Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Gũus-y ne a Sʋɩtãan bẽdsã!

Gũus-y ne a Sʋɩtãan bẽdsã!

 Gũus-y ne a Sʋɩtãan bẽdsã!

‘Fãag-y y mens ne Sʋɩtãanã kũusri.’—2 TƖM. 2:26.

Y NA N LEOKAME TƖ BÕE?

Y sã n nong n sãbsda y taabã, bõe la y tõe n maan tɩ sõng-yã?

Ninsaal zoeesã la d taabã pẽdgrã wɛɛngẽ, bũmb ning sẽn paam a Pɩlat ne a Pɩɛɛrã wilgda tõnd bõe?

Bõe la y tõe n maan t’a Sʋɩtãan ra tõog tɩ y ning y meng taal tɩ looge?

1, 2. A Sʋɩtãan bẽd-bʋs yell la d na n gome?

SƲƖTÃANÃ bẽta a Zeova nin-buiidã. La a sẽn datã pa a paam-b n kʋ wa tãoos sẽn mi n bẽd rũng n dat n paam-a n kʋ wã ye. A sẽn datã yaa a paam neb nins a sẽn bẽtã n yõg vɩɩse, tɩ b maand a raabã.—Karm-y  2 Tɩmote 2:24-26.

2 Yɩl n yõk rũng bɩ liuul vɩɩga, tãoos tõe n tũnuga ne bẽds toor-toor n paam-a. A tõe n bẽd-a-la ne nakalbtongo, wall tãooga. A Sʋɩtãan me tũnugda ne bẽds a woto buud n bẽt Wẽnnaam nin-buiidã n dat n paam-b n yõg vɩɩse. Sẽn na yɩl t’a ra paam-do, rẽndame tɩ d gũusd ne bũmb nins a sẽn tõe n tũnug n yõk-dã. Sõs-kãngã na n wilga bẽds a tãab a Sʋɩtãan sẽn wae n tar n paamd Wẽnnaam nin-buiidã kẽere, la d sẽn tõe n gil-b to-to. Bẽd-kãens la woto: 1) Gomd n pa gũusdẽ wã, 2) ninsaal zoeesã la pẽdgrã, la, 3) ning f meng taal tɩ loogã. La sõsg ning sẽn na n pʋglã me na n goma a Sʋɩtãan bẽds a yiib yelle.

D GŨUSD NE D NO-GOAMÃ

3, 4. D sã n pa gũusd ne d no-goamã, bõe n tõe n wa maane? Rɩk-y makre.

3 Sẽn na yɩl n yiis rũms kãgr pʋgẽ, tãoos tõe n leba kãgrã kɩreng a ye n ning bugum, tɩ b sã n zoet n yit bɩ a paam-ba. A Sʋɩtãan me maanda tigingã bũmb sẽn wõnd woto. A sã n tõoge, kiris-nebã na n zoe n yii tigingã sẽn yaa bãan zĩigã pʋgẽ t’a paam-ba. Wãn to la ned tõe n sõng a Sʋɩtãan n maan rẽ n pa bãnge?

4 A Zezi karen-biig a Zak yeelame tɩ ninsaal zɩlemdã yaa wa bugum. (Karm-y Zak 3:6, 8.) D sã n pa gũusd ne d no-goamã, tõe n yɩɩ sabab tɩ yell sẽn wõnd bugum zĩnd tigingã pʋgẽ. Wãn to la  d tõe n kɩt tɩ yell a woto zĩndi? Tags-y n ges-y wa b sẽn na n moon tigsg sasa tɩ d saam-bi-poak ning lebga wakat fãa so-pakda, tɩ saam-bi-pogs a yiib sõsd rẽ zug tigsgã poore. B nin-yend yeelame t’a sũur yaa noog saam-bi-poakã sẽn lebg wakat fãa so-pakdã, la t’a saagdame t’a na n tõoga tʋʋmdã. La a to wã yẽ yeelame tɩ saam-bi-poakã sẽn lebg so-pakdã tog n yaa a sẽn dat yʋʋr yĩnga. Koe-moondb a yiibã sʋka, bʋg la yãmb na n dat t’a yɩ y zoa? Pa toog tɩ d bãng b sʋkã ned ning no-goam sẽn tõe n wa yɩ sabab tɩ yell zĩnd tigingã pʋgẽ wã ye.

