Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Sɩngr sõsga

Sɩngr sõsga

“Bɩ y modg n yɩ neb nins sẽn paam kãabgo, tẽeb ne sũ-mar yĩngã togs-n-taase.”—HEBRE DÃMB 6:12.

1, 2. a) Bõe la pag a ye yeel tigims sull yel-gɛt zug tɩ sɩd yaa sɩda? b) D sã n paam tɩ wẽn-sakdb nins Biiblã sẽn gomd b yellã yɩ d zo-rãmba, bõe yĩng tɩ na n sõng-do?

PAG a ye sẽn yaa a Zeova Kaset soab kelga tigims sull yel-gɛt yʋʋm sẽn vẽsg sõsga, n yeel woto: “A sã n togsd neb nins yell Biiblã sẽn gomdã kibaya, yaa wa b yɩɩ a zo-rãmba.” Sɩd me, pagã bee bʋʋm. Bala yʋʋm wʋsg la woto saam-biigã sẽn karemd Wẽnnaam Gomdã la a zãmsd neb a taabã. Rẽ n so tɩ pagb la rap sẽn yɩ wẽn-sakdb tɩ Biiblã gomd b yellã sɩd lebg wa a zo-rãmb a sẽn da mi sõma.

2 Tõnd me sã n da paam tɩ nin-kãensã Biiblã sẽn gomd b yellã yɩ d zo-rãmba, d sũur kõn yɩ noog sɩda? Yãmb yamẽ, yaa wa b ket n vɩɩme bɩ? Mams-y y yamẽ yãmb sẽn na n be ne a Nowe, a Abrahaam, a Rut, a Eli bɩ a Ɛstɛɛre, tɩ y tũud taab la y sõsda, hal tɩ y paam n bãng-b sõma. Tags-y n ges-y b saglsã, la b sẽn na n keng yãmb raoodã sẽn tõe n maneg y vɩɩmã to-to.—Karm-y Yelbũn 13:20.

3. a) Bõe la d tõe n maan tɩ pagb la rap nins sẽn tall tẽeb hakɩkã kibay naf-do? b) Sogs-bʋs la d na n leoke?

3 Yaa sɩd tɩ Wẽnnaam sã n wa vʋʋg nin-kãensã sẽn tall tẽebã, d na n paamame tɩ b sɩd yɩ d zo-rãmb hal tɩ naf-do. (Zã 11:25) La baa masã menga, pagb la rap nins sẽn tall tẽeb hakɩkã kibay tõe n naf-d lame. Wãn to? Tʋm-tʋmd a Poll wilga d sẽn tõe n maan to-to. A yeelame: “Bɩ y modg n yɩ neb nins sẽn paam kãabgo, tẽeb ne sũ-mar yĩngã togs-n-taase.” (Heb. 6:12) D na n goma nin-kãensã sẽn tall tẽebã yelle. La nananda, a Poll gomdã kɩtame tɩ sogsg wat d yamẽ, tɩ d na n deng n leok rẽ. Sogs-kãens la woto: Tẽeb yaa bõe, la bõe yĩng tɩ yaa tɩlae tɩ d tall tẽebo? Bõe la d tõe n maan n tõog n tall nin-kãensã tẽebã buudu?

Tẽeb sẽn yaa bũmb ninga, la a sẽn yaa tɩlae ne-dã võore

4. Bõe la nebã tagsd tẽebã zugu, la bõe yĩng tɩ d yet tɩ b tudgame?

4 Ned sã n tar tẽeb ne Wẽnnaam, yaa bõn-sõng tɛkẽ. Pagb la rap nins yell d sẽn na n gom seb-kãngã pʋgẽ wã fãa ra getame tɩ tẽebã yaa bũmb sẽn tar yõod wʋsgo. Rũndã-rũndã, neb wʋsg pa get tɩ tẽebã tara yõod ye. B tagsdame tɩ ned sẽn tar tẽeb pa tar kaset bɩ bũmb a sẽn tõe n tik n wilg a sẽn tẽedã ye. La b tudga wʋsgo. Bala tẽeb pa  zond-yaare, pa bũmb sẽn be ned yamẽ, leb n pa f sẽn na n tẽed bũmb woto bal ye. Ned sã n tẽed bũmb zond-yaare, tõe n waa ne yelle. Bũmb sã n be ned yamẽ me, a tagsgã tõe n wa toeemame. F sã n tẽed Wẽnnaam woto bal me, pa sek ye. Bala baa “zĩn-dãmbã me tẽedame n digd ne dabeem.”—Zak 2:19.

