Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

 SAK 10

Kãadmã yaa Wẽnnaam kũuni

Kãadmã yaa Wẽnnaam kũuni

“Wĩir sã n kal a tãabo, a ka tõe n kaoog nana ye.”—KOƐƐG SOABA 4:12.

1, 2. a) Bõe la neb sẽn nan kẽ kãadem saagda? b) Sag-kãnga pʋgẽ, d na n baoo sogs-bʋs leoore?

NEB a yiib kãadem daar yaa ra-kãsenga. B tagsda b sẽn na n vɩɩmd ne taabã, la b sẽn na n tõog n maan bũmb ninsã yelle, hal tɩ b sũur noome. B saagdame tɩ b kãadmã na n kaoosame, la kõ-b sũ-noogo.

2 Bʋko, neb wʋsg kãadem sɩnga sõma, la pa baas sõma ye. Neb a yiib sã n dat tɩ b kãadmã yãk nenga, b tog n teega Wẽnnaam t’a sõng-ba. Biiblã sõngda tõnd tɩ d paam sogsg kẽer leoore. Nafa bʋs la kãadem wat ne? Bõe n tõe n sõng ned t’a bãng n yãk a sẽn na n kẽ kãadem ne a soabã? Bõe n tõe n sõng ned t’a yɩ sɩd-sõng bɩ pʋg-sõngo? Bõe n na n sõng neb tɩ b kãadem kaoose?—Karm-y Yel-bũn 3:5, 6.

KÃADEM YAA TƖLƐ BƖ?

3. Yãmb tagsdame tɩ yaa tɩlɛ tɩ ned kẽ kãadem n yaool n paam sũ-noog bɩ? Wilg-y-yã a võore.

3 Neb kẽer tẽedame tɩ b sã n pa kẽ kãadem, b pa tõe n paam sũ-noog ye. La pa sɩd ye. A Zeezi  yeelame tɩ rakõtã yaa Wẽnnaam kũuni. (Matiye 19:10-12) Tʋm-tʋmd a Poll me yeelame tɩ bũmb wʋsg la sẽn pa kẽ-b kãadmã tõe n maane. (1 Korẽnt rãmbã 7:32-38) La yaa ned fãa n yãkd a sã n na n kẽe kãadem bɩ a pa na n kẽ. D pa segd n bas tɩ d zo-rãmba, d zakã neb wall d tẽngã minundã kɩt tɩ d kẽ kãadem ye.

4. Kãadem sẽn yaa sõma nafa kẽer la bʋse?

4 Biiblã yetame tɩ kãadmã yaa Wẽnnaam kũuni, la tɩ tara nafa. A Zeova goma pipi rao a Ãdem yell n yeel yaa: “A ka neer tɩ ninsaal zĩnd a yembr ye. Mam na n maana sõngd sẽn wẽnd yẽnda n kõ-a.” (Sɩngre 2:18) A Zeova naana a Awa t’a lebg a Ãdem paga. Rẽ tɛka, b yiibã lebga zak a ye neba. Neb sẽn kẽ kãadem sã n dog kamba, b segd n modgame tɩ b zakã vɩɩm yɩ sõma, n tõog n wub b kambã sõma. La kãadem pa sẽn na yɩl n dog kamb bal ye.—Yɩɩn-sõamyã 127:3; Efɛɛz rãmbã 6:1-4.

5, 6. Bõe n tõe n kɩt tɩ kãadem yɩ wa ‘wĩir sẽn kal a tãabo’?

5 Rĩm a Salomo yeelame: “Neb a yiib n são nin-yende. Bala, bãmb paamda b tʋʋmdã yõod sõama. Bãmb ned a yembr sã n lʋɩ, a to wã yikd-a lame. La nin-yend tara toogo. Bala, yẽnda sã n lʋɩ, ned a to ka be sẽn na n yik yẽnda ye. . . . La wĩir sã n kal a tãabo, a ka tõe n kaoog nana ye.”—Koɛɛg soaba 4:9-12.