5. Bõe la d tõe n maan tɩ d no-goamã ra wa yɩ wa bugum?

5 Bõe la d tõe n maan tɩ d no-goamã ra wa yɩ wa bugum? A Zezi yeela woto: “Sũur sẽn pid ne bũmb ningã, noor gomda bõn-kãense.” (Mat. 12:34) Pipi, d segd n feesda d sũurã. D segd n gũusame n da wa tall tags-kɛga, n wa gom n sãbs d taabã ye. Wala makre, saam-biig sã n modgd n dat n paam tʋʋmd tigingã pʋgẽ, d tagsdame t’a maanda rẽ ne yam-sõng bɩ? D sã n tagsdẽ tɩ d saam-biigã sẽn tũud a Zeova to-to wã pa ne yam-sõngo, bɩ d tẽeg tɩ yaa woto me la a Sʋɩtãan yeel wẽn-sakd a Zoob zugu. (Zoob 1:9-11) D pa segd n tall tags-wẽng d saam-biigã zug ye. D sã n tagsda wẽng a zugu, yɩta sõma tɩ d bao n bãng bũmb ning sẽn kɩt tɩ d tagsd woto wã. Rẽ wɛɛngẽ, d tõe n soka d meng woto: ‘Rẽ yĩnga m tara bʋʋm bɩ? Bɩ m basame tɩ yam-wẽns nins nebã sẽn tar yaoolem wakatã kẽ-ma?’—2 Tɩm. 3:1-4.

6, 7. a) Bʋʋm kẽer sẽn tõe n wa kɩt tɩ d sãbs d taabã la bʋse? b) Ned sã n gom-d wẽnga, d manesem segd n yɩɩ wãna?

6 Ad bʋʋm a taab me sẽn tõe n wa kɩt tɩ d sãbs d to: Tõe n yaa d sẽn dat tɩ d taabã bãng tɩ d to wã pa tõe n maan wa tõnd sẽn maanã ye. D sã n maand woto, tõe tɩ d rat n wilgame tɩ d sãoã d taabã. Wakat ninga, tõe n yaa d sẽn dat n kõ d meng bʋʋm bũmb d sẽn pa maand yĩnga. La yaa wuk-m-menga, sũ-kiir wall d sẽn pa tõe n maan wa d taabã n kɩt tɩ d sãbsd-b me, a biisã yaa wẽnga.

7 Bũmb a to me n tõe n wa kɩt tɩ d sãbsd d to, n tẽed tɩ d tara bʋʋm. Tõe tɩ yaa a sẽn da yeel bũmb n sãam d sũur yĩnga. La sã n yaa woto, yellã tɩɩm pa d sẽn na n maan n lebs ye. Rẽ na n maneg n zẽna yellã. Wẽnnaam pa rat tɩ d maan woto ye. Yaa a Sʋɩtãan n dat rẽ. (2 Tɩm. 2:26) Yell a woto pʋgẽ, sẽn são yaa d sẽn na n dɩk a Zezi naoore. Nebã sã n da gomd-a wẽnga, ‘a ka lebsd wẽng ye.’ A  ‘basa a yɛlã fãa sẽn kaood-a bʋʋd tɩrgã nugẽ.’ (1 Pɩɛ. 2:21-23) A Zezi ra kɩsa sɩd t’a Zeova mii a sẽn na n maneg yɛlã to-to la a sẽn na n maan dẽ wakat ning me. Tõnd me segd n kɩsa Wẽnnaam sɩd woto. D sã n kengd d taabã raood ne d no-goamã, d sõngdame tɩ “laafɩ zĩnd” tigingã pʋgẽ.—Karm-y Efɛɛz rãmb 4:1-3.

RA BAS-Y TƖ NINSAAL ZOEESÃ LA PẼDGRÃ TÕOG-Y YE

8, 9. Bõe yĩng t’a Pɩlat kõ noor tɩ b kʋ a Zezi?

8 Bẽdg sã n yõk rũnga, a pa le so a meng ye. Woto me, ned sã n sak n maan bũmb a sẽn zoet a taab wall b sẽn pẽdgd-a yĩnga, a pa le so a meng zãng ye. (Karm-y Yelbũn 29:25.) Rẽ wɛɛngẽ, d na n goma neb a yiib yelle, la d ges b ned kam fãa manesem sẽn kõt tõnd sagls ninsi.

