Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

‘Rɩlg-y Wẽnnaam piisã sẽn be yãmb nusẽ wã’

‘Rɩlg-y Wẽnnaam piisã sẽn be yãmb nusẽ wã’

 ‘Rɩlg-y Wẽnnaam piisã sẽn be yãmb nusẽ wã’

“Bɩ y rɩlg Wẽnnaam piisã sẽn be yãmb nusẽ wã, ka modgr yĩng ye, la yaa ne yamleoogo.”—1 PƖƐ. 5:2.

1. A Pɩɛɛr sẽn wa n gʋlsd a dẽenem lɛtrã, bõe yĩng t’a tʋlg n na n keng a tẽed-n-taasã raoodo?

TƲM-TƲMD a Pɩɛɛr gʋlsa a dẽenem lɛtrã bilf nand tɩ Rom naab a Neerõ sɩng kiris-nebã namsgo. A gʋls-a lame n na n keng a tẽed-n-taasã raoodo. A Pɩɛɛr yeelame t’a Sʋɩtãan ‘gõodame,’ n dat kiris-neb n sãame. Sẽn na yɩl t’a ra tõog-ba, b ra segd n ‘yõka b mens n gũusi,’ la b ‘sik b mens Wẽnnaam sẽn yaa pãng soabã taoore.’ (1 Pɩɛ. 5:6, 8) B ra segdame me n kell n tall zems-n-taare. B ra pa segd n wẽneg n ‘zabd ne taab la b maand mo-beed ne taaba,’ bala, woto ra tõe n kɩtame tɩ b “wa sãam taaba.”—Gal. 5:15.

2, 3. Ne ãnda la d segd n zabe, la bõe yell la d na n gom sõs-kãngã, la sẽn pʋgdã wã pʋgẽ?

2 Rũndã-rũndã, tõnd me tara zu-loɛɛg sẽn wõnd woto. A Sʋɩtãan maanda a sẽn tõe fãa sẽn na yɩl n paam tõnd n sãame. (Wil. 12:12) Sẽn paase, “to-kãseng” n wat ka la bilfu, t’a buud nan zɩ n zĩnd dũniyã zug ye. (Mat. 24:21) Wa pipi kiris-nebã sẽn da segd n gũus tɩ zab ra zĩnd b sʋkã, tõnd me segd n gũusame. La sẽn na yɩl n tõog n maan dẽ, wakat ninga yaa tɩlae tɩ kãsem dãmbã sõng-do.

3 Bɩ d ges kãsem dãmbã sẽn tõe n maneg n wilg to-to tɩ b sẽn paam n dɩlgd ‘Wẽnnaam piisã sẽn be b nusẽ wã’ yaa zu-zẽkr n kõ-ba. (1 Pɩɛ. 5:2) Rẽ poore, d na n goma b sẽn tõe n tʋm b tʋʋmdã to-to tɩ zemsã yelle. Biiblã wilgame me tɩ tigingã neb segd n ‘waooga neb nins sẽn tʋmd bãmb sʋkã, la sẽn so bãmb Zusoabã tũudum pʋgẽ’ wã. (1 Tes. 5:12) Sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ, d na n wilga b sẽn tõe n maan dẽ to-to. Rẽ fãa na n sõng-d lame tɩ d tõog n yals kãn-kãe d bɛ-kãsengã taoore, n miẽ tɩ yaa ne yẽ la d segd n zabe.—Ef. 6:12.

Rɩlg-y Wẽnnaam piisã

4, 5. Wãn to la kãsem dãmbã segd n ges tigingã neba? Rɩk-y makr n wilgi.

4 A Pɩɛɛr yeela pipi kiris-nebã kãsem dãmbã tɩ b segd n gesa tigingã neb sẽn be b nusẽ wã wa Wẽnnaam sẽn get-b to-to wã. (Karm-y 1 Pɩɛɛr 5:1, 2.) Baa a Pɩɛɛr sẽn da be tigingã taoor lʋɩtb sʋkã, a pa gom n paoog kãsem dãmbã ye. A sẽn na n sagl-bã, a tẽeg-b lame tɩ yẽ me yaa kãsem soab wa bãmba. (Gal. 2:9) Rũndã-rũndã, Siglgã taoor lʋɩtb Sull rɩkda a Pɩɛɛr togs-n-taare, n sagend tigimsã kãsem dãmb tɩ b mao n tʋm b tʋʋmdã sẽn yaa rɩlg Wẽnnaam nin-buiidã sõma.