6 Kãadem sã n yaa sõma, neb a yiibã na n yɩɩ zo-rãmb meng-menga, n sõngd taaba, n kengd taab raood la b kogend taaba. B sã n nong taaba, b kãadmã na n talla pãnga. La b yiibã fãa sã n tũud  a Zeova, b kãadmã na n talla pãng n yɩɩda. Rẽ, na n yɩɩ wa ‘wĩir sẽn kal a tãabo,’ sẽn naag taab n wʋg tɩ tar pãnga. A pãngã yɩɩda wĩ a yiibu. Woto me, neb a yiib sẽn kẽ kãadem sã n nong a Zeova, b kãadmã paamda pãnga.

7, 8. Sagl-bʋg la a Poll kõ kãadmã wɛɛngẽ?

7 Neb a yiib sã n kẽ kãadem, b tõe n paama sũ-noog ning pag ne rao lagengã sẽn kõtã. (Yel-bũnã 5:18) La ned sã n dat n kẽ kãadem sũ-no-kãng yĩng bala, tõe n kɩtame t’a pa bãng n yãk ned ning a sẽn na n kẽ kãadem ne wã ye. Yaa rẽ n so tɩ Biiblã yetẽ tɩ ned segd n bɩɩ sõma n yaool n gom kãadem yelle, bala yãadrã sasa, pag ne rao lageng tʋlsmã tara pãnga. (1 Korẽnt rãmbã 7:36) Dẽnd yɩta sõma t’a bas tɩ tʋlsmã pãng boog t’a yaool n gom kãadem yelle. Woto, a bãngd n yãka ned ning a sẽn na n kẽ kãadem ne wã.—1 Korẽnt rãmbã 7:9; Zak 1:15.

8 Y sã n dat n kẽ kãadem, y tog n bãnga vẽeneg tɩ y na n sega zu-loees y kãadmã pʋgẽ. A Poll yeelame tɩ sẽn kẽed-b kãadmã na n “paama zu-loees wʋsgo.” (1 Korẽnt rãmbã 7:28, MN) Kãadem kae n pa tar zu-loees ye. Woto yĩng bɩ y bãng n yãk ned ning y sẽn na n kẽ kãadem ne wã.

Y TOG N KẼE KÃADEM NE ÃNDA?

9, 10. Kiris-ned sã n kẽ kãadem ne ned sẽn pa tũud a Zeova, bõe n na n maane?

9 Ad Biiblã saglg a ye d sẽn pa segd n yĩmi, d sã n wa baood pag bɩ sɩda: “Da bao-y lagem-n-taar sẽn  pa zems ne sẽn pa-b tẽedbã ye.” (2 Korẽnt rãmbã 6:14, MN) Ka-koaad pa na n sak n naag rũms a yiib n soge, tɩ b bedrmã ne b pãngã yaool n pa a yembr ye. A sã n naag-ba, rũms a yiibã fãa namsdame. Woto me, ned sẽn tũud a Zeova sã n kẽ kãadem ne ned sẽn pa tũud a Zeova, tõe n waa ne zu-loees wʋsgo. Rẽ n so tɩ Biiblã sagend tõnd tɩ d sã n dat n kẽ kãadem, “segd n yɩɩ Zu-soabã pʋgẽ bala.”—1 Korẽnt rãmbã 7:39, MN.

10 Wakat ninga, kiris-neb kẽer tagsdame tɩ b sẽn kẽed kãadem ne ned sẽn pa tũud a Zeova n são b sẽn na n pa b yembre. La ned sã n pa tũ Biiblã saglgã, a tõe n paama toog la sũ-sãamse. D sẽn paam n tũud a Zeova wã n yaa bũmb ning sẽn tar yõod n yɩɩd d vɩɩmã pʋgẽ. Yãmb sã n pa tõe n naag y sɩdã wall y pagã n tũ a Zeova, y sũur kõn sãam sɩda? Kiris-neb wʋsg yãka yam n pa na n kẽ kãadem ne ned sẽn pa tũud a Zeova, baa b na yɩ b ye.—Karm-y Yɩɩn-sõamyã 32:8.