9 Rom guvɛrneer a Põns Pɩlat ra miime t’a Zezi pa tar taale, tɩ wõnd a ra pa rat n maan-a wẽng ye. Sɩd me, a Pɩlat yeela nebã t’a Zezi “ka maan bũmb sẽn zems kũum ye.” La baasgo, a kõo noor tɩ b kʋ-a. Bõe yĩnga? Yaa kʋʋngã sẽn pẽdg-a wã yĩnga. (Luk 23:15, 21-25) B zẽka b koees n yeel a Pɩlat woto: “Yãmb sã n bas rao-kãngã, dall yãmb ka Sezaar zoa ye.” (Zã 19:12) A Pɩlat yɛɛsame t’a sã n sõng Kiristã, tõe n yɩɩ sabab tɩ b sik-a naamẽ wã, pa rẽ bɩ b kʋ-a. Woto kɩtame t’a sak n maan a Sʋɩtãan daabo.

10. Bõe n kɩt t’a Pɩɛɛr wa kɩɩs t’a pa mi Kiristã?

10 Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr da yaa a Zezi zoa hakɩka. A ra kɩsa kaset t’a Zezi la Mesi wã, n pa zoe rabeem ye. (Mat. 16:16) A Zezi karen-biisã kẽer sẽn da wa n bas-a b sẽn pa wʋm gomd a sẽn togs võorã, a Pɩɛɛr yẽ kell n paa ne-a. (Zã 6:66-69) Bɛɛbã sẽn wa n na n yõk a Zezi wã, a Pɩɛɛr wõoga sʋʋg n na n sõng a Zusoabã. (Zã 18:10, 11) La rẽ poore, a wa n zoeya rabeem, hal n kɩɩs t’a pa mi a Zezi Kirist meng ye. A Pɩɛɛr wa n basame tɩ ninsaal zoeesã sẽn yaa bẽdgã yõk-a.—Mat. 26:74, 75.

11. Bõe la d segd n mao n da maane?

11 Kiris-nebã fãa segd n maoome n da sak n maan bũmb sẽn pa noom Wẽnnaam, neb sẽn pẽdgd-b yĩng ye. D tʋʋm taoor soab wall neb a taab tõe n pẽdg-d lame n dat tɩ d tʋm pʋ-lika, wall d yo. Karen-biisã mi n pẽdgda b taab devoaar-dãmb sasa n dat tɩ b maan zãmbo, pa rẽ bɩ b mi n dat tɩ b ges yoob yɛla. Kẽer me mi n dat n pẽdga b taab tɩ b yũ sɩgaare, dorge, rãam wall b yo. Bõe n tõe n sõng tõnd tɩ d ra zoe ninsaal wall d bas tɩ b sẽn pẽdgd tõndã yĩng kɩt tɩ d maan bũmb sẽn pa noom a Zeova?

12. Bũmb ning sẽn paam a Pɩlat ne a Pɩɛɛrã wilgda tõnd bõe?

12 Bũmb ning sẽn paam a Pɩlat ne a Pɩɛɛrã wilgda tõnd bõe? A Pɩlat ra pa mi Kiristã sõma ye. La a ra miime t’a pa tar taale, la t’a pa wa neb a taabã ye. Baasgo, a Pɩlat sẽn da pa sik-m-meng soab la a pa nong Wẽnnaamã, a Sʋɩtãan tõogame t’a maan yẽ raabo. A Pɩɛɛr yẽ ra mii Kiristã sõma, la a nong Wẽnnaam me. La sasa kẽere, a zoeya ninsaalba, n bas tɩ nebã pẽdgr kɩt t’a maan sẽn pa sõma. Sẽn paase, pa wakat fãa la a yɩ sik-m-meng soab ye. Bala, nand tɩ b yõk a Zezi, a Pɩɛɛr wẽ a yãoog n yeel woto: “Baa nebã fãa sã n leb poorẽ, mam kõn leb poorẽ ye.” (Mark 14:29) A Pɩɛɛr sã n da tar yɩɩl-gʋlsdã tagsgã buudu, ra na n sõng-a lame t’a pa zoe ninsaal ye. Yɩɩl-gʋlsdã ra yeela woto: “Zusoabã bee ne maam, dabeem ka tar maam ye. Ninsaalbã tõe n maana maam bõe?” (Yɩɩl 118:6)  Yʋng ning b sẽn yõk a Zezi wã, a talla a Pɩɛɛr la a tʋm-tʋmdb a yiib n kẽng Gɛtsemane ti-sullẽ wã, n yeel-b tɩ b gũ. La a Pɩɛɛr ne tʋm-tʋmdbã gũsame n pa tõog n gũ ye. A Zezi wa n nek-b lame n yeel-b woto: “Bɩ yãmb gũ la y pʋʋs n da kẽ makrẽ ye.” (Mark 14:38) La a Pɩɛɛr leb n gũsame. A wa n basame tɩ nebã pẽdgr la b rabeem tõog-a.