5 Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr yeelame tɩ kãsem dãmbã segd n ‘dɩlga Wẽnnaam piisã sẽn be b nusẽ wã.’ Ra tara yõod wʋsg tɩ b bãng tɩ yaa a Zeova ne a Zezi Kirist n so piisã. Kãsem dãmbã tog n wa kolg n togsa b sẽn ges tigingã neb yell to-to wã Wẽnnaam taoore. D rɩk makre. Tags-y n ges-y wa y zo-nongr sẽn na n dɩk a kamb n gũnug-yã, n bas n tog sore. Rẽ yĩnga y kõn yõd n ges kambã yell sõma, la y mao tɩ rɩɩb sek-b sɩda? A ye sã n lʋɩ bãaga, y kõn mao n tɩp-a sõma sɩda? Tigingã kãsem dãmb me segd n “dɩlga Zusoabã tẽedbã bãmb sẽn da ne bãmb meng [Bi-riblã, MN ] zɩɩmã.” (Tʋʋ. 20:28) B tẽegda wakat fãa tɩ yaa ne a Zezi Kirist zɩɩmã la b ra  tigingã ned kam fãa. B sẽn mi tɩ b segd n wa kolg n togsa Wẽnnaam taoorã yĩnga, b rɩlgda piisã, n kogend-b la b get-b yell sõma.

6. Wãn-wãn la pĩnd wẽndẽ pe-kɩɩmbã ra get b piisã yelle?

6 Tags-y n ges-y pĩnd wẽndẽ pe-kɩɩmbã sẽn da maood to-to n get b rũmsã yellã. B ra pa zoet wĩndgã zabdem wall waoodã sẽn mi n zabd yʋngã ye. (Sɩng. 31:40) B rũmsã yĩnga, b pʋd n da mi n gẽnega b yõore. Wala makre, a Davɩɩd bi-bɩɩlmẽ, a fãaga a piis we-rũms sẽn da yõge, we-rũms wala gɩgmã la kata. A Davɩɩd goma rẽ yell n yeel tɩ yẽ “gãta [we-rũngã] lɛlmã n pãb-a n kʋ.” (1 Sãm. 17:34, 35) Raood tek woto! Ad rẽ maaneg sɩd ra tõe n tũu ne a yõore! La baasgo, a piisã koglg yĩnga, a ra pa zoet rabeem ye.

7. Wãn to la kãsem dãmbã tõe n sõng ned tɩ yaa wa b sẽn fãag-a a Sʋɩtãan nugẽ?

7 Rũndã-rũndã, kãsem dãmbã me segd n kogla tigingã neb t’a Sʋɩtãan Biiblã sẽn mak ne gɩgemdã ra sãam-b ye. Woto maaneg tõe n baoome tɩ b tall raoodo, bala yaa wa b sẽn na n mao ne a Sʋɩtãan n deeg ned a nugẽ. Yɩl n tõog n fãag neda, kãsem dãmbã maanda bũmb d sẽn tõe n mak ne we-rũng lɛlem gãdbo. B segd n sõnga saam-biis nins sẽn lʋɩ a Sʋɩtãan bẽds pʋgẽ wã tɩ b yamã vẽnege. (Karm-y Ziid 22, 23.) La yaa a Zeova n sõngd-b tɩ b tõogd n maand rẽ. Kiris-ned tẽeb sã n komse, b geta a yell ne nonglem, n tikd Wẽnnaam gomdã b sẽn mak ne kaamã zug n kõt-a belsg tɩ sõngd-a.

8. Kãsem dãmbã sõngda piisã tɩ b kẽngd yɛ, la wãn to la b maand rẽ?

8 Pe-kɩɩm tallda a piis me n kẽngd yamd la koom zĩigẽ. Kãsem dãmbã me wilgda tigingã neb sore, n sagend-b tɩ b kẽnd tigissã n pa vaandẽ n paamd rɩlgr sõma, la b paamd rẽ “wakat sẽn zems pʋgẽ.” (Mat. 24:45, MN ) Mi n wa yaa tɩlae tɩ kãsem dãmbã rɩk sẽk n sõng neb nins tẽeb sẽn komsã, sẽn na yɩl tɩ b sak Wẽnnaam Gomdã sagls tɩ sõng-ba. Wala makre, ned sẽn da bas tigingã tõe n wa rat n lebg n waa a taabã sʋka. Sã n wa yaa woto, kãsem dãmbã pa maand bũmb sẽn na n yɛɛs-a ye. B maagda b yĩng n wilg-a Biiblã  noyã, la b sõng-a t’a bãng a sẽn tõe n tũ rẽ to-to.

