Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Yãmb na n kell n gũume bɩ?

Yãmb na n kell n gũume bɩ?

“Woto yĩnga, bɩ y gũ, tɩ bõe, yãmb ka mi daarã la wakatã me ye.”—MAT. 25:13.

1, 2. a) A Zezi wilgame tɩ bõe n na n maan yaoolem wakatã? b) Sogs-bʋs la d na n leoke?

MAMS-Y wa yãmb sẽn na n ne a Zezi sẽn zĩ oliiv tɩɩs tãngã zugu, n get Zerizalɛm wẽnd-doogã. Yẽ ne a tʋm-tʋmdb a naas n zĩ be. Yaa a Pɩɛɛr ne a Ãndere la a Zak n paas a Zã. B ra maaga b yĩns n kelgd a Zezi t’a togsd-b bãngr-gomd sẽn da na n pids kaoosg zugẽ. A goma bũmb nins sẽn na n maan yaoolem wakatã yelle, wakat ning a sẽn na n lebg Wẽnnaam Rĩungã rĩmã. A yeelame tɩ wakat kãnga, a na n yãka “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yam” t’a gomd a yʋʋrã yĩng tẽngã zugu, la a sõng a karen-biisã tɩ b tẽebã kell n tall pãnga.—Mat. 24:45-47.

2 Rẽ poore, a Zezi wẽe yel-bũnd n gom pʋg-sadb piig yelle. (Karm-y Matɩe 25:1-13.) Sõs-kãngã pʋgẽ, d na n leoka sogsg a tãabo: 1) Sagl-bʋg la a Zezi kõ a karen-biisã yel-bũndã pʋgẽ? 2) Wãn to la sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã tũ yel-bũndã saglgã, la wãn to la naf-ba?  3) Rũndã-rũndã, wãn to la a Zezi yel-bũndã tõe n naf tõnd ned kam fãa?

SAGL-BƲG LA A ZEZI KÕ A YEL-BŨNDÃ PƲGẼ?

3. Pĩndã, wãn to la tõnd sɛbã ra bilgd pʋg-sadb piigã yel-bũndã võore, la tõe tɩ rẽ waa ne bõe?

3 Sõsg ning sẽn loogã pʋgẽ, d yãame tɩ tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩdã toeema a sẽn bilgd Biiblã kibay kẽer võor to-to wã. Masã, tʋm-tʋmdã gomda yam ning d sẽn tõe n dɩk kibayã pʋsẽ wã yell n yɩɩda. A pa le wae n yetẽ tɩ kibayã sẽn gomd bũmb nins yellã makda bũmb sẽn wat ye. D rɩk makr ne a Zezi yel-bũnd ning sẽn gomd pʋg-sadb piig yellã. Tõnd sɛbã ra yetame tɩ fɩtl-dãmbã, kaamã, la tʋgdã makda bũmbu. D ra baood n na n bãnga yel-bũndã sẽn gomd bũmb nins yellã fãa sẽn makde. Rẽ kɩtame tɩ d pa bãng tɩ saglg sẽn tar yõod n be yel-bũndã pʋgẽ bɩ? Sok-kãngã leoorã tara yõodo.

4. Yel-bũndã pʋgẽ, a) pʋg-paal sɩdã makda ãnda? b) pʋg-sadbã makda ãnd dãmba?

4 Bɩ d bao n bãng saglg ning a Zezi sẽn kõ yel-bũndã pʋgẽ wã. D reng n bao n bãng neb nins yell yel-bũndã sẽn gomdã sẽn makd b rãmbã. Pʋg-paal sɩdã makda ãnda? Vẽenega, a Zezi ra gomda a meng yelle. D mii rẽ, bala daar a ye, a maka a meng ne pʋg-paal sɩda. (Luk 5:34, 35) La pʋg-sadbã makda ãnd dãmba? A Zezi wilga yel-bũndã pʋgẽ tɩ pʋg-sadbã segd n yõgna b fɩtl-dãmbã, n gũ hal tɩ pʋg-paal sɩdã wa. Tẽeg-y t’a ra zoe n kõ a karen-biis nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã saglg sẽn wõnd woto. Bãmb la a sẽn boond t’a “bãg-bilã.” A yeel-b lame: “Bɩ yãmb sẽb y sẽbsdse, la y tugl y fɩtl-dãmba, n yɩ wa neb sẽn gũud b zu-soab t’a yi yi-kãadem kibs n wa.” (Luk 12:32, MN, 35, 36) Tʋm-tʋmd a Poll me maka kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã ne pʋg-sadb sẽn ka sãam ye. (2 Kor. 11:2) Rẽnd yaa vẽeneg tɩ saglg ning a Zezi sẽn kõ Matɩe 25:1-13 pʋgẽ wã yaa sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã yĩnga.

