Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

D rɩk a Zezi naoore, n tall raood la yam

D rɩk a Zezi naoore, n tall raood la yam

“Baa yãmb sẽn nan ka yã bãmb nandã, yãmb nonga bãmba. La baa yãmb sẽn nan ka yã bãmb nandã, yãmb tẽeda bãmba.”—1 PƖƐ. 1:8.

1, 2. a) Bõe la d tõe n maan n wa paam n vɩɩmd wakat sẽn kõn sa? b) Bõe la d tõe n maan tɩ sõng-d tɩ d kell n sak Wẽnnaam?

TÕND ned kam fãa sẽn lebg kiris-nedã daare, yaa wa a sɩnga so-toaka. D sã n kell n sak Wẽnnaam, d na n tõog n baasa d so-toakã, n paam n vɩɩmd wakat sẽn kõn sa. A Zezi yeela woto: “Ned ning sẽn na n tall a tẽeb hal tɩ wakat ta, a na n paama fãagre.” (Mat. 24:13) Rẽnd yaa d sẽn na n kell n sak Wẽnnaam “hal tɩ wakat ta” la d tõe n yeel tɩ d baasa d so-toakã. “Wakat ta” wã tõe n yɩɩ tõnd kũum, wall dũni-kãngã saabã. La d segd n gũusame tɩ dũniyã yɛl ra wa tiis-d ye. (1 Zã 2:15-17) Bõe la d tõe n maan tɩ sõng-do?

2 A Zezi kõo tõnd mak-sõngo, tɩ b gʋls rẽ tɩ be Biiblã pʋgẽ. D sã n zãms Biiblã sẽn yet bũmb ning a Zezi sẽn vɩɩmd to-to wã wɛɛngẽ wã, d bãngd-a-la sõma. Rẽ, d na n nong-a lame la d tẽed-a. (Karm-y 1 Pɩɛɛr 1:8, 9.) Tẽeg-y tɩ tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr yeelame t’a Zezi basa mamsg sẽn na yɩl tɩ d tũ a naoã. (1 Pɩɛ. 2:21) D sã n dɩk a togs-n-taare, d na n tõog n saka Wẽnnaam  hal tɩ wakat ta. * Sõsg ning sẽn loogã wilga d sẽn tõe n dɩk a Zezi naoor to-to, n yɩ sik-m-mens rãmb la nimbãan-zoɛtba. Sõs-kãngã na n wilga d sẽn tõe n dɩk a naoor to-to, n tall raood la yam.

A ZEZI TARA RAOODO

3. D sã n tar raoodo, wãn to la na n sõng-do, la bõe la d tõe n maan n paam daoodo?

3 D sã n tar raoodo, na n sõng-d lame tɩ d ra yɛɛs zu-loees taoore, la d tõog toogo. Leb n tõe n sõng-d lame tɩ d maan sẽn yaa tɩrga. B sã n wa namsd tõnd d tẽebã yĩnga, d raoodã tõe n sõng-d lame tɩ d kell n sak Wẽnnaam n da yɛɛs ye. Raoodo, wẽn-zoeere, tẽeb la nonglem tũuda taaba. Bõe yĩng tɩ d yet woto? D sã n zoet Wẽnnaam n pa rat n maan bũmb n sãam a sũuri, d na n paama raoodo, n pa zoe ninsaal ye. (1 Sãm. 11:7; Yel. 29:25) D sã n tẽed a Zeova, na n sõng-d lame tɩ d zʋʋg rũndã-rũndã zu-loeesã, n get manegrã sẽn wat beoogã. (Yɩɩl 27:14) Nonglem hakɩkã na n sõng-d lame tɩ d kell n tall raoodo, baa d sã n wa tar zu-loɛɛg sẽn tõe n tũ ne d yõore. (Zã 15:13) D sã n teeg Wẽnnaam la d rɩk a Biigã togs-n-taare, d paamda raoodo.—Yɩɩl 28:7.