5, 6. a) Bilg-y tẽebã buk a yiibã. b) Kõ-y makr sẽn wilgd tɩ d tẽebã pa zond-yaar ye.

5 Tẽeb hakɩkã pʋd n yaa bõe? Tẽeg-y Biiblã sẽn bilgd tẽebã to-to wã. (Karm-y Hebre dãmb 11:1.) A Poll wilgame tɩ tẽebã yaa buk a yiibu. Yaa bũmb f sẽn pa tõe n yã, n yaool n kɩs sɩd tɩ beeme, wall bũmb f sẽn gũudi, n nan pa ne, la f bas yard tɩ na n sɩd waame. Wala makre, d pa ne Wẽnnaam a Zeova, a Biigã, a Rĩungã bɩ malɛgsã sẽn be saasẽ wã ye. La d kɩsa sɩd tɩ b beeme. Sẽn paas me, d nan pa ne dũni-paalg ning d sẽn gũud tɩ Wẽnnaam Rĩungã wa lugl ka la bilfã ye. La d basa yard tɩ na n sɩd waame. Rẽ yĩnga, d sẽn tẽed woto fãa wã yaa zond-yaar bɩ?

6 Abada! A Poll wilgame tɩ tẽeb hakɩkã pa zond-yaar ye. A sẽn yeel tɩ tẽebã yaa “bãngr sũur pʋgẽ” wã, a pʋda gɛrk gom-bil sẽn tõe n dat n bilg sebr ned sẽn tik a nug n wilg tɩ bũmb lebga ned a to n so masã. Wala ned sã n dat n koos zĩig ne yãmba, tɩ y wa paam t’a kõ-y sebr sẽn yaa kaset tɩ zĩigã lebga yãmb n so. Y sũ-noogã yĩnga, y yeela woto: ‘M yaa n paam m zakã!’ La rẽ yĩnga rat n yeelame tɩ yaa sebrã la zakã bɩ? Ayo. Sebrã kõta kaseto, hal tɩ yãmb yamẽ wã, y zoe n paama y zakã. Woto me, tõnd tara kaset tɩ d sẽn tẽed bũmb ninsã na n pidsame, hal tɩ d nifẽ, yaa wa zoe n pidsame.

7. Tẽeb hakɩk yaa bõe?

7 Dẽnd tẽeb hakɩkã tika kaset sẽn tar pãng zugu. Kaset kãng yaa bũmb nins tõnd sẽn mi a Zeova zug hal n kɩs sɩd ne rẽ wã. Tẽebã kɩtdame tɩ d miẽ t’a Zeova yaa d ba sẽn nong-do, la d kɩs sɩd t’a pʋlemsã fãa na n pidsame. La tẽeb hakɩkã zʋʋga rẽ menga. A yaa wa bõn-vɩɩga, tɩ d segd n get a yell wakat fãa. D sã n pa wilgd ne d tʋʋmã tɩ d tara tẽebo, a yaa kɩɩnga.—Zak 2:26.

8. Bõe yĩng tɩ yaa tɩlae tɩ d tall tẽebo?

8 Bõe yĩng tɩ yaa tɩlae tɩ d tall tẽebo? A Poll wilga a võore. (Karm-y Hebre dãmb 11:6.) D sã n pa tar tẽebo, d pa tõe n ta a Zeova yam, d pa tõe n paam a zoodo. Tõnd ba sẽn be saasẽ wã yaool n naana ninsaalbã, n dat tɩ b yõg zood ne-a la b waoog-a. Woto yaa zu-zẽkr bũmbu. Dẽnd sẽn na yɩl n tõog n maan rẽ, yaa tɩlae tɩ d tall tẽebo.

