Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Bʋgsd-y-yã a Zeova nonglmã zugu

Bʋgsd-y-yã a Zeova nonglmã zugu

“Mam na n tagsa y tʋʋm-kãsemsã yelle.”—YƖƖN. 77:13.

YƖƖLA: 18, 61

1, 2. a) Bõe n kɩt tɩ y kɩs sɩd t’a Zeova nonga a nin-buiidã? b) A Zeova naana ninsaal t’a rat bõe?

BÕE n kɩt tɩ y kɩs sɩd t’a Zeova nonga a nin-buiidã? Zĩ-kãng wɛɛngẽ, nebã tagsg tõe n yɩɩ toor-toore. Ad makr a wãn sẽn wilgd rẽ: Saam-bi-poak yʋʋr sẽn boond t’a Tayilɛn wilgame tɩ yʋʋm wʋsg pʋgẽ, a tẽed-n-taas n da wae n tẽegd-a t’a pa segd n maan tɩ loog a pãng ye. A yeela woto: “A Zeova sã n da pa nong maam, a ra pa na n kɩt tɩ b sagend-m n yɩlemd woto ye.” A Birzit sɩdã maana kaalem n bas-a ne kamb a yiibu. A yeelame: “A Sʋɩtãan dũniyã pʋgẽ, kamb wubr yaa toogo, sẽn yɩɩd fãa, f sã n yaa f ye. La m kɩsa sɩd t’a Zeova nong-m lame. Bala, baa zu-loeesã sẽn mi n kɩt tɩ m sũur sãam wʋsg tɩ m yãb nintãmã, a wilgd-m-la sore. Sẽn paase, a zɩ n bas tɩ yell sẽn yɩɩd m pãng paam-m ye.” (1 Kor. 10:13) A Sãndra bẽeda bãag sẽn pa tar tɩɩm ye. Tigis-kãseng a ye sasa, saam-biig a ye neb wʋsg sẽn mi pag n wilg a Sãndra t’a yell pak-a lame. A Sãndra sɩdã goma rẽ yelle, n yeel woto: “Yaa sɩd tɩ tõnd ne saam-bi-poakã ra pa minim taab ye. La a sẽn wilg t’a Sãndra yell pak-a lame wã yɩ-d-la noogo. Baa yaa bõn-kɩdg la d tẽed-n-taag maan n wilg t’a nong-d lame,  kɩtdame tɩ d neẽ t’a Zeova nong-d-la wʋsgo.”

2 A Zeova naana ninsaal t’a rat n tar neb a sẽn nonge, tɩ bãmb me nong-a. La yɛl kẽer tõe n wa kɩtame tɩ d tagsdẽ t’a Zeova pa le nong-d ye. Wala makre, yel-lingdem, bãaga, ligd zu-loeese, pa rẽ bɩ d koe-moonegã sã n pa womd biisi. Y sã n wa tagsd woto, yɩta sõma tɩ y tẽeg tɩ tõnd tara yõod wʋsg a Zeova nifẽ, la t’a ‘gãta d nug-rɩtgo,’ n sõngd tõndo. A zɩ n yĩm neb nins sẽn tũud-a ne pʋ-peelmã yell ye.—Eza. 41:13; 49:15.

3. Bõe la d tõe n maan tɩ kɩt tɩ d maneg n kɩs sɩd t’a Zeova nong-d lame?

3 A Zeova Kaset rãmb nins yell d sẽn gom mas-masã wã kɩsa sɩd tɩ Wẽnnaam zĩnda ne-b b zu-loeesã sasa. Tõnd me tõe n kɩsa sɩd t’a Zeova bee ne-do. (Yɩɩn. 118:6, 7) Sõs-kãngã pʋgẽ, d na n yãa bũmb a naas a Zeova sẽn maan tɩ wilgdẽ t’a nong-d lame. 1) Bũmb nins a sẽn naanã, 2) a sẽn kɩt tɩ b gʋls Biiblã, 3) a sẽn pak sor tɩ d tõe n pʋʋs-a wã, la 4) a sẽn tʋm a Zeezi t’a wa ki tõnd yĩngã. D sã n bʋgs bõn-kãensã zugu, tõe n kɩtame tɩ d sũur maneg n yɩ noog ne a Zeova sẽn nong-dã.—Karm-y Yɩɩn-sõamyã 77:12, 13.