5. Bõe la a Zezi yeel tɩ tõe n sõng tõnd tɩ d bãng yɛl nins a sẽn togs yel-bũndã pʋgẽ wã sẽn na n zĩnd wakat ninga?

5 La yel-bũndã sẽn gomd bũmb nins yellã na n zĩnda wakat bʋgo? A Zezi sẽn yeel bũmb ning yel-bũndã baasgẽ wã tõe n sõng-d lame. A yeela woto: ‘Pʋg-paal sɩdã waame.’ (Mat. 25:10) Yʋʋmd 2013 sẽoog kiuug pipi daar Gũusg Gasgã pʋgẽ, d yãame t’a Zezi sẽn wa n togsd a bãngr-gomd ning sẽn be Matɩe sak 24 n tãag sak 25 wã, a goma a ‘waoongã’ yell naoor a nii. Naoor a nii wã fãa, yaa a sẽn na n wa to-kãsengã sasa n kao nebã bʋʋd la a sãam nin-wẽnsã yell la a gom-yã. Rẽnd yaa yaoolem wakatã la yɛl nins a Zezi sẽn togs yel-bũndã pʋgẽ wã na n zĩndi, n tall n tãag to-kãsengã sasa.

6. Sagl-bʋg la a Zezi kõ a karen-biisã yel-bũndã pʋgẽ?

6 Sagl-bʋg la a Zezi kõ a karen-biisã yel-bũndã pʋgẽ? D tẽeg t’a ra zoe n goma ‘tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã’ yelle. Tʋm-tʋmd-kãng yaa neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã sul-bil sẽn na n lʋɩ Kirist karen-biisã taoor yaoolem wakatã. A Zezi yeel-b lame tɩ b segd n kell n yɩɩ wẽn-sakdba. Rẽ poore, a wẽe pʋg-sadb piigã yel-bũnd n na n sagl a karen-biis nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã fãa. A yeel-b lame tɩ b segd n kell n  gũume n da wa kong keoorã ye. (Mat. 25:13) Masã, d na n goma yel-bũndã yelle, la d bao n bãng sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã sẽn tũ yel-bũndã saglgã to-to.

WÃN TO LA SẼN PAAM-B VƲƲSEM SÕNG ZAEEBÃ TŨ YEL-BŨNDÃ SAGLGÃ?

7, 8. a) Bõe yĩng tɩ pʋg-paalã sɩd wa mik tɩ pʋg-sadb nins sẽn tar yamã segla b mens n sa? b) Wãn to la sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã segl b mense?

7 A Zezi yel-bũndã wilgame tɩ pʋg-paal sɩdã wa n mikame tɩ pʋg-sadb nins sẽn tar yamã segl n saame, tɩ yaool n pa woto ne sẽn pa tar-b yamã ye. Bõe yĩnga? Pʋg-sadb nins sẽn tar yamã segla b mens sõma n gũ. Pʋg-sadb piigã fãa ra segd n yõgna b fɩtl-dãmbã, n gũ hal tɩ ta pʋg-paal sɩdã waoongo. La yaa pʋg-sadb a nu wã sẽn tar yamã n sɩd segl b mense, bala, b zã kaam tʋgd pʋsẽ. Wãn to la kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã wilg tɩ b segla b mens n gũ a Zezi waoongã?