11. Y maanda wãn n bãng n yãk ned ning y sẽn na n kẽ kãadem ne wã?

11 Woto pa rat n yeel tɩ y tõe n kẽe kãadem ne ned buud fãa sẽn tũud a Zeova ye. Y sã n dat n kẽ kãadem, y tog n baoo ned y sẽn sɩd nonge, la sẽn tat yãmb yam. Tall-y sũ-mar hal n wa paam ned sẽn nong bũmb nins yãmb sẽn nonge, la sẽn lʋɩɩsd Wẽnnaam daabã taoore. Bao-y sẽk n karem sɛb nins tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã sẽn yiisd n kõt tõnd saglsã, la y bʋgs rẽ zug neere.—Karm-y Yɩɩn-sõamyã 119:105.

12. Yam-bʋg la Biiblã kõt roagdba, b sã n wa baood pag bɩ sɩd n na n kõ b biiga?

 12 Tẽns kẽer pʋsẽ, wae n yaa roagdbã n baood pag bɩ sɩd n kõ b biiga. Sã n yaa ne tẽn-kãens nebã, yaa roagdbã n mi sẽn yaa sõma ne b biigã n yɩɩda. Pĩnd wẽndẽ me ra yaa woto. Yãmb zakã rãmb sã n tũuda minim-kãnga, Biiblã tõe n sõng-b lame tɩ b paam rao bɩ pag sẽn tar zʋg-sõma n kõ b biigã. Wala makre, a Abrahaam sẽn wa n na n bao pag n kõ a biig a Izaakã, a pa bao ned yʋʋr sẽn yi, bɩ sẽn tar arzɛk ye. Sẽn da pak-a yaa a paam pag sẽn  nong a Zeova n kõ a biigã.—Sɩngre 24:3, 67; ges-y Vẽnegr 25.

Y MAANDA WÃN N SEGL Y MENSE?

13-15. a) Bõe la rao tõe n maan n wa tõog n yɩ sɩd-sõngo? b) Bõe la pag tõe n maan n wa tõog n yɩ pʋg-sõngo?

13 Yãmb sã n dat n kẽ kãadem, y segd n bao n bãnga y sã n segl n saa rẽ yĩnga. Tõe tɩ y tagsdame tɩ y segl n saame. La d na n goma rẽ sẽn dat n yɛɛlg meng-menga. Y sẽn na n bãng bũmb ningã tõe n ling-y lame.

Bao-y sẽk n karemd sɛb nins tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩdã sẽn yiisd n kõt tõnd saglsã, la y bʋgsd rẽ zugu

14 Biiblã wilgdame tɩ zak pʋga, pagbã ne rapã sẽn tog n maanã pa a yembr ye. Dẽnd rao sã n yeel t’a segl n saa kãadem yĩnga, võorã yaa toor ne pag sẽn na n yeel t’a segl n saame. Rao sã n tagsdẽ t’a segl n saa kãadem yĩnga, a tog n soka a meng a sã n tõe n yɩɩ zak soaba. A Zeova ratame tɩ rao wã ges a pagã ne a kambã yelle, tɩ bũmb ra paoog-ba, bɩ n sãam b sũy ye. La sẽn yɩɩd fãa, a tog n sõnga a zakã rãmb tɩ b tũ Wẽnnaam. Biiblã yetame tɩ rao sã n pa get a zak rãmb yelle, “yaa wẽng n yɩɩd ned sẽn pa tar tẽebo.” (1 Tɩmote 5:8, MN) Woto wã, rao sã n tagsd kãadem yelle, a tog n gesa a sẽn na n tũ Biiblã saglg ning sẽn be Yel-bũn sebrã pʋgẽ wã to-to. B yeta be: “Tʋm f tʋʋmã yɩng fãa n sɛ, la f segl f pʋʋg neere, n yaool n me f zaka.” Dẽnd nand tɩ rao kẽ kãadem, a tog n bao n bãnga a sã n na n tõog n tʋma tʋʋmd ning a Zeova sẽn dat t’a tʋmã sõma.—Yel-bũnã 24:27.