9. Bõe la a Zeova maan tɩ wilgd t’a miime tɩ tẽeb yaa tɩlae ne-do?

9 A Zeova miime tɩ tẽeb yaa tɩlae ne-do. Rẽ n so t’a kɩt tɩ b gʋls neb kibay Biiblã pʋgẽ, sẽn na yɩl n sõng tõnd tɩ d bãng d sẽn na n maan to-to n tall tẽeb sẽn tar pãnga. A kɩtame me tɩ rap sẽn tar tẽebo, n kõt  mak-sõng lʋɩt taoor tigingã pʋgẽ. A Gomdã sagenda tõnd tɩ d ‘maan togs-n-taar ne bãmb tẽebã.’ (Heb. 13:7) La a kõo tõnd sẽn yɩɩd rẽ. A Poll goma rap la pagb sẽn zĩnd pĩnd wẽndẽ n tall tẽeb hakɩk yelle, n yeel tɩ yaa “kaset dãmb wʋsg sẽn gũbg tõndo.” (Heb. 12:1) Hebre dãmb sak 11 wã pʋgẽ, yaa wẽn-sakdb kẽer bal la a Poll sẽn sõdgã. Biiblã pida ne kibay sẽn gomd neb buud toor-toor sẽn tall tẽeb yelle, pagb la rapa, kom-bɩɩs la nin-kẽemba. B kibayã tõe n sõnga tõndo, d sẽn vɩ ne neb sẽn pa tar tẽebã yĩnga.

Wãn to la d tõe n dɩk ned togs-n-taare, n tall a tẽebã buudu?

10. Y sã n wa zãmsd Biiblã y toore, bõe la y tog n maan n tõog n dɩk pĩnd wẽn-sakdbã togs-n-taare?

10 F pa tõe n bãng n dɩk ned togs-n-taare, n pa reng n gũus n ges a manesmã sõma ye. Y sã n wa karemd seb-kãngã, y na n yãame tɩ b maana vaeesg wʋsgo, sẽn na yɩl n sõng-y tɩ y gũus n ges pĩnd wẽn-sakdb nins yell d sẽn na n gomã manesem sẽn yɩ to-to. La yɩta sõma tɩ yãmb me maan vaeesg n paase. Y sã n wa tar seb-kãngã n zãmsd Biiblã y toore, bɩ y ges tʋm-tʋmdã sɛbã pʋgẽ, n tõog n wʋm goamã võor n paase. Y sã n wa karemd kibar bɩ y mams y yamẽ, n ne sẽn yɩ zĩig ningã, la nebã minimd sẽn da yaa to-to wã. Mams-y tɩ y bee beenẽ, n wʋmd bʋʋrã, n ne bũmb nins fãa sẽn maandã, tɩ yũug sã n be be bɩ y wʋmd rẽ me. Sẽn yɩɩd fãa, ges-y bũmb nins sẽn noom nebã la sẽn sãamd b sũyã. Y sã n tõog n ning y meng wẽn-sakdb-kãensã zĩigẽ, b kibayã na n lebga vẽeneg y yamẽ, hal tɩ yaa wa kẽer meng yaa yãmb zo-rãmba.

11, 12. a) Rɩk-y makr n wilg yel-bʋs pʋsẽ la a Abrahaam ne a Saara tõe n wa lebg wa y zo-rãmba. b) Wãn to la a Ana, a Eli bɩ a Sãmwɛll kibayã tõe n naf-yã?

11 Y sã n modg n bãng nin-kãensã sõma, y na n dat n dɩka b togs-n-taare. D rɩk makr wa a Zeova siglgã sẽn na n bobl-y tʋʋmde. A kõ-y-la tʋʋmd sẽn na n kɩt tɩ y moon koɛɛgã n yɩɩd pĩndã. Tõe tɩ b yeel-y lame tɩ y kẽng zĩig koe-moondbã raab sẽn yaẽ kãseng n yɩɩda, wall b yeel-y tɩ y mak koe-moonegã buk y mengã sẽn zɩ n make, bɩ y sẽn tagsd tɩ pa nana ne-yã. Y sã n wa gũud n na n sɩng tʋʋmdã, la y pʋʋsd rẽ yĩnga, y pa tagsd tɩ y sã n bʋgs a Abrahaam makrã zug me, na n sõng-y lame sɩda? Yẽ ne a Saara sakame n na n bas naar ning b sẽn da tar Ur tẽngã, la a Zeova ning-b-la bark wʋsgo. Yãmb me sã n dɩk b naoore, y na n yãame tɩ yaa wa y mi-b-la sõma n yɩɩd pĩndã.