4. A Zezi sẽn wa n “zĩ karen-saam-dãmbã sʋk” wẽnd-doogẽ wã, wãn to la a wilg t’a tara raoodo? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)

4 A Zezi sẽn wa n tar yʋʋm 12, a wilgame t’a tara raoodo. Tẽeg-y bũmb ning sẽn maan wẽnd-doogẽ wã, a sẽn wa n tɩ ‘zĩ karen-saam-dãmbã sʋkã.’ (Karm-y Luk 2:41-47.) Karen-saam-dãmbã ra mi a Moiiz tõogã sõma, la b ra mi zʋɩf-rãmbã minimdã me sõma. Zʋɩf-rãmbã minimdã ra kɩtame tɩ tõogã tũub lebg toogo. La a Zezi pa yɛɛs karen-saam-dãmbã sẽn tar minim wʋsgã, n sĩnd n zĩẽ ye. A sok-b-la “bũmb wʋsgo.” Yaa vẽeneg tɩ sogsg nins a Zezi sẽn sok-bã pa wa kambã sẽn mi n sokd sogsg ninsã ye. A sok-b-la sogsg sẽn tagme, tɩ b maag b yĩns n kelg la b tagse. Sẽn paase, karen-saam-dãmbã sã n bao n na n wẽ no-koeemd ne a Zezi, b pa tõogd ye. A “bãngrã ne a leokrã yɛɛsa” nebã fãa, baa karen-saam-dãmbã menga. Vẽenega, a Zezi talla raoodo, n wilg tɩ bũmb ning Wẽnnaam Gomdã sẽn yetã la sɩda.

5. A Zezi sẽn wa n moond koɛɛgã, bõe la a maan n wilg t’a tara raoodo?

5 A Zezi sẽn wa n moond koɛɛgã, a maana bũmb toor-toor n wilg t’a tara raoodo. Wala makre, a puka tũudmã taoor dãmb bãongo, n wilg tɩ b sẽn zãmsd nebã bũmb ninsã yaa ziri. (Mat. 23:13-36) A talla raoodo, n tõog dũniyã. (Zã 16:33) Baa kɩɩsdbã sẽn yɩ wʋsgã, a kell n moona koɛɛgã. (Zã 5:15-18; 7:14) Sẽn paase, naoor a yiib tõr la a tall raood n dig lɛɛbdbã n yiis wẽnd-doogẽ wã, b sẽn da sãamd Wẽnnaam yʋʋrã yĩnga.—Mat. 21:12, 13; Zã 2:14-17.

6. Yʋng ning b sẽn yõk a Zezi wã, n paas a kũumã daare, bõe la a maan n wilg t’a tara raoodo?

6 Yʋng ning b sẽn yõk a Zezi wã, n paas a kũumã daare, a wilgame t’a tara raoodo. A ra mi a Zida sẽn na n zãmb-a wã sẽn na n wa ne bũmb ninsã. Baasgo, yẽ ne a karen-biisã sẽn wa n dɩt Pakã, a yeela a Zida woto: “Fo sẽn na n maan bũmb ningã, bɩ f maan masã.” (Zã 13:21-27) Rẽ poore, b sẽn wa n be Gɛtsemane tɩɩsã zĩigẽ tɩ sodaasã wa n na n yõk-a wã, a talla raoodo, n wilg tɩ yaa yẽ la b sẽn baoodã. Baa a sẽn da mi tɩ yellã na n tũu ne a yõorã, a maana a sẽn tõe fãa n kogl a karen-biisã. A yeela sodaasã woto: “Bɩ y  bas nin-kãensã tɩ b looge.” (Zã 18:1-8) A sẽn wa n be zʋɩf-rãmbã bʋ-kaoodb taoorã, a talla raood n yeel vẽeneg tɩ yẽ yaa Kiristã, n yaa Wẽnnaam Biiga. Woto sɩd yɩɩ raoodo. Bala, maan-kʋʋdbã kãsem ra baooda bũmb n na n dõd-a, n kɩt tɩ b kʋ-a. (Mark 14:60-65) A Zezi sẽn wa n be ra-lukã zugã, a talla raood n kell n sak Wẽnnaam n tãag a kũum. A sẽn wa dat n ki wã, a wɩsga a meng n kelem n yeel woto: “Fãa pidsame!”—Zã 19:28-30, Sebr Sõngo.

D RƖK A ZEZI TOGS-N-TAAR N TALL RAOODO

7. Kom-bɩɩse, wãn to la y tõe n wilg tɩ y sũur nooma ne y sẽn paam n yaa a Zeova Kaset soabã? Bõe la y tõe n maan n wilg tɩ y tara raoodo?

7 Wãn to la d tõe n wilg tɩ d tara raood wa a Zezi? Lekollẽ wã. Kom-bɩɩse, yãmb sã n yɩt tao-tao n wilgdẽ tɩ y yaa a Zeova Kaset soaba, y tara raoodo. Baa rẽ sã n kɩtame tɩ y karen-bi-taasã la neb a taab yaand-y-yã, y wilgdame tɩ y sẽn paam n yaa a Zeova Kaset soabã noom-y lame. (Karm-y Yɩɩl Sõamyã 86:12.) Tõe tɩ kẽer na n pẽdgd-y lame, n dat tɩ y tẽ wa bãmb tɩ bũmb fãa wa n bee woto tɩ pa tũ ne Naand sabab ye. La y tõe n kɩsa sɩd tɩ Biiblã sẽn yeel bũmb ning naanegã wɛɛngẽ wã yaa sɩda. Y tõe n tũnuga ne Cinq questions à se poser sur l’origine de la vie sebrã, n leok “ned ning fãa sẽn sokd yãmb tẽebã yelle.” (1 Pɩɛ. 3:15) Woto, y sũur na n yɩɩ noogo, bala y miime tɩ y talla raood n wilg tɩ Biiblã sẽn yetã la sɩda.

