Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Yãmb basdame tɩ vʋʋsem sõngã wilgd-y sor bɩ?

Yãmb basdame tɩ vʋʋsem sõngã wilgd-y sor bɩ?

 Yãmb basdame tɩ vʋʋsem sõngã wilgd-y sor bɩ?

“Bɩ yãmb sɩɩgã sẽn yaa sõngã yãag maam so-tɩrg pʋgẽ.”—YƖƖL 143:10.

1, 2. a) Wilg-y sasa kẽer a Zeova sẽn tũnug ne a vʋʋsem sõngã n sõng a nin-buiidã. b) Yaa wakat kẽer bal la a Zeova tũnugd ne vʋʋsem sõngã n sõngd a nin-buiidã bɩ? Wilg-y y leoorã võore.

B SÃ N gomd vʋʋsem sõngã tʋʋm yelle, bõe n wat y yamẽ? Yaa tʋʋm-kãsems nins a Zedeõ wall a Samsõ sẽn tʋmã bɩ? (Bʋk. 6:33, 34; 15:14, 15) Tõe me tɩ y tagsda pipi kiris-nebã sẽn da tar yẽesem ningã, wall a Etɩɛn sẽn tall raood ning a sẽn wa n be Sãnedrẽ wã taoorã yelle. (Tʋʋ. 4:31; 6:15) La tõnd wakatã yẽ? Tags-y sũ-noog ning d sẽn ne d tigis-kãsems nins sẽn yaa tẽns toor-toor neb n tigim taabã sasa wã yelle. La y tags d saam-biis kẽer sẽn ket n sakd Wẽnnaam baa b sẽn be bãens rotẽ b sẽn pa rat n kẽes b toog dũniyã yɛl pʋsẽ wã yĩnga, la koɛɛgã mooneg sẽn paam pãngã yell me. Mak-kãensã fãa wilgdame tɩ vʋʋsem sõngã tʋmdame.

2 Rẽ yĩnga yaa wakat kẽer bal la vʋʋsem sõngã tʋmd bɩ? Ayo! Wẽnnaam Gomdã yeelame tɩ kiris-nebã ‘kẽnda ne sɩɩg sõngo,’ tɩ ‘sɩɩg sõng n tɛt-ba,’ la tɩ b “vɩɩ sɩɩg sõng yĩnga.” (Gal. 5:16, 18, 25) Gom-kãensã wilgdame tɩ vʋʋsem sõngã tõe n sõng-d-la wakat buud fãa. Sẽn yaa wakat ning fãa, d segd n kota a Zeova t’a tũnugd ne a vʋʋsem sõngã n sõngd-d tɩ d talld tagsgo, no-goam la manesem sẽn yaa sõma. (Karm-y Yɩɩl Sõamyã 143:10.) D sã n bas tɩ vʋʋsem sõngã wilgd-d sore, na n kɩtame tɩ d paam zʋg-sõma sẽn kengd d taabã raoodo, la sẽn kõt Wẽnnaam pẽgre.

3. a) Bõe yĩng tɩ yaa tɩlae tɩ d paam vʋʋsem sõngã sor-wilgri? b) Sogs-bʋs la sõs-kãngã na n leoke?

3 Bõe yĩng tɩ yaa tɩlae ne-d tɩ vʋʋsem sõngã wilg-d sore? Bala, bũmb a to n dat n soog tõndo, n yaool n yaa bũmb sẽn kɩtd tɩ vʋʋsem sõngã pa tõe n sõng-d ye. Gʋlsg Sõamyã wã bool-a lame tɩ “yĩngã ratem,” rat n yeel tɩ yel-wẽnã maaneg tʋlsem d sẽn dogd ne, d sẽn yaa a Ãdem yagensã yĩngã. (Karm-y Galat dãmb 5:17.) La bas vʋʋsem sõngã t’a wilgd-d sorã baooda bõe maanego? Bũmb n be d sẽn tõe n maan tɩ yĩngã ratem ra wa soog-d bɩ? Sẽn na yɩl n paam sogs-kãensã leoore, d na n le goma zʋg-sõma nins vʋʋsem sõngã sẽn kõtã kẽer yelle. Bãmb la woto: “sũ-mare, maan-neere, sũ-maasem, tẽebo, sũ-bʋgsem la yõk-m-menga.”—Gal. 5:22, 23.