9, 10. Wãn to la kãsem dãmbã segd n sõng neb nins tẽeb sẽn komsã?

9 Y sã n ka laafɩ, y ratame tɩ logtor bʋg buud tɩp-yã? Rẽ yĩnga y na n data logtor sẽn na n kelg-y yĩngr-yĩngr bala, la a yɩ tao-tao n gʋls tɩɩm y sẽn segd n da n kõ-y la a paam a meng n deeg bãad a to bɩ? Y kõn bao logtor sẽn na n maag a yĩng n kelg-y sõma, n bãng n wilg-y tɩt buud toor-toor y sẽn tog n da sɩda?

10 Kãsem dãmbã me segd n kelga ned ninga tẽeb sẽn komsã, la b sõng-a sẽn na yɩl t’a paam laafɩ. Woto, yaa wa b sẽn “tik a soabã ne kaam ne Zusoabã yʋʋre.” (Karm-y Zak 5:14, 15.) Wa Galaad kaamã sẽn da tõe n tɩp bãasã, Wẽnnaam Gomdã me tõe n sõnga ned ning tẽeb sẽn komsã. (Zer. 8:22, MN; Eze. 34:16) A sã n lebs n sɩng Biiblã noy tũubu, a na n le tõog n tũu Wẽnnaam sõma. Kãsem dãmbã sã n kelg ned a woto buud n bãng a zu-loeesã la b naag-a n pʋʋse, sõngd-a-la wʋsgo.

Maan-y rẽ ne yamleoogo, ka modgr yĩng ye

11. Bõe n kɩt tɩ kãsem dãmbã get Wẽnnaam piisã yell ne yamleoogo?

11 A Pɩɛɛr tẽega kãsem dãmbã b sẽn segd n tʋm b tʋʋmdã to-to, la b sẽn pa segd n maan me. A yeelame tɩ b sẽn segd n ges Wẽnnaam piisã yellã ka tog n yɩ “modgr yĩng ye, la yaa ne yamleoogo.” Yaa bõe n kɩt tɩ kãsem dãmbã get b tẽed-n-taasã yell ne yamleoogã? Bõe n kɩt t’a Pɩɛɛr yẽ sak n ges a Zezi piisã yell la a rɩlg-ba? Sẽn yɩɩd fãa, yaa a sẽn da nong a Zusoabã. (Zã 21:15-17) Yaa kãsem dãmbã sẽn nong b Zusoabã n kɩt tɩ b pa le ‘vɩ b mens yĩng yɛsa, n vɩ sẽn ki-a bãmb yĩngã’ yĩnga. (2 Kor. 5:14, 15) Nonglem kãng n paas b sẽn nong Wẽnnaam la b tẽed-n-taasã kɩtame tɩ b rɩkd b pãnga, b tarem la b sẽk n get tigingã neb yelle. (Mat. 22:37-39) B pa maand rẽ la b yẽgemdẽ ye. Yaa ne yamleoogo.

12. Hal sẽn ta zĩ-bʋg la tʋm-tʋmd a Poll sak n tʋm a taabã yĩnga?

12 Hal sẽn ta zĩ-bʋg la kãsem dãmbã segd n modg ne b tʋʋmdã? B sẽn get piisã yell to-to wã pʋgẽ, b rɩkda a Poll togs-n-taare, wa yẽ me sẽn dɩk a Zezi togs-n-taarã. (1 Kor. 11:1) A Poll ne a tũud-n-taasã sẽn da nong Tesalonik saam-biisã wʋsgã yĩng kɩtame tɩ b pa ‘kõ-b Wẽnnaam koe-noogã bal ye, b kõ-b-la b mens me n paase.’ Sẽn na yɩl n maan dẽ, b bʋka b mens wʋsg ne-ba, “wa kamb ma sẽn wubd a kamb ne nonglem to-to wã.” (1 Tes. 2:7, 8, MN ) A Poll ra mii kamb ma sẽn wubd-b to-to. Kamb ma na n sak n maana bũmbã fãa a kambã yĩnga. Hal baa yʋn-sʋk menga, a tõe n yik n kõ-b-la rɩɩbo.