12 D rɩk makr a to. Yãmb ned sã n yaand yãmb hal tɩ komsd y raoodo, tɩ rẽ kɩt meng tɩ y yam mi n pa be tigissã kẽnde, y maanda wãna? Y sã n bʋgs a Ana kibarã zugu, n ges a sẽn tõog toog baa ne a Penina yaalgã, y na n  tõog n bãng n maana sẽn segde. Tõe n kɩtame me tɩ lebg wa a Ana yaa yãmb zoa. Sã n mikame me tɩ y tagsdame tɩ y ka võor tɩ komsd y raoodo, y sã n karem a Eli kibarã la y ges a Zeova sẽn bels-a to-to wã, tõe n kɩtame t’a lebg wa y zoa. Kambã la kom-bɩɩsã tara karen-bi-taas sẽn pẽdgd-b n dat tɩ b tʋm tʋʋm-dẽgdo. B sã n karem a Sãmwɛll kibarã, n bãng a sẽn maan to-to baa ne a Eli kom-dibli a yiibã sẽn da tʋmd tʋʋm-dẽgd sɛk-roogẽ wã, tõe n kɩtame t’a Sãmwɛll maneg n lebg b zoa.

13. Rɩk-y makr n wilg tɩ y sã n modgd n na n tall pĩnd wẽn-sakdbã tẽebã buudu, pa rat n yeel tɩ yãmb meng tẽebã pa waoog ye.

13 Rẽ yĩnga, y sã n modgd n na n paam nin-kãensã tẽebã buudu, rat n yeelame tɩ yãmb mengã tẽebã pa waoog bɩ? Abada! Tẽeg-y tɩ yaa a Zeova Gomdã n sagend tõnd tɩ d modg n tall pĩnd wẽn-sakdbã tẽebã buudu. (1 Kor. 4:16; 11:1; 2 Tes. 3:7, 9) Wẽn-sakdb nins yell d sẽn na n gom seb-kãngã pʋgẽ wã kẽer meng maana togs-n-taar ne neb sẽn deng bãmba. Wala makre, sak 17 wã gomda a Maari yelle. Y na n yãame t’a sẽn wa n pʋʋsd a Zeova, a Ana goam kẽer la a lebs n dɩke, tɩ wilgdẽ t’a rɩka a togs-n-taare. La rẽ rat n yeelame t’a Maari tẽebã pãng ra pa ta a Ana bɩ? Ayo! A Ana makrã pʋd n sõnga a Maari t’a paas a tẽebã pãnga, hal n paam yʋ-noog a Zeova nifẽ.

14, 15. Togs-y bũmb kẽer sẽn be seb-kãngã pʋgẽ, la y wilg d sẽn tõe n dɩ a nafr sõma to-to.

14 B yiisa seb-kãngã sẽn na yɩl n sõng yãmb tɩ y keng y tẽebã. Yaa sõss nins gom-zug sẽn yet tɩ “ Imitez leur foi ” wã, sẽn yi yʋʋmd 2008 n tãag yʋʋmd 2013 la b rɩk n naag taaba. La bũmb kẽer la b paas-yã. B paasa sogsgo, sẽn na yɩl tɩ y tõog n sõs kibar fãa zug la y bãng n tũ. Fot-rãmb wʋsg sẽn be yamleoog la b paas-yã, la b maneg sẽn da be-b Gũusg Gasgã pʋgẽ wã me. Zĩig me n be tɩ b maan kart dãmba, la b wilg nebã sẽn vɩɩmd sasa ningã. B yiisa seb-kãngã gom-zug sẽn yaa “Tall-y b tẽebã buudã,” tɩ d na n tall n zãms Biiblã d toore, ne d zak rãmba, la tigingã pʋgẽ. Neb kẽer tõe n yãka yam tɩ bãmb ne b zakã rãmb naagd taab n karemd kibayã woto bala.

15 Wẽnd na kɩt tɩ seb-kãngã sõng yãmb tɩ y rɩk pĩnd wẽn-sakdbã togs-n-taare, n tall b tẽebã buudu. Bɩ seb-kãngã sõng yãmb tɩ y tẽebã pãng paase, tɩ y zoodã ne y Ba a Zeova sẽn be saasẽ wã paam pãnga.