D BƲGSD BŨMB NINS A ZEOVA SẼN NAANÃ ZUGU

4. D sã n bʋgs bũmb nins a Zeova sẽn naanã zugu, d bãngda bõe?

4 D sã n maag d yĩng n ges bũmb nins a Zeova sẽn naanã, d yãtame t’a sɩd nong-d lame. (Rom. 1:20) Wala makre, a Zeova sẽn naan tẽngã to-to wã pa sẽn na yɩl tɩ d vɩɩmd a zug bal ye. A naana bũmb toor-toor n dat tɩ d vɩɩmã yɩ noogo. A miime tɩ rɩɩb yaa tɩlɛ ne-do, la a naana bõn-dɩtl buud toor-toore, n dat tɩ d sã n wa rɩtẽ bɩ d sũur noome. (Koɛ. 9:7) Kanada saam-bi-poak yʋʋr sẽn boond t’a Katerin nong n geta bũmb nins a Zeova sẽn naanã, sẽn yɩɩd fãa, tʋʋl-nif kiuugã sasa, wakat ning tɩɩsã sẽn ningd puudã. A yeelame t’a sã n get rẽ, n paas liuuli wã sẽn yit zĩ-zãrs n lebgd n watẽ wã, la liuun-kɩdsã sẽn wat n dɩt rɩɩbã a sẽn ningd fenetrã sɛɛgã, sɩd bee yamleoogo. A paasa woto: “A Zeova sẽn kõ tõnd bõn-sõma woto tɩ noog-d d sũurã, yaa vẽeneg t’a nong-d lame.” Tõnd Ba wã sẽn nong tõndã sũur nooma ne bũmb nins a sẽn naanã, n dat tɩ tõnd me sũur yɩ noog ne bõn-kãense.—Tʋʋ. 14:16, 17.

5. Wãn to la a Zeova sẽn naan tõnd to-to wã wilgd t’a nong-d lame?

5 A Zeova naana tõnd tɩ d tõe n tʋm tʋʋmd sẽn tar yõodo, la sẽn kõt-d sũ-noogo. (Koɛ. 2:24) Hal sɩngrẽ wã, a raabã yaa tɩ ninsaalbã rog kamba, n fɩɩg n pid dũniyã, la b soog zĩmã, bõn-yɩgdɩ wã, la bũmb nins fãa sẽn vɩ tẽngã zugã. (Sɩng. 1:26-28) Sẽn paase, a naana tõnd tɩ d tõe n dɩk a togs-n-taare, n bɩɩs zʋg-sõma.—Efɛ. 5:1.

D WILG TƖ D SŨUR NOOMA NE WẼNNAAM SẼN KÕ-D A GOMDÃ

6. Bõe yĩng tɩ d sũur segd n yɩ noog ne d sẽn paam Biiblã?

6 Yaa Wẽnnaam sẽn nong tõnd wʋsgã yĩng la a sẽn vẽneg neb tɩ b gʋls Biiblã. A Zeova tũnugda ne Biiblã n wilgd tõnd bũmb nins d sẽn tog n bãng yẽ zugu, la a manesem sẽn yaa a soab ne ninsaalbã. Wala makre, Biiblã wilgda tõnd a Zeova manesem sẽn da yaa to-to ne Israyɛll nebã sẽn da minim n kɩɩsd a noyã. Yɩɩn-sõamyã 78:38 yeta woto: “Wẽnnaam sẽn yaa nimbãan-zoɛtã yĩnga, b kõo bãmb b yel-wẽnã sugri, n ka sãam bãmb ye.  Naoor wʋsgo, bãmb tõoga b sũuri, n ka bas tɩ b sũ-puugrã fudg ye.” Y sã n bʋgs gom-kãensã zugu, tõe n sõng-y lame tɩ y bãng tɩ baa yãmb sẽn yaa ned sẽn pa zems zãngã, a Zeova nonga yãmba, n get y yelle. Y tõe n kɩsa sɩd tɩ y yell pak-a lame.—Karm-y 1 Pɩyɛɛr 5:6, 7.