15 Pag sẽn dat n kẽ kãadem tog n soka a meng  a sã n segl n saame, n na n tʋm tʋʋmd ning b sẽn kõ pagbã la ma-rãmbã. Biiblã wilgda bũmb toor-toor a sẽn tõe n maan n tõog n ges a sɩdã la a kambã yelle. (Yel-bũnã 31:10-31) Rũndã-rũndã, rap la pagb wʋsg tagsda nafa nins kãadmã sẽn wat ne wã bala. La a Zeova ratame tɩ rao wã bɩ pagã tags a sẽn tõe n maan a to wã yĩnga.

16, 17. Nand tɩ y kẽ kãadem, bõe yell la y tog n tagse?

16 Nand tɩ y kẽ kãadem, tags-y bũmb ning a Zeova sẽn dat tɩ sɩdã la pagã maanã. Lebg zak soabã pa rat n yeel tɩ rao wã tog n namsa a zakã rãmb ye. Ned sẽn get a zak yell sõma rɩkda a Zeezi togs-n-taare, n yaa nin-bʋgsg ne a zakã neba, la a nong-ba. (Efɛɛz rãmbã 5:23) Pagã me tog n bao n bãnga a sẽn tõe n teel a sɩdã to-to, a sã n wa yãk yam n dat n maan bũmbu. (Rom dãmbã 7:2) Sẽn paase, a segd n soka a meng a sã n sɩd tõe n sika a meng n sak rao sẽn pa zems zãnga. Sã n mik t’a pa tõe, yɩta sõma t’a nan da kẽ kãadem ye.

17 Rao ne a pag tog n gesa taab yelle, tɩ ned fãa lʋɩɩs a to raab taoore. (Karm-y Filip rãmb 2:4, MN.) A Poll yeelame: “Yãmb ned kam fãa segd n nonga a pag wa a sẽn nong a meng to-to wã. La pagã me segd n waoogda a sɩdã ne a sũur fãa.” (Efɛɛz rãmbã 5:21-33, MN) Neb a yiibã tog n nonga taab la b waoogd taaba. Sẽn na yɩl tɩ kãadem yɩ sõma, rao tog n miime t’a pagã waoogd-a lame, tɩ pagã me miẽ t’a sɩdã nong-a lame.

18. Neb a yiib sã n wa baood taaba, bõe yĩng tɩ b tog n gũusi?

 18 Neb a yiib sã n wa baood taaba, n bãngd taab sõma, wakat kãng yaa sũ-noog sasa. La ned fãa segdame me n fees a meng ne pʋ-peelem n bãng a sã n sɩd rat n zĩnda ne a to wã a yõor tɛka. B sã n wa baood taaba, b sõsda ne taaba, tɩ ned fãa baood n bãng sẽn sɩd be a to wã sũurẽ. La tarẽ-n-tarẽ, b yamã wat n kẽe taaba. La b sẽn nan pa kẽ kãadmã, b tog n gũusame n da wa maan yoob ye. B sẽn nong taab ne nonglem hakɩɩkã, na n sõng-b lame  tɩ b yõk b mense, n da wa maan bũmb sẽn na n sãam bãmb ne taab zoodã, la sãam b zoodã ne a Zeova me ye.—1 Tesalonik rãmbã 4:6.

Neb a yiib sã n wa baood taaba, b maagda b yĩng n sõsd ne taaba

Y MAANDA WÃN TƖ Y KÃADMÃ KAOOSE?

19, 20. Kiris-nebã tagsg tog n yɩɩ wãn ne kãadmã?

19 Sɛb la filim-dãmb wʋsg pʋgẽ, b mii n goma rao ne pag yelle, n wa yeel tɩ baasa ne kãadem hal tɩ b sũy noomẽ. La vɩɩmã pʋgẽ, kãadmã nan yaa neb a yiibã vɩɩm sɩngr bala. A Zeova lugla kãadem n dat tɩ kaoose.—Sɩngre 2:24.

20 Rũndã-rũndã, neb wʋsg tagsdame tɩ kãadem pa bũmb sẽn kaoosd ye. B kẽeda kãadem nana-nana, la b kaood-a nana-nana me. B tagsdame tɩ zu-loees sã n wa sɩng n be kãadem pʋgẽ bala, b segd n kaoome. La d tẽeg tɩ Biiblã gomda wĩy sẽn kal a tãab n tar pãnga, n pa tõsgd tao-tao ye. D sã n teeg a Zeova n kos-a sõngre, d kãadmã na n kaoosame. A Zeezi yeelame: “Bũmb nins Wẽnnaam sẽn lagem taabã, bɩ ned ra welg-b ye.”—Matiye 19:6, MN.