8. Bõe n kɩt tɩ d tõe n moon koɛɛgã ne raoodo?

8 Koɛɛgã mooneg sasa. D sẽn yaa kiris-neb hakɩkã, d segd n ‘della Zu-soabã, n gom ne daoodo.’ (Tʋʋ. 14:3) Bõe n kɩt tɩ d tõe n moon koɛɛgã ne raoodo? Pipi, d miime tɩ d sẽn moond koɛɛg ningã yaa sɩda, bala a yita Biiblã pʋgẽ. (Zã 17:17) Yiibu, d “yaa tʋmd-n-taas ne Wẽnnaam,” t’a kõt-d a vʋʋsem sõngã tɩ sõngd-do. (1 Kor. 3:9; Tʋʋ. 4:31) Tãabo, d miime tɩ d sã n moond ne yẽesem, d wilgdame tɩ d nonga a Zeova la d taabã. (Mat. 22:37-39) D sẽn tar daoodã yĩnga, d pa tõe n bas koɛɛgã mooneg ye. D rat n maana d sẽn tõe fãa, n wilg tɩ dũniyã tũudmã taoor dãmb sẽn zãmsd nebã bũmb ninsã yaa ziri, n sõng neb nins yam sẽn ludã tɩ b bãng sɩdã. (2 Kor. 4:4) D na n maana d sẽn tõe fãa n moon koe-noogã, baa neb kẽer sã n pa kelgdẽ, n yaand tõnd wall b namsd tõndo.—1 Tes. 2:1, 2.

9. D sã n wa tar zu-loeese, wãn to la d tõe n wilg tɩ d tara raoodo?

9 D sã n wa tar zu-loeese. D sã n teeg Wẽnnaam, na n sõng-d lame tɩ d paam raood zu-loees sasa. D ned sã n wa maan kaalem, na n sãama d sũuri, la d pa na n kong tẽeb ye. D na n baoo sõngr ‘belsg fãa Wẽnnaamã’ nengẽ. (2 Kor. 1:3, 4; 1 Tes. 4:13) D sã n lʋɩ bã-kɛgeng wall d paama sãmpogre, baa sẽn na n nams-d wʋsgã, d pa na n sak tɩbsg sẽn pa zems ne Wẽnnaam noyã ye. (Tʋʋ. 15:28, 29) D sã n wa lʋɩ yam-ka-m-meng bãaga, d sũurã tõe n ‘monga tõnd bʋʋm,’ la d na n ket n sakda Wẽnnaam, n kɩs sɩd t’a “pẽnegda neb nins sũy sẽn sãamã.” *1 Zã 3:19, 20; Yɩɩl 34:19.

A ZEZI TARA YAM WƲSGO

10. Wãn to la kiris-ned tõe n wilg ne a no-goam la a tʋm-tʋmdɩ t’a tara yam?

10 Ned sẽn tar yam yaa ned sẽn  tõe n bãng sõma ne wẽng n bake, la sẽn maand sẽn yaa tɩrga. (Heb. 5:14) Kiris-ned sẽn tar yam sã n dat n maan bũmbu, a rengd n gesa sã n na n paasa yẽ ne Wẽnnaam zoodã pãnga. A gũusdame t’a no-goamã la a tʋm-tʋmdɩ wã tat Wẽnnaam yam. Ned a woto pa gomd goam sẽn na n sãam a to sũur ye. A gomda goam sẽn kengd raoodo. (Yel. 11:12, 13) A sũur pa “yikd tao-tao” ye. (Yel. 14:29) A “maanda sẽn yaa tɩrga,” rat n yeel t’a modgdame t’a yam-yãkr fãa yaa sõma. (Yel. 15:21) Bõe la d tõe n maan n paam yam? D segd n zãmsda Wẽnnaam Gomdã, la d tũud bũmb nins d sẽn bãngdã. (Yel. 2:1-5, 10, 11) Bũmb a to sẽn tõe n sõng-d yaa d sẽn na n bao n bãng a Zezi sẽn wilg to-to t’a tara yamã, la d rɩk a togs-n-taare.