13. Bõe n tõe n sõng tõnd tɩ d ra wa sak n maan bũmb sẽn pa sõma?

13 Bũmb ning sẽn paam a Pɩlat ne a Pɩɛɛrã leb n wilgda tõnd bũmb a ye sẽn tar yõod wʋsgo: Yaa tɩ sẽn na yɩl tɩ nebã pẽdgrã la b zoeesã ra tõog-do, d segd n paama bãngr hakɩkã, n yaa sik-m-meng soaba, n nong Wẽnnaam a Zeova la d zoet yẽ a ye bala. D sã n tar bãngr hakɩkã, d na n tõogd n wilgda nebã bũmb nins d sẽn tẽedã ne raoodo. Woto na n sõnga tõnd tɩ d ra bas tɩ ninsaal zoeesã la nebã pẽdgrã tõog-d ye. D ra wa tol n tags tɩ d pa tõe n lʋɩ ye. D sak n deeg tɩ d rata Wẽnnaam sõngre. D tog n pʋʋsda a Zeova n kot-a a vʋʋsem sõngã, la d modgd n tũud a noyã d sẽn nong-a wã, la d sẽn pa rat n sãam a yʋʋrã yĩnga. Sẽn paase, yɩta sõma tɩ d segend d mense, b sẽn tõe n wa pẽdg-d yɛl kẽer poorẽ wã yĩnga. Segdame tɩ d pʋʋsd ne d kambã, la d rengd n wilgd-b b manesem sẽn tog n yɩ to-to b karen-bi-taasã sã n wa pẽdgd-b n dat tɩ b maan sẽn yaa wẽnga.—2 Kor. 13:7. *

DA NING-Y Y MENG TAAL TƖ LOOG YE

14. Bõe la a Sʋɩtãan data?

14 Bẽdg buud n be tɩ yaa ra-zɩsg bɩ kugr b sẽn loe ne wĩir tɩ luund rũms nins b sẽn dat n yõgã sẽn pɩʋʋgd zĩig ningã. Rũng ning sẽn pa gũusdã fãooda wĩirã, tɩ ra-zɩsgã bɩ kugrã lʋɩ n zãb-a. Ned sã n ningd a meng taal wʋsgo, tõe n lebga zɩɩb n kõ-a. A sã n tagsd yel-wẽnd a sẽn da maan yelle, tõe n maaga a gĩina. (Karm-y Yɩɩl Sõamyã 38:4-6, 9.) A Sʋɩtãan datame tɩ d tagsdẽ tɩ pa segd t’a Zeova kʋm d nimbãanega, la tɩ d pa tõe n tũ a noyã ye.

15, 16. Bõe la y tõe n maan t’a Sʋɩtãan ra wa tõog tɩ y ning y meng taal tɩ looge?

15 Bõe la y tõe n maan t’a Sʋɩtãan ra wa tõog tɩ y ning y meng taal tɩ looge? Y sã n maana yel-wẽn-kãsenga, bɩ y tɩ yã kãsem-dãmbã n kos sõngre, n maneg zood ning y sẽn tar ne a Zeova wã tao-tao. (Zak 5:14-16) Maan-y y sẽn tõe fãa n maneg yellã. (2 Kor. 7:11) B sã n kibl-y bɩ y ra koms raoodo, bala wilgdame t’a Zeova nong-y lame. (Heb. 12:6) Modg-y n da le maan bũmb ning sẽn kɩt tɩ y beegã ye. Y sã n teka yam n kos Wẽnnaam sugri, bɩ y kɩs sɩd t’a kõ-y-la sugr a Zezi Kirist maoongã maasem yĩnga.—1 Zã 4:9, 14.

16 Neb kẽer ket n sãamda b sũy yel-wẽnd b sẽn maan tɩ b kõ-b sugr poorẽ. Sã n yaa yãmb zu-loɛɛg la woto, bɩ y tẽeg t’a Zeova kõ a Pɩɛɛr ne tʋm-tʋmdb a taabã sugri, b sẽn bas a Bi-nongr a Zezi n zoe, tɩ yaool n yaa sasa a sẽn da rat sõngr n yɩɩdã. A Zeova kõo Korẽnt tigingã ned a ye sẽn da yood tɩ b yiis-a tigingã pʋgẽ sugri, a sẽn tek yam n kos sugrã yĩnga. (1 Kor. 5:1-5; 2 Kor. 2:6-8) Biiblã tara kibay sẽn wilgd Wẽnnaam sẽn kõ neb kẽer sẽn  da maan yel-wẽn-kãsems sugri, b sẽn tek yam n kos sugr yĩnga.—2 Kib. 33:2, 10-13; 1 Kor. 6:9-11.

