segd n maand afɛɛr-dãmb Rĩungã roogẽ, bɩ koɛɛgã mooneg sasa ye. D pa segd me n wẽg d saam-biig bɩ d saam-bi-poaka, d sã n maand afɛɛr ne-a ye. D sã n dɩk-a tʋʋm me, yaoobã wakat sã n ta, d segd n yao-a-la wa d sẽn yeelã. Tẽngã laloa sã n wilgdame me tɩ b segd n tɩpa tʋm-tʋmdbã, bɩ n yao-ba, baa b sã n dɩka vʋʋsem, d segd n tũu rẽ. (1 Tɩmote 5:18; Zak 5:1-4) D tẽed-n-taag sã n dɩk tõnd tʋʋm me, d pa segd n bao t’a maan tõnd neer n yɩɩd tʋm-tʋmdb a taabã ye. (Efɛɛz rãmbã 6:5-8) D segd n wata tʋʋmã zĩigẽ lɛɛre, n tʋmd tʋʋmd ning yĩng b sẽn yaood tõndã, la d ra sig tɩ lɛɛrã pa ta ye.—2 Tesalonik rãmbã 3:10.

14. Kiris-neb sã n dat n maan afɛɛre, bõe la b segd n deng n maane?

14 Tõeeme me tɩ d maana afɛɛr ne d tẽed-n-taaga.  Wala makre, d peng-a-la ligdi, pa rẽ bɩ d yiibã fãa kẽesa ligd afɛɛr pʋgẽ. Sã n wa yaa woto, d tũ Biiblã saglga, n gʋls fãa sebr zug n bĩngi. No-rɛɛs a Zeremi raa pʋʋgo, n gʋls rẽ sɛb a yiib zugu, n kɩt tɩ kaset rãmb tik nug a ye zugu, t’a rɩk fãa n bĩng beoog yĩnga. (Zeremi 32:9-12; ges-y Sɩngr 23:16-20 me.) Neb kẽer tẽedame tɩ b sã n gʋls sebrã, yaa wa b pa kɩs b saam-biigã sɩd ye. La pa woto ye. Yaa sẽn na n sõng tɩ mo-yõsr sã n wa beẽ, wall y sã n wa pa wʋmd taaba, bɩ y tõog n welg yellã. Y sã n wa maand afɛɛr ne y saam-biiga, bɩ y tẽeg tɩ sẽn tar yõod n yɩɩd pa y sẽn na n paam yõod ye. Yaa y sẽn na n modg tɩ laafɩ kell n zĩnd tigingã pʋgẽ.—1 Korẽnt rãmbã 6:1-8; ges-y Vẽnegr 30.

D MAAN PƲ-PEELEM BŨMB FÃA PƲGẼ

15. A Zeova tagsg yaa wãn ne nebã sẽn maand zãmb koosmã pʋgẽ wã?

15 D segd n maana pʋ-peelem ne ned buud fãa, baa sẽn pa tũud-b a Zeova wã. A Zeova ratame tɩ d maan pʋ-peelem. Biiblã yetame: “Zãmb zɩslem makdg yaa yel-beed Sẽn-Ka-Saab nifẽ. La b sũur nooma ne pʋ-peelem zɩslem makdga.” (Yel-bũnã 11:1; 20:10, 23) Pĩnd wẽndẽ, nebã ra wae n makda bũmb wʋsg n koosdẽ. La neb kẽer ra wẽgda b raadensã. B ra magdame tɩ pa tata, wall b kɩt tɩ raadensã yao tɩ yɩɩg b sẽn tog n yao wã. Rũndã-rũndã me, koosmã wɛɛngẽ neb wʋsg zãmbda taaba. A Zeova kisga zãmbã pĩnd wẽndẽ. A ket n kisa zãmbo.

16, 17. Yel-bʋs pʋgẽ la d segd n maan pʋ-peelem?

16 Tõnd fãa mi n sega zu-loɛɛg sẽn tõe n kɩt tɩ  d pa maan pʋ-peelem ye. Wala makre, d sã n wa baood tʋʋma, bɩ goosneemã tʋʋm-noor sã n dat tɩ d kõ-b kibay kẽere, wall lekollã ɛgzame sasa. Neb wʋsg tẽedame tɩ b sã n yag ziri pa wẽng ye. La rẽ pa lingd tõnd ye. Bala Biiblã ra pĩnd n togsame tɩ dũni-kãngã yaoolem wakatã sasa, “nebã na n yɩɩ beed rãmba, neb sẽn nong ligdi, . . . neb sẽn kis sẽn sõmbe.”—2 Tɩmote 3:1-5, MN.

17 La wakat ninga, wõnda neb nins sẽn maand zãmbã yɛl yaa sõma. (Yɩɩn-sõamyã 73:1-8) Kiris-nebã maanda pʋ-peelem. Rẽ tõe n kɩtame tɩ b tʋmd-n-taas nams-ba, n wẽg-b wall n kɩt meng tɩ b tʋʋm sãame. La kell n yɩ pʋ-peelem soab tara yõod wʋsgo. Bõe yĩng tɩ d yet woto?

PƲ-PEELMÃ SẼN WAT NE NAFA NINSÃ

18. Bõe yĩng tɩ yʋ-noog tar yõodo?

18 Rũndã-rũndã, neb sẽn tar yʋ-noogo, sẽn maand sɩda, n yaa pʋ-peelem dãmb tɩ neb a taabã tõe n teeg-b pa wae ye. La tõnd yẽ tõe n yɩɩ neb a woto buudu. (Miise 7:2) Tõe tɩ rẽ na n kɩtame tɩ neb a taab yaal tõndo, bɩ n pʋd n yeel tɩ d yaa yalemba. La neb me n be n na n kɩs tõnd sɩda, la b nand tõndo, d sẽn maand pʋ-peelmã yĩnga. Dũniyã gill zugu, nebã miime t’a Zeova Kaset rãmbã yaa pʋ-peelem dãmba. Tʋʋm taoor-dãmb kẽer sã n wa baood tʋm-tʋmdba, b sẽn dat n yɩɩd yaa a Zeova Kaset rãmbã, b sẽn maand pʋ-peelmã yĩnga. Tʋʋm taoor-dãmb me yiisa neb tʋʋma, b zãmbã yĩnga, n yaool n bas a Zeova Kaset rãmba.

Tõnd sã n tʋmd sõma la ne d sũur fãa, waoogda a Zeova yʋʋrã

19. Tõnd sã n yaa pʋ-peelem soaba, tõnd zoodã ne a Zeova na n yɩɩ wãna?

 19 D sã n maand pʋ-peelem bũmb fãa pʋgẽ, d na n paama sũur-kaset sẽn yaa sõma, tɩ d yamã me gãe bãane. D paamdame n yɩ wa a Polle. A yeelame: “D kɩsa sɩd tɩ d tara sũur-kaset sẽn yaa yɩlemde.” (Ebre-rãmbã 13:18, MN) La sẽn yɩɩd fãa, a Zeova sẽn yaa tõnd Ba sẽn nong-dã na n yãame tɩ tõnd modgdame n yaa pʋ-peelem dãmb bũmb fãa pʋgẽ. A sũur na n yɩɩ noog wʋsg ne-do.—Karm-y Yɩɩn-sõamyã 15:1, 2; Yel-bũn 22:1.