11. Wãn to la a Zezi wilg ne a no-goamã t’a tara yam?

11 A Zezi no-goamã la a tʋm-tʋmdɩ wã wilgame t’a tara yam. A no-goamã. A sẽn wa n moond koɛɛgã, a ra gomda ‘bark goama,’ tɩ lingd a kɛlgdbã. (Luk 4:22; Mat. 7:28) A ra wae n karemda Wẽnnaam Gomdã, wall a togsd goam sẽn yit Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ. Yell fãa taoore, a ra mii vɛrse nins sẽn zems ne yellã. (Mat. 4:4, 7, 10; 12:1-5; Luk 4:16-21) Sẽn paase, a Zezi ra bilgda Gʋlsg Sõamyã võore, tɩ kẽed a kɛlgdbã. Wala makre, a vʋʋgrã poore, a sõsa ne a karen-biis a yiib Emayus sorã zugu, n bilg-b vɛrse-rãmb nins sẽn gomd yẽ yellã võyã. Rẽ poor bilfu, karen-biisã goma ne taab n sok woto: “Tõnd ka paam sũ-no-kãsenga, bãmb sẽn gom ne tõnd sorã zugu, la bãmb sẽn bilg tõnd Gʋlsg Sõamyã sɩda?”—Luk 24:27, 32.

12, 13. Bõe n wilgd t’a Zezi sũur da pa yikd tao-tao, la t’a ra yaa wʋmda?

12 A manesmã la a tʋm-tʋmdɩ wã. A Zezi yamã sõng-a lame t’a yɩ ‘sũ-mar soaba.’ (Yel. 16:32) A ra yaa “nin-nana.” (Mat. 11:29) Baa a karen-biisã sẽn tudg naoor wʋsgã, a kell n maaga a meng ne-ba. (Mark 14:34-38; Luk 22:24-27) Baa a bɛɛbã sẽn wa n namsd-a wã, a kell n tõoga a menga.—1 Pɩɛ. 2:23.

13 A Zezi yamã kɩtame t’a yɩ wʋmd me. A ra mii Wẽnnaam sẽn kõ Israyɛll nebã tõogã võore. A manesmã sẽn yɩ to-to ne nebã wilgda rẽ. Tẽeg-y kibar ning sẽn be Mark 5:25-34. (Karm-y-yã.) Pag la bãag ra tar tɩ zɩɩm yita. Pagã wẽdga kʋʋngã, n wa sɩɩs a Zezi fuugã noor tɩ zɩɩmã sẽn da yitã yõke. Tõogã ra wilgame tɩ ned a woto yaa rẽgdo, n pa segd n sɩɩs a to ye. (Maan. 15:25-27) La a Zezi pa zab pagã ye. A zoe a nimbãanega, bala, a ra miime tɩ tõogã pʋgẽ, sẽn tar yõod n yɩɩd yaa “nimbãan-zoeer la sɩda.” (Mat. 23:23) Rẽ n so t’a bʋk a meng n yeel pagã yaa: “M biiga, fo tẽeb n maag foom. Kẽng ne laafɩ n paam f meng ne bãag ning sẽn tar foomã.” A Zezi yamã sẽn kɩt t’a yaa nin-nana woto wã pa noom-y sɩda?

14. Bõe n da pak a Zezi n yɩɩda, la wãn to la a maan tɩ bũmb pa tiis-a koɛɛgã mooneg pʋgẽ?

14 A sẽn vɩɩmd to-to wã. A Zezi sẽn vɩɩmd to-to wã wilgdame t’a tara yam. Yaa koɛɛgã mooneg n da pak-a n yɩɩda. (Luk 4:43) Sẽn paase, a ra pa sakd n maan bũmb sẽn na n tiis-a t’a pa baas tʋʋmdã ye. Wala makre, sẽn na yɩl n da sãam a sẽkã la a keelmã, a pa bao bũmb wʋsg ye. (Luk 9:58) A ra miime me tɩ yaa tɩlae t’a zãms neb a  taab koɛɛgã moonego, tɩ b wa tõog n kell n moon a kũumã poore. (Luk 10:1-12; Zã 14:12) Sẽn paase, a pʋlma a karen-biisã t’a na n teel-b-la koɛɛgã mooneg pʋgẽ “hal tɩ ta wakat sɛɛbo.”—Mat. 28:19, 20.