13. Bõe me la kãsem dãmbã pa segd n yĩmi?

13 Kãsem dãmbã segd n gesa tigingã neb yelle, la b pa segd n yĩm b zagsã rãmb yell gesg me ye. (1 Tɩm. 5:8) Sẽk ning kãsem dãmbã sẽn dɩkd n tʋmd tigingã tʋʋmã yaa sẽk b sẽn da tõe n dɩk n zĩnd ne b zagsã rãmb tɩ naf-ba. Bũmb sẽn tõe n sõng-b tɩ b tõog n ges b zagsã rãmb la tigingã neb yell tɩ zemse, yaa b sẽn na n mi n boond neb a taab tɩ b wat n naagd-b n maand zak pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã. Wala makre, kãsem soab a ye sẽn be Zapõ t’a yʋʋr boondẽ t’a Masanao minim n boonda tigingã neb nins sẽn pa kẽ kãadmã, la kamb nins roagdb sẽn pa kiris-nebã tɩ b wat n naagd a zakã rãmb n zãmsd Biiblã. Nin-kãensã kẽer wa n lebga kãsem dãmba, n dɩkd a Masanao mak-sõngã.

Tʋm-y y tʋʋmdã nonglem yĩnga, ka ligd yĩng ye

14, 15. Bõe yĩng tɩ kãsem dãmbã pa segd n dɩlg Wẽnnaam piisã “ligd yĩnga,” la mak-sõng bʋg la a Poll kõ-ba?

14 A Pɩɛɛr le sagla kãsem dãmbã tɩ b pa tog n dɩlg Wẽnnaam piisã “ligd yĩng ye, la yaa nonglem yĩnga.” Kãsem dãmbã tʋʋmdã rɩkda b sẽkã wʋsgo, la b pa baood yaood rẽ yĩng ye. A Pɩɛɛr gesame tɩ yaa tɩlae t’a sagl sẽn yaa-b kãsem dãmb wa yẽ wã tɩ b gũus n  da wa rɩlgd Wẽnnaam piisã “ligd yĩng ye.” D sã n sɩd ges “Babilon kãsengã” taoor dãmb sẽn wẽgd b poorẽ dãmbã tɩ kɩt tɩ wʋsg vɩ nimbãaneg pʋgẽ tɩ bãmb yaool n vɩ naar pʋgẽ wã, d yãtame t’a Pɩɛɛr bee bʋʋm. (Wil. 18:2, 3) Rũndã-rũndã, kãsem dãmbã sɩd segd n gũusame n da wa tall manesem a woto buud baa bilf ye.

15 A Poll kõo kãsem dãmbã mak-sõngo. Baa a sẽn da yaa tʋm-tʋmd tɩ kɩt t’a ra tõe n kos Tesalonik kiris-nebã tɩ b ges a yellã, a sẽn wa n be b sʋkã, a pa tol n dɩ “neb rɩɩb zaalem ye.” A pʋd n tʋma “wĩntoog ne yʋng” sẽn na yɩl n ges a meng yelle. (2 Tes. 3:8) Rũndã-rũndã, kãsem dãmb wʋsg kõta mak-sõng rẽ wɛɛngẽ. Yaa woto me ne tigims sull la distrik yel-gɛtbã. Baa b sẽn sakd n dɩt b tẽed-n-taasã rɩɩbã, b pa maand bũmb sẽn na n ‘nams ned baa a yembr ye.’—1 Tes. 2:9.

16. Rɩlg Wẽnnaam piisã ne “nonglmã” rat n yeelame tɩ bõe?

16 Kãsem dãmbã rɩlgda Wẽnnaam piisã ne “nonglem.” Yaa rẽ n kɩt tɩ b sakd n mongd b mens n sõngd tigingã nebã. La b pa modgd tigingã neb tɩ b maand a Zeova raabã ye. B pa sagend-b me tɩ b wags taab Wẽnnaam tũudmã pʋgẽ ye. (Gal. 5:26) Kãsem dãmbã miime tɩ tigingã neb yɛl pa taab ye. La b tʋlla ne b sũyã fãa n sõng b saam-biisã tɩ b tũ a Zeova ne sũ-noogo.

Yɩ-y mamsg piisã yĩnga, ra soog-y-b ne pãng ye

17, 18. a) Bõe yĩng tɩ ra mi n yaa toog ne tʋm-tʋmdbã tɩ b yɩ sik-m-mens rãmba? b) Rẽ kɩtame tɩ d segd n maan bõe?

17 Wa d sẽn zoe n wilgã, kãsem dãmbã segd n ningda b yamẽ tɩ tigingã neb sẽn be b nusẽ wã yaa Wẽnnaam soolem, pa bãmb n so-b ye. Woto kɩtame tɩ b gũusd b mens sẽn na yɩl n da ‘soog-b ne pãng ye.’ (Karm-y 1 Pɩɛɛr 5:3.) Wakat n zĩnd t’a Zezi tʋm-tʋmdbã ra baood n na n yɩ wa nanambse, n soog b taabã.—Karm-y Mark 10:42-45.