7. Bõe yĩng tɩ zems tɩ Biiblã yɩ bõn-sõng d nifẽ?

7 Zemsame tɩ Biiblã yɩ bõn-sõng tõnd nifẽ. Bõe yĩnga? Bala, yaa ne Biiblã maasem la a Zeova gomd ne tõndo. Biig ne a roagd sã n pelgd b pʋs n sõsd ne taaba, kɩtdame tɩ b maneg n nong taaba, la b maneg n kɩs taab sɩda. A Zeova yaa tõnd Ba. Baa d sẽn zɩ n wʋm a koɛɛg sẽn gomd ne-d vẽeneg-vẽenegã, a tũnugda ne Biiblã n gomd ne tõndo, tɩ d segd n kelge. (Eza. 30:20, 21) A sẽn dat yaa a wilg tõnd sor la a kogl-do. A ratame me tɩ d bãng-a, la d kɩs-a sɩda.—Karm-y Yɩɩn-sõamyã 19:8-12; Yel-bũn 1:33.

Baa a Zehu sẽn ning rĩm a Zozafat taalã, a paasame t’a Zeova tẽegame t’a ra “maana sẽn yaa neere” (Ges-y sull a 8, 9)

8,  9. A Zeova ratame tɩ d bãng bõe? Biiblã kiba-bʋg n wilgd rẽ?

8 A Zeova ratame tɩ d bãng t’a nonga tõndo. A zʋʋgda tõnd pãn-komsmã n get d zʋg-sõma wã. (2 Kib. 16:9) A maana woto ne Zida rĩm a Zozafate. Vugri, rĩmã yãka yam n yãag Israyɛll rĩm a Akaab tɩ b kẽng n na n tɩ zab ne Siiri nebã n deeg Ramot tẽngã sẽn be Galaad soolmẽ wã. Ziri no-rɛɛsdb 400 n yeel rĩm-wẽng a Akaab t’a na n tɩ tõoga a bɛɛbã. La a Zeova no-rɛɛs a Miise yeel-a lame t’a pa na n tõog ye. A Akaab sɩd kii zabrẽ wã, tɩ ra kellẽ bilf tɩ b kʋ a Zozafat me. A sẽn wa n lebg n wat Zeruzalɛm,  a Zeova kɩtame t’a Zehu wilg-a t’a sẽn tɩ sõng a Akaabã pa zems ye. Baa ne rẽ, a Zehu yeel-a lame t’a Zeova tẽegame t’a ra “maana sẽn yaa neere.”—2 Kib. 18:4, 5, 18-22, 33, 34; 19:1-3.

9 Sɩd me, a Zozafat naamã sɩngrẽ, a kɩtame t’a nanambsã, Levi nebã la maan-kʋʋdbã gilg Zida tẽnsã, n zãms nebã a Zeova noyã. B sẽn maan woto wã woma biisi, hal tɩ baa tẽn-yagsã neb sɩng a Zeova zoeese. (2 Kib. 17:3-10) Rẽnd baa a Zozafat sẽn wa n tudg n maan bũmb sẽn pa yɩ a Zeova noogã, a Zeova pa yĩm bõn-sõma nins a sẽn da maanã yell ye. Kiba-kãngã kengda tõnd raoodo. Bala, tõnd me mi n tudgame. La d sã n maand d sẽn tõe fãa n dat n ta a Zeova yam, a na n ket n nong-d lame.

D WILG TƖ D SŨUR NOOMA D SẼN PAAM N TÕE N PƲƲS WẼNNAAMÃ

10, 11. a) Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel t’a Zeova sẽn kõ sor tɩ d tõe n pʋʋs-a wã yaa bõn-kãsenga? b) Wãn to la a Zeova tõe n leok d pʋʋsgo? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)

10 Kamb sã n dat n gom ne b ba sẽn nong-ba, a na n maaga a yĩng n kelg-ba. A rat n bãnga sẽn be b sũurẽ wã, la bũmb ning sẽn pak-bã. A Zeova sẽn yaa tõnd saasẽ Ba wã me maanda woto. D sã n wa pʋʋsd-a, a kelgdame. D sẽn paam n tõe n pʋʋs-a wã pa zu-zẽkr sɩda?

11 Tõnd tõe n pʋʋsa a Zeova wakat buud fãa. A yaa d zoa, n kelgd d pʋʋsgã wakat fãa. A Tayilɛn d sẽn zoe n gom a soab yellã yeela woto: “F tõe n pʋʋsa a Zeova, n togsa bũmb ning fãa f sẽn date.” D sã n pelg d pʋg n pʋʋs a Zeova, a tõe n tũnuga ne gomd sẽn be Biiblã pʋgẽ, tõnd periodik-rãmbã pʋsẽ, wall a tũnug ne d tẽed-n-taag n leok-d wall a keng d raoodo. A kelgda tõnd kosgã, la a mi tõnd zu-loeesã sẽn namsd tõnd to-to wã, baa nebã sã n wa pa mi tɩ d namsdame. A Zeova sẽn leokd d pʋʋsgã wilgdame t’a nonga tõndo.