D RƖK A ZEZI TOGS-N-TAAR N TALL YAM

Bao-y n bãng-y bũmb nins sẽn pak y kɛlgdbã, n gom rẽ yelle (Ges-y sull 15)

15. Wãn to la d tõe n wilg ne d no-goamã tɩ d tara yam?

15 Wãn to la d tõe n tall yam wa a Zezi? Ne d no-goamã. D sã n wa sõsd ne d tẽed-n-taasã, d pa na n komsd b raood ye. D segd n gomda goam sẽn kengd b raoodo. (Ef. 4:29) D sã n wa moond Wẽnnaam Rĩungã koɛɛgã, d segd n modgame tɩ d goamã “paam yamsem noom.” (Kol. 4:6) D na n bao n bãnga bũmb nins sẽn pak d kɛlgdbã, n gom rẽ yelle. D sã n sõsd ne nebã noog-noogo, tõe n kɩtame tɩ b sak n kelge, tɩ d goamã kẽ-b me. Sẽn paase, d sã n wa wilgd ned bũmb nins d sẽn tẽedã, sã n tõe d lakda Biiblã n karme, bala d miime tɩ Biiblã sẽn yetã bal la sɩda. D miime me tɩ Biiblã goam pãng yɩɩda tõnd goamã hal zĩig sẽn zãre.—Heb. 4:12.

16, 17. a) Wãn to la d tõe n wilg tɩ d maagda ne sũ-yikri, n yaa wʋmdb me? b) Bõe la d tõe n maan tɩ kell n yɩ koe-moonegã n pak-d n yɩɩda?

16 Ne d manesmã la d tʋm-tʋmdɩ wã. D sã n tar yam, na n sõng-d lame tɩ d tõog d meng zu-loees taoore, la kɩt tɩ d “maag ne sũ-yikri.” (Zak 1:19) Ned sã n wa yeel gomd wall a maana bũmb tɩ yik d sũuri, d na n bao n bãnga bũmb ning sẽn kɩt t’a gome, wall a maan woto wã. Rẽ na n sõngame tɩ d sik d sũuri, n “bas taale.” (Yel. 19:11) D sã n tar yam, na n sõng-d lame me tɩ d yɩ wʋmda. D pa na n dat tɩ d tẽed-n-taasã maand bũmbã fãa tɩ zemsd zãng ye. D na n ninga d yamẽ tɩ b tõe n tara zu-loees tɩ d pa miẽ ye. D na n maagda d yĩng n kelgd-ba, tɩ sã n tõe bɩ d sak b sẽn yetã.—Fil. 4:5.

17 D sẽn vɩ to-to wã. D miime tɩ koe-noogã mooneg yaa zu-zẽkre. Rẽ n so tɩ d pa rat n yãk yam n maan bũmb sẽn tõe n tiis-d koɛɛgã mooneg pʋgẽ ye. D ratame tɩ kell n yɩ a Zeova raabã n pak tõnd n yɩɩda. D sẽn pa rat n sãam d sẽkã la d keelmã, d basda bũmb kẽer baoobo. Bala, d miime tɩ rẽ la d na n tõog n moon koɛɛgã wʋsg nand tɩ sɛɛbã ta.—Mat. 6:33; 24:14.

18. Bõe n na n sõng-d tɩ d kell n kẽng taoor ne d so-toakã, la bõe la y rat n maane?

18 D sẽn gom a Zezi zʋg-sõma kẽer yellã pa yɩ-y noog sɩda? D sã n bao n bãng a zʋg-sõma a taaba, la d modg n dɩk a togs-n-taare, pa na n naf-d wʋsg sɩda? Bɩ d maan d sẽn tõe fãa n kell n tũ a Zezi naoã. Woto, tõnd ne a Zeova zoodã pãng na n paasdame, tɩ d kell n kẽng taoor ne d so-toakã, n wa paam n vɩɩmd wakat sẽn kõn sa.

^ sull 2 A Pɩɛɛr sẽn yeel bũmb ning 1 Pɩɛɛr 1:8, 9 wã yaa kiris-neb nins sẽn saagd n na n tɩ vɩɩmd saasẽ wã yĩnga. La a goamã tõe n nafa sẽn saagd-b n na n vɩɩmd wakat sẽn kõn sa tẽngã zugã me.

^ sull 9 Y sã n dat kibay sẽn wilgd neb sẽn tall raood zu-loees taoore, y tõe n karma yʋʋmd 2000 yʋʋm-sar kiuug pipi daar Gũusg Gasgã seb-neng 24-28, la yʋʋmd 2003 tʋʋl-nif kiuug rasem 22 Réveillez-vous ! wã neng 18-21, la yʋʋmd 1995 yʋʋm-vẽkr kiuug rasem 22 Réveillez-vous ! wã neng 11-15.