8 B segla b mens n na n tʋm Wẽnnaam tʋʋmdã hal n tãag saabã. B bãngame tɩ b sã n dat n tʋm Wẽnnaam tʋʋmdã ne b sũur fãa, b pa segd n bao naar vɩɩm a Sʋɩtãanã dũniyã pʋgẽ ye. La b sak n maana woto. B sẽn dat yaa b we n kell n tũ a Zeova. Pa b sẽn mi tɩ saabã ta n saame wã yĩng ye. Yaa b sẽn nong a Zeova la a Bi-riblã yĩnga. B kell n saka Wẽnnaam, n pa rɩk dũniyã neb togs-n-taar n lebg neb sẽn nong laogo, yoobo, wall sẽn yaa rat-m-ye rãmb ye. Sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã yaa wa pʋg-sadb nins sẽn tar yamã. B segla b mens n ket n yãgd wa fɩtl-dãmb dũniyã pʋgẽ, n gũud pʋg-paal sɩdã waoongo, baa sã n kaoosdame.—Fil. 2:15.

9. a) A Zezi sẽn yeel tɩ gõeem yõka pʋg-sadb piigã, kɩtame t’a karen-biisã bãng bõe? b) B sẽn yeel tɩ “pʋg-paalã sɩd watame” wã, kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem zaeebã manesem yɩɩ wãna? (Ges-y vẽnegrã sẽn be tẽngrã me.)

9 Bũmb a to sẽn sõng pʋg-sadb nins sẽn tar yamã yaa b sẽn kell n gũ wã. La yel-bũndã wilgame tɩ “pʋg-paalã sɩd sẽn kaoosda, gõeem yõka [pʋg-sadb piigã] fãa tɩ b gũsi.” Rũndã-rũndã me, kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã sã n pa gũusi, b tõe n wa gũsame, rat n yeel tɩ b tõe n basame tɩ bũmb tiis-b tɩ b pa kell n gũ a Zezi waoongã ye. A Zezi ra miime tɩ baa ned sã n dat n gũ a waoongã ne a sũur fãa, a ‘yĩngã sẽn ka pãngã’ tõe n wa kɩtame t’a koms raoodo. Rẽ n so tɩ sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã modg wʋsg n ket n gũudẽ. Wãn to? Yel-bũndã wilgame tɩ b sẽn wa n yeel tɩ “pʋg-paalã sɩd watame” wã, pʋg-sadbã fãa wʋmame. La yaa sẽn tar-b yamã bal n tõog n kell n yals n gũ. (Mat. 25:5, 6; 26:41) Yaoolem wakatã me, kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã wʋma b sẽn yeel tɩ “pʋg-paalã sɩd watame.” Koe-kãng yaa bũmb nins sẽn wilgd t’a Zezi watame wã. B sẽn wʋmã, b maneg n segla b mens n gũud a waoongã. * La a Zezi yel-bũndã baasgẽ, a goma bũmb sẽn nan wat yelle. Bɩ d gom rẽ yell masã.

SẼN TAR-B YAMÃ PAAMA KEOORE, TƖ SẼN PA TAR-B YAMÃ PAAM TOOGO

10. Pʋg-sadbã sẽn gom ne taab to-to wã tõe n kɩtame tɩ d sok d meng sok-bʋgo?

10 Yel-bũndã baasg sẽnese, pʋg-sadb nins sẽn pa tar yamã kosa sẽn tar-b yamã kaam tɩ b tõdge. (Karm-y Matɩe 25:8, 9.) Tõe tɩ y sok y meng woto: “Ned zoe n kosa sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã sõngr tɩ b zãgs sɩda?” D sã n tẽeg yɛl nins a Zezi sẽn togs yel-bũndã pʋgẽ wã sẽn na n zĩnd wakat ningã, sõngdame tɩ d paam sokrã leoore. Tẽeg-y tɩ masã, d miime t’a Zezi sẽn yaa pʋg-paal sɩdã na n wa kaoo bʋʋdã to-kãsengã baasg sẽnese. Rẽnd pʋg-sadbã sẽn gom ne taab to-to wã makda bũmb sẽn na n zĩnd nand tɩ to-kãsengã sa. Bõe yĩng tɩ d yet woto? Yaa tɩ rẽ tɩ sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã zoee n paama yaoolem bãndã.

11. a) Nand tɩ to-kãsengã sɩnge, sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã na n paama bõe? b) Pʋg-sadb nins sẽn tar yamã sẽn yeel sẽn pa tar-b yamã tɩ b tɩ ra kaamã wilgda bõe?