18 Rũndã-rũndã, saam-biis nins sẽn baood “tʋʋmd sẽn yaa neerã,” rat n yeel tɩ sẽn dat n yɩ-b yel-gɛtbã segd n feesa b mens n ges bũmb ning sẽn kɩt tɩ b baood tʋʋm-kãngã. (1 Tɩm. 3:1) Sẽn zoe n yaa-b kãsem dãmbã segd n feesa b mens ne pʋ-peelem n ges b sã n pa baood naam wa tʋm-tʋmdbã kẽer sẽn da baoã. Tʋm-tʋmdbã sẽn da tar zu-loe-kãngã yĩngã kɩtame tɩ kãsem dãmbã tog n sak n deeg tɩ b segd n maoã wʋsg n da wa wõneg dũniyã rãmb sẽn dat n soog b taabã ye.

19. Kãsem dãmbã sã n wa maand bũmb sẽn na yɩl n kogl tigingã, bõe la b pa segd n yĩmi?

19 Yaa sɩd tɩ wakat kẽere, kãsem dãmbã segd n talla raoodo. Wala makre, b sã n wa segd n kogl tigingã neb ne neb nins sẽn yaa wa “kata sẽn yaa wẽnsã.” (Tʋʋ. 20:28-30) A Poll yeela a Tɩt t’a ‘sagl nebã la a leng-b ne Wẽnnaam noore.’ (Tɩt 2:15) La baa kãsem dãmbã sã n wa segd n sagl neda, pa rẽ bɩ n leng-a, rat n yeel tɩ n dems-a, b maanda rẽ ne waoogre. Wall tɩ b gom bɛɛgdã wẽngã, b miime tɩ yaa b sã n bʋk b mens n wilg-a yɛlã la b goamã na n kẽ-a n yɩɩda, tɩ kɩt t’a toeeme.

20. Wãn to la kãsem dãmbã tõe n dɩk a Zezi togs-n-taare?

20 Kiristã mak-sõngã kɩtame tɩ kãsem dãmbã rɩkd a togs-n-taar n nong tigingã nebã. (Zã 13:12-15) D sã n karemd kibay nins sẽn wilgd a sẽn zãms a karen-biisã koɛɛgã mooneg la karen-biisã maaneg to-to  wã, noogda d sũuri. A sẽn da maand bũmbã fãa ne sik-m-mengã ra nooma a karen-biisã wʋsgo, tɩ kɩt tɩ b ned kam fãa wa tẽed ne ‘sik-m-meng yam t’a taabã yɩɩd-a lame.’ (Fil. 2:3) Woto kɩtame tɩ kãsem dãmbã me rɩkd a Zezi naoor rũndã-rũndã, n maood n kõt tigingã neb a taabã mak-sõngo.

21. Bark bʋg la kãsem dãmbã na n wa paame?

21 A Pɩɛɛr baasa sagl ning a sẽn kõ tigingã kãsem dãmbã ne goam sẽn tẽegd-b bũmb Wẽnnaam sẽn pʋlem-ba. (Karm-y 1 Pɩɛɛr 5:4.) Kãsem dãmb nins sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeebã na n wa kẽnga saasẽ n tɩ zĩnd ne Kiristã, n “deeg naam maanf sẽn ka sãamde.” Kãsem dãmb nins sẽn naag a Zezi “piis a taabã” na n wa paam n gesa Wẽnnaam piisã yell tẽngã zugu, “pe-kɩɩmbã kãsmã” naam dɩɩb wakate. (Zã 10:16) Sõsg ning sẽn pʋgdã na n wilga bũmb nins tigingã neb sẽn tõe n maan n sõng neb nins b sẽn yãk tɩ lʋɩt b taoorã.

D lebg n tẽege

• Bõe yĩng tɩ sɩd ra zems t’a Pɩɛɛr sagl sẽn yaa-b kãsem dãmb wa yẽ wã tɩ b rɩlg Wẽnnaam piisã sẽn be b nusẽ wã?

• Wãn to la kãsem dãmbã segd n ges neb nins tẽeb sẽn komsã yelle?

• Bõe n kɩt tɩ kãsem dãmbã rɩlgd Wẽnnaam piisã sẽn be b nusẽ wã?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 21]

Wa pĩnd wẽndẽ pe-kɩɩmbã, kãsem dãmbã segd n kogla “piisã” sẽn be b nusẽ wã