12. Bõe yĩng tɩ d segd n mi n lebs n karem pʋʋsg nins b sẽn gʋls Biiblã pʋgẽ wã? Rɩk-y makre.

12 Neb n pʋʋs Wẽnnaam, tɩ b gʋls b pʋʋsgã tɩ be Biiblã pʋgẽ. D tõe n dɩka yam pʋʋs-kãens pʋsẽ. Wakat-wakate, yɩta sõma tɩ d lebg n karem pʋʋs-kãens kẽer d zak pʋgẽ Biibl zãmsgã sasa. D sã n bãng pĩnd wẽndẽ wẽn-sakdbã sẽn da pelgd b pʋs to-to n pʋʋsd Wẽnnaamã, tõe n sõnga tõnd me tɩ d maneg n pelg d pʋs n pʋʋse. Wala makre, y tõe n karma pʋʋsg ning a Zonas sẽn pa zĩm-bedrã pʋgẽ n pʋʋsã, n tags rẽ zugu. (Zon. 2:1-11) Y leb n tõe n naaga taab n vaees a Salomo sẽn pelg a pʋg to-to n pʋʋs a Zeova wẽnd-doogã pakr daarã. (1 Rĩm. 8:22-53) Sẽn paase, y tõe n gesa bũmb ning a Zeezi sẽn yeel a sẽn wa n zãmsd a karen-biisã pʋʋsgã. (Mat. 6:9-13) La sẽn tar yõod n yɩɩd yaa y sẽn na n pʋʋsd wakat fãa, n ‘wilgd Wẽnnaam bũmb nins yãmb sẽn datã.’ Rẽ, “Wẽnnaam laafɩ wã sẽn yɩɩd ninsaalbã bãngr fãa wã na n gũu yãmb sũyã ne y tagsdã.” D sã n maand woto, d sũur na n maneg n yɩɩ noog ne Wẽnnaam sẽn nong-dã.—Fili. 4:6, 7.

D WILG T’A ZEEZI SẼN KI TƖ YƖ MAOONGÃ NOOM-D LAME

13. A Zeezi sẽn ki tɩ yɩ maoongã paka sor tɩ tõnd tõe n paam bõe?

13 A Zeova tʋma a Zeezi t’a wa ki tɩ yɩ maoongo, “tɩ tõnd tõe n paam vɩɩm.” (1 Zã 4:9) Yãoã yaa bõn-kãseng Wẽnnaam sẽn maan n wilg t’a nonga tõndo. Tʋm-tʋmd a Poll goma rẽ yelle, n yeel woto: “Wẽnnaam wakatã sẽn wa n ta, Kiris kii nin-wẽnsã yĩnga. Yaa toog tɩ  ned sak n ki nin-tɩrg yĩnga. Daar ninga, nina na paam raood n ki nin-sõng yĩnga. Wakat ning tõnd sẽn dag n ket n yaa yel-wẽn-maandba, Kiris kii tõnd yĩnga, la ne rẽnda, Wẽnnaam wilga b nonglem tõnd yĩnga.” (Rom. 5:6-8) A Zeova sẽn tʋm a Zeezi t’a wa ki tõnd yĩngã n yaa bõn-kãseng n yɩɩd bũmb a taabã a sẽn maan wilg t’a nonga tõndã. Rẽ paka sor tɩ ninsaalbã tõe n ta a yam.

14, 15. a) Wãn to la a Zeezi sẽn ki tɩ yɩ maoongã nafd sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã? b) Wãn to la a Zeezi maoongã nafd sẽn na n vɩɩmd-b tẽngã zug wakat sẽn kõn sa wã?