21. Bõe n na n sõng rao ne a pag tɩ b kell n nong taaba?

21 D fãa tara zʋg-sõma, la d tara pãn-komsem me. Yaa nana tɩ d get neb a taabã pãn-komsem, sẽn yɩɩd fãa d sɩdã bɩ d pagã rẽnda. La d sã n maand woto, d pa na n paam sũ-noog ye. La d sã n get a zʋg-sõma wã, d kãadmã na n talla sũ-noogo. Bõe yĩng tɩ rẽ yaa sõma? A Zeova miime tɩ d yaa yel-wẽn-maandba, la baa ne rẽ, a geta d zʋg-sõma wã. Tags-y n ges-y a sã n da pa maand woto. Yɩɩn-gʋlsdã yeelame: “Zu-soabã  Sẽn-Ka-Saabo, yãmb sã n dag n tẽegdẽ tõnd kongrã, ãnda soab n na n põse?” (Yɩɩn-sõamyã 130:3) Rapã la pagbã tog n dɩka a Zeova togs-n-taare, n get b to wã sẽn maand tɩ yaa sõma wã, la b kõt taab sugr me.—Karm-y Kolos rãmb 3:13, MN.

22, 23. Bõe yĩng t’a Abrahaam ne a Saara yaa mak-sõng sẽn kẽ-b kãadmã yĩnga?

22 Kãadem tõe n wa talla pãnga, yʋʋm wʋsg loogr  poore. A Abrahaam ne a Saara kãadmã kaoosame, kõ-b-la sũ-noog me. A Zeova sẽn wa n yeel a Abrahaam t’a loog n bas a ba-yirã sẽn yaa Uurã, rẽ t’a Saara tog n yɩɩda yʋʋm 60. B ra vɩɩ naar pʋgẽ. Dẽnd pa yɩ nana t’a bas a tẽngã n tɩ vɩɩmd fu-rot pʋsẽ ye. La a ra teenda a sɩdã, n waoogd-a, hal tɩ b yaa zo-rãmb meng-menga. Rẽ n so t’a sak n sõng a Abrahaam, t’a tõog n maan bũmb nins a sẽn yãk yam n na n maanã.—Sɩngre 18:12; 1 Pɩyɛɛr 3:6.

23 La kãadem sẽn yaa sõma pa rat n yeel tɩ rao wã ne pagã raabã la b tagsa wã yekda taab wakat fãa ye. Vugri, a Saara kosa a Abrahaam bũmb t’a ra pa rat n sak ye. La a Zeova yeela a Abrahaam yaa: “Maan bũmb nins fãa a Saara sẽn kot foomã.” (Sɩngre 21:9-13) Dẽnd sã n wa mik tɩ y to wã sẽn datã pa noom yãmba, ra sãam-y y sũur ye. Baa y raabã la y tagsa wã pa yek taaba, sẽn tar yõod n yɩɩd yaa y sẽn na n ket n nong taaba, la y waoogd taaba.

Y kãadmã paalem bal bɩ y tũ Biiblã saglsã

24. D maanda wãn tɩ d kãadmã waoog a Zeova yʋʋrã?

24 Kiris-neb hakɩɩkã sʋka, neb wʋsg kẽe kãadem n tar sũ-noogo. Y sã n magdame n na n kẽ kãadem, bɩ y tẽeg tɩ y tog n bãng n yãka ned ning y sẽn dat n kẽ kãadem ne wã. Rẽ tara yõod wʋsgo. Yãmb vɩɩmã na yɩ noog bɩ kõn yɩ noogã bee ne y yãkrã. Teeg-y-yã a Zeova t’a sõng-yã. Rẽ, y na n bãng n yãkame, y na n tõog n segla y meng sõma, la y tõog tɩ y kãadmã kell n tall pãnga, tɩ waoog a Zeova yʋʋrã.