11 Rẽnd nand tɩ to-kãsengã sɩnge, kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeeb n kell n yɩ sakdbã na n paama yaoolem bãndã. (Wil. 7:1-4) Wakat kãnga, na n yɩɩ vẽeneg tɩ b na n kẽnga saasẽ. La tags-y yʋʋm nins sẽn deng to-kãsengã sɩngrã yelle. Ned sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã sã n pa kell n yɩ wẽn-sakda, bõe n na n maane? A pa na n paam yaoolem bãndã ye. B na n yãka kiris-ned sẽn yaa wẽn-sakd n ledg-a. To-kãsengã sã n wa sɩng tɩ b sãam Babilon-kãsengã, tõe tɩ na n linga nin-kãens buudã. Tõe tɩ na n yɩɩ wakat kãng bal la b na n bãng tɩ b pa segl b mens sõma n gũ pʋg-paalã sɩd waoong ye. B sã n kos sõngre, b na n paamame bɩ? Sokrã leoor bee yel-bũndã pʋgẽ. Pʋg-sadb nins sẽn tar yamã zãgsame tɩ b pa na n kõ sẽn pa tar-b yamã kaam, n yeel tɩ b yi n tɩ ra. La sẽn da yaa “yʋn-sʋka,” b pa na n yã koaasdb ye. Tɩɩm ka le be ye.

12. a) To-kãsengã sasa, neb nins sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeeb n pa kell n yɩ sakdbã na n bao bõe n konge? b) Bõe n na n paam nin-kãense?

12 To-kãsengã sasa me, sẽn paam-b vʋʋsem sõngã zaeeb n kell n yɩ sakdbã pa na n tõog n sõng b rãmb nins sẽn pa kell n yɩ sakdbã ye. Sõngr pa na n zĩnd zĩig a to me ye. Woto wã, bõe n na n paam sẽn pa kell n yɩ-b sakdbã? Tẽeg-y bũmb ning sẽn paam pʋg-sadb nins sẽn pa tar yamã. B sẽn wa n loog kaamã baoobã, “pʋg-paalã sɩd waame. La neb nins sẽn segl n sɛ wã tũu yẽnda n kẽ kibsã, la kʋɩlengã pagame.” A Zezi sã n wa to-kãsengã baasg sẽnese, a na n tigsa sẽn paam-b vʋʋsem sõngã zaeeb n kell n yɩ sakdbã saasẽ. (Mat. 24:31; 25:10; Zã 14:1-3; 1 Tes. 4:17) La a na n basa sẽn pa kell n yɩ-b sakdbã. Tõe tɩ b na n yeela bũmb ning pʋg-sadb nins sẽn pa tar yamã sẽn yeelã. B yeela woto: “Zu-soaba, Zu-soaba, pak-y tɩ d kẽ.” La a Zezi na n yeel-b-la bũmb ning a sẽn yeel neb nins a sẽn mak ne bʋʋsã. A yeel-b lame: “Mam yeta yãmb sɩd tɩ mam ka mi yãmb ye.”—Mat. 7:21-23; 25:11, 12.

13. a) Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel t’a Zezi yel-bũndã pa wilgd tɩ sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã wʋsg pa na n kell n yɩ sakdba? b) Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel t’a Zezi yel-bũndã wilgdame t’a kɩsa sɩd ne sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)

13 La rẽ yĩnga, woto rat n yeelame tɩ kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã wʋsg n pa na n kell n yɩ sakdba, tɩ yɩ tɩlae tɩ b yãk neb a taab n ledg-b bɩ? Ayo. Tẽeg-y tɩ Matɩe sak 24 pʋgẽ,  a Zezi yeela tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã t’a gũus n da wa lebg tʋm-tʋmd-wẽng ye. La pa rat n yeel t’a tẽedame t’a buud na n zĩndame ye. Pʋg-sadb piigã yel-bũndã pʋgẽ me, yaa sagl la a kõ-yã. Sẽn yaa pʋg-sadb a nu n tall yam tɩ bãmb b nu pa tall yamã, wilgdame tɩ kiris-ned ning fãa sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã tõe n yãka yam n segl a meng sõma n kell n gũ. A sã n pa maan woto, a pa na n tall yam n kell n yɩ sakd ye. Tʋm-tʋmd a Poll kõ a tẽed-n-taas nins sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeeb wa yẽ wã sagl sẽn wõnd woto. (Karm-y Hebre dãmb 6:4-9; ges-y Tõod 30:19.) Yaa sɩd t’a Poll togs-b-la yɛlã vẽeneg n pa zoe b nif ye. La a wilgame t’a kɩsa sɩd t’a tẽed-n-taasã na n paama “bũmb sẽn yaa neer n yɩɩda.” Woto me, saglg ning a Zezi sẽn kõ pʋg-sadb piigã yel-bũndã pʋgẽ wã wilgdame t’a kɩsa sɩd ne sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã. A miime tɩ b ned kam fãa tõe n kell n yɩɩ sakda, n wa paam keoorã.