14 A Zeova sẽn kɩt t’a Zeezi ki tɩ yɩ maoongã paka sor tɩ neb sõor sẽn yaa bilf paam bũmb sẽn ka to. (Zã 1:12, 13; 3:5-7) B paamame tɩ b zae-b ne vʋʋsem sõngã, tɩ b lebg “Wẽnnaam kamba.” (Rom. 8:15, 16) A Poll goma nin-kãens yelle, n yeel tɩ Wẽnnaam naag-b-la ne Kirisã n vʋʋge, n kɩt tɩ b naag ne bãmb n zĩnd saasẽ. (Efɛ. 2:6) Bõe yĩnga? Bala, b paamame tɩ ‘b ning-b bãnd sẽn yaa Sɩɩg-sõng b sẽn dag n kãabã,’ tɩ ‘yaa kaset sẽn wilgd tɩ b na n paama b pʋɩɩrã,’ rat n yeel tɩ b na n wa tɩ vɩɩmda saasẽ.—Efɛ. 1:13, 14; Kol. 1:5.

15 Neb nins sẽn pa paam vʋʋsem sõng zaeebã me sã n wilg tɩ b tẽeda a Zeezi sẽn ki tɩ yɩ maoongã, b tõe n lebga Wẽnnaam zo-rãmba. B tõe n wa paam n lebga Wẽnnaam kamba, n vɩɩmd wakat sẽn kõn sa tẽngã zugu. Rẽnd a Zeova sẽn tʋm a Zeezi t’a wa ki tɩ yɩ maoongã sɩd wilgdame t’a nonga nebã fãa. (Zã 3:16) D sẽn mi tɩ d sã n kell n sak Wẽnnaam, a na n wa kõ-d-la vɩɩm sẽn tar bark dũni-paalgã pʋgẽ wã pa noom-d sɩda? Rẽnd sɩd zemsame tɩ d yeel tɩ yaa a Zeezi maoongã la bũmb ning sẽn wilgd n yɩɩd tɩ Wẽnnaam nonga tõndã.

BƖ TÕND ME WILG TƖ D NONGA A ZEOVA

16. D sã n bʋgsd bũmb nins a Zeova sẽn maan tɩ wilgdẽ t’a nongã tõndã zugu, na n kɩtame tɩ d maan bõe?

16 D pa tol n tõe n sõdg bũmb nins a Zeova sẽn maan tɩ wilgdẽ t’a nonga tõndã n sa ye. Yɩɩn-gʋlsd a Davɩɩd yeela woto: “Mam Wẽnnaam, yãmb tagsdã võor wʋmb yaa toog wʋsg ne maam. Bãmb sõor sɩd yaa wʋsgo. Mam sã n na n sõd-ba, b sõor yɩɩda bĩisrã.” (Yɩɩn. 139:17, 18) D sã n bʋgsd bũmb nins a Zeova sẽn maan tɩ wilgdẽ t’a nongã tõndã zugu, na n kɩtame tɩ tõnd me nong-a, n maand d sẽn tõe fãa a tʋʋmdã pʋgẽ.

17, 18. Bõe la d tõe n maan n wilg tɩ d nonga Wẽnnaam?

17 Bũmb wʋsg la d tõe n maan n wilg tɩ d nonga a Zeova. Wala makre, d sã n moond koɛɛgã ne yẽesem n togsd nebã Wẽnnaam Rĩungã koe-noogã, d wilgdame tɩ d nonga Wẽnnaam. (Mat. 24:14; 28:19, 20) D sã n kell n sak a Zeova baa zu-loees taoor me, d wilgdame tɩ d nong-a lame. (Karm-y Yɩɩn-sõamyã 84:12; Zak 1:2-5.) Baa d zu-loeesã sã n wa lebg kãn-kãe, d tõe n kɩsa sɩd t’a Zeova nee d namsgã, la t’a na n sõng-d lame, bala, d tara yõod a nifẽ.—Yɩɩn. 56:9.

18 Tõnd sẽn nong a Zeova wã kɩtame tɩ d bʋgsd bõn-sõma nins a sẽn maan tõnd yĩngã zugu. D zãmsda Biiblã sõma, n wilgdẽ tɩ d nonga a Zeova, la a Gomdã. D sẽn nong-a n dat tɩ tõnd ne yẽ zoodã tall pãngã, d pʋʋsd-a-la wakat fãa. Sẽn paase, d sẽn bʋgsd a Zeezi maoongã sẽn nafd tõnd to-to wã zugã, kɩtame tɩ d maneg n nong a Zeova. (1 Zã 2:1, 2) Woto yaa bũmb a wãn bal d sẽn tõe n maan n wilg tɩ tõnd me nonga a Zeova, a sẽn nong tõndã yĩnga.