17. Wãn to la a Zezi maoongã tõe n sõng-yã?

17 Y sã n da maana yel-wẽn-kãsems n sɩd tek yam n kos sugri, la y kɩs sɩd t’a Zeova na n zoeya y nimbãanega, bɩ y bãng t’a na n kõ-y-la sugr n bas taale. Ra tol-y n tags-y t’a Zeova pa tõe n kõ-y sugr a Zezi maoongã maasem yĩng ye. Y sã n tagsd woto, y lʋɩya a Sʋɩtãan bẽdgẽ. A Sʋɩtãan datame tɩ y tẽ t’a Zezi maoongã pa sek a Zeova na kõ yel-wẽnd buud fãa sugr ye. La ned sẽn maan yel-wẽnd sã n teka yam n kos sugri, Wẽnnaam sɩd kõ-a-la sugri. (Yel. 24:16) Y sã n tẽeda a Zezi maoongã, tõe n sõng-y lame tɩ y ra ning y meng taal tɩ looge, la keng y raood tɩ y ket n tũud Wẽnnaam ne y sũur fãa, ne y sɩɩgã fãa, la ne y yamã fãa.—Mat. 22:37.

TÕND KA ZƖ SƲƖTÃANÃ SƖLEM YE

18. Bõe la d tõe n maan t’a Sʋɩtãan da paam-do?

18 Sẽn pak a Sʋɩtãan pa a bẽdg ning takɩ sẽn na n yõk-dã ye, yaa a we n paam n yõk-do. La tõnd sẽn mi a sɩlmã tiirã, d tara d sẽn tõe n maan t’a ra paam-d ye. (2 Kor. 2:10, 11) Wala makre, d sã n pʋʋsd Wẽnnaam n kot yam sẽn na yɩl n mao ne d zu-loeesã, a pa na n paam-d ye. A Zak yeela woto: “Ned sã n be yãmb sʋk t’a yam paoodẽ, bɩ a kos Wẽnnaam sẽn kõt nebã fãa ne yamleoog n ka lengdẽ wã, la a na paam.” (Zak 1:5) D sã n dat t’a Zeova kõ-d yam tɩ d tõog n mao ne d zu-loeesã, segdame tɩ d zãmsd Biiblã, la d tũud a saglsã. Tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩdã sɛb wilgda tõnd a Sʋɩtãan bẽdsã, la d sẽn tõe n gil-b to-to wã me.

19, 20. Bõe yĩng tɩ d segd n kisg sẽn yaa wẽnga?

19 Pʋʋsgã la Biiblã zãmsgã kɩtdame tɩ d nong sẽn yaa sõma. La tara yõod me tɩ d modg n kis sẽn yaa wẽnga. (Yɩɩl 97:10) D sã n bʋgsd ratem-wẽnsã pidsg sẽn tõe n wa ne biis ninsã zug me, tõe n sõng-d lame tɩ d gil-ba. (Zak 1:14, 15) D sã n nong sẽn yaa sõma la d kis wẽnga, d na n kisa bũmb ning fãa a Sʋɩtãan sẽn tõe n tũnug n paam-dã.

20 Ad d sũy sɩd yaa noogo, Wẽnnaam sẽn sõngd tõnd sẽn na yɩl t’a Sʋɩtãan da paam-dã. A Zeova tũnugda ne a vʋʋsem sõngã, a Gomdã la a siglgã n fãagd tõnd “wẽng soabã nugẽ.” (Mat. 6:13) Sõsg ning sẽn pʋgdã na n goma bẽds a yiib me a Sʋɩtãan sẽn tar n paamd Wẽnnaam nin-buiidã kẽer yelle, la d sẽn tõe n gil-b to-to.

[Tẽngr note]

^ sull 13 Roagdbã tõe n sõsa ne b kambã “ Contre la pression du groupe ” sẽn be Les jeunes s’interrogent — Réponses pratiques volume 2, seb-neng 132-133 wã zugu, ne 2010 sɩpaolg kiuug pipi daar Gũusg Gasgã neng 18 sull 11-15, la 2011 sẽoog kiuug Rĩungã Tʋʋmde neng a 2 sull a 3. Tõe n yɩɩ zak pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã sasa.

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto seb-neng 24]

Y sã n pa gũusdẽ, y no-goamã tõe n yɩɩ wa bugum n wa ne yɛl tigingã pʋgẽ

[Foto seb-neng 27]

Bõe yĩng tɩ y na n ningd y meng taal woto n namsd y menga?