WÃN TO LA YEL-BŨNDÃ TÕE N NAF KIRISTÃ ‘PIIS A TAABÃ’?

14. Bõe yĩng tɩ pʋg-sadb piigã yel-bũnd tõe n naf a Zezi ‘piis a taabã’ me?

14 Yaa sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã yĩng la a Zezi wẽ yel-bũndã. La a sẽn yeel bũmb ningã tõe n nafa neb nins a sẽn boond t’a ‘piis a taabã’ me. (Zã 10:16) Tẽeg-y saglg ning a Zezi sẽn kõ yel-bũndã pʋgẽ wã. A yeela woto: “Bɩ y gũ.” Yaa sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã bal n segd n gũ bɩ? Daar a ye, a Zezi yeela a tʋm-tʋmdbã woto: ‘Bũmb ning mam sẽn yet yãmbã, mam yeta nebã fãa. Bɩ y gũ.’ (Mark 13:37) A Zezi ratame t’a karen-biisã fãa segl b mens n gũ. A ratame tɩ b fãa rɩk sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã togs-n-taare, n wilg tɩ yaa koɛɛgã mooneg n pak-b n yɩɩda. Tẽeg-y tɩ pʋg-sadb nins sẽn pa tar yamã bõosa sẽn tar-b yamã kaam n pa paam ye. Woto wilgdame tɩ yaa tõnd ned kam fãa n segd n modg n kell n yɩ sakda, la a segl a meng sõma n gũ. Ned pa tõe n maan dẽ tõnd yĩng ye. Yaa tõnd ned kam fãa n na n kolg bʋ-kaood a Zezi Kirist taoore, n gom a meng yĩnga. Yaa masã la d segd n maneg n gũ. Bala a waoongã ta n saame.

15. Bõe yĩng tɩ kiris-nebã fãa gũud Kiristã ne a pʋg-paalã yi-kãadem ne b sũur fãa?

15 Kiris-nebã fãa gũuda yi-kãadem ning yell a Zezi sẽn gom a yel-bũndã pʋgẽ wã ne b sũur fãa. Armagedõ zabrã poore, kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã na n lebga Kirist pʋg-paalã. (Wil. 19:7-9) Neb nins fãa sẽn na n zĩnd tẽngã zugã na n dɩɩ yi-kãadmã sẽn na n yɩ saasẽ wã nafa. Bõe yĩnga? Bala, a Zezi ne a pʋg-paalã na n dɩɩ naam, tɩ ninsaalbã paam bũmb nins b sẽn datã. D saagd n na n tɩ vɩɩmda saasẽ tɩ yaa tẽngã zug me, d ned kam fãa segd n kell n segla a meng n gũ. D sã n maan woto, d na n wa paama bõn-sõma nins a Zeova sẽn pʋlmã.

^ sull 9 Yel-bũndã pʋgẽ, b sẽn yeel tɩ “pʋg-paalã sɩd watame” wã, (vɛrse a 6) kaoosame t’a yaool n wa (vɛrse 10). Yaoolem wakatã sɩngr tɛka, sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã ket n gũudame. B yãa bãnd ning sẽn wilgd t’a Zezi sɩnga naam rɩɩbã. B miime t’a lebga Wẽnnaam Rĩungã Rĩmã. La baasgo, b segd n kell n gũ a waoongã.

Pʋg-sadbã sẽn bõos kaamã wilgdame tɩ yaa tõnd n segd n kell n yɩ sakd la d gũ. Ned pa tõe n maan dẽ tõnd yĩng ye