Tigingã neb sã n tar sũ-bʋgsem la sũ-mare, wata ne laafɩ

4. Wãn to la sũ-bʋgsmã la sũ-marã kɩtd tɩ laafɩ be tigingã pʋgẽ?

4 Karm-y Kolos rãmb 3:12. Sũ-bʋgsmã la sũ-marã fãa kɩtdame tɩ laafɩ be tigingã pʋgẽ. Zʋg-sõma kãensã vʋʋsem sõngã sẽn kõtã sõngd-d lame tɩ d bʋkd d mens ne d taabã, la d tõogd d menga, ned sã n wa maan bũmb sẽn yikd d sũuri. Sẽn paase, b sõngd-d lame tɩ ned sã n wa beeg-d bɩ d ra bao n na n dok d sũur ye. Tõnd ne d tẽed-n-taag moor sã n wa yõsg taaba, sũ-marã bɩ maag-m-mengã sõngd-d lame tɩ d bao yellã manegre, la d ra bao n lak d meng ne d saam-biigã wall d saam-bi-poakã ye. Rẽ yĩnga, sɩd segdame tɩ d tall sũ-bʋgsem la sũ-mar tigingã pʋgẽ bɩ? N-ye. Bala d fãa yaa koangdba.

5. Bõe n zĩnd a Poll ne a Barnabas sʋka, la woto wilgda bõe?

5 Bɩ d gom bũmb ning sẽn zĩnd a Poll ne a  Barnabas sʋkã yelle. B ra tʋma ne taab yʋʋm wʋsg koe-noogã mooneg pʋgẽ. B ned kam fãa ra tara zʋg-sõma. La baasgo, wakat n zĩnd tɩ b moorã yõsg taaba, tɩ kɩt tɩ b ‘kɩɩs taab hal tɩ yel-kãng welg bãmb ne taaba.’ (Tʋʋ. 15:36-39) Woto wilgda vẽeneg tɩ sasa ninga, mo-yõs tõe n wa zĩnda neb sẽn dɩk b mens n kõ Wẽnnaam n maand a raabã meng sʋka. Kiris-ned ne a tẽed-n-taag moor sã n wa yõsg taaba, bõe la a tõe n maan sẽn na yɩl tɩ yellã ra wa kɩt tɩ b gom goam sẽn tõe n sãam zems-n-taar ning sẽn be b sʋkã?

6, 7. a) D sã n wa mik tɩ tõnd ne d tẽed-n-taag moor dat n yõsga taaba, Biiblã sagl-bʋg la d tõe n tũ? b) D sã n ‘wɩngd ne kelgre, n maagd ne goam la ne sũ-yikri,’ a yõodã la bʋgo?

6 Biiblã sẽn yeel t’a Poll ne a Barnabas ‘kɩɩsa taab hal tɩ yel-kãng welg bãmb ne taabã,’ wilgdame tɩ b mo-yõsrã sɩd yɩɩ kãsenga. Kiris-ned sã n wa gomd ne a tẽed-n-taag yell ning zug n wa mik tɩ yẽ sũurã rat n yikame, yɩta sõma t’a tũ saglg ning sẽn be Zak 1:19, 20 wã. Be b yeta woto: “Bɩ ned kam fãa wɩng ne kelgr la a maag ne goama, la a maag ne sũ-yikri. Tɩ bõe, ninsaal sũ-yikr ka wat ne Wẽnnaam tɩrlem ye.” Yɛlã sẽn yaa to-to wa tõe n baoodame t’a toeem sõsg wall a bao wakat a to n lebg n gom yellã zugu, pa rẽ bɩ a kos sor n loog tɩ nan pa zẽn ye.—Yel. 12:16; 17:14; 29:11.

7 Bõe yĩng tɩ sagl-kãngã tũub tar yõodo? Mo-yõsr sasa, kiris-ned sã n maag a yĩng n bas t’a sũurã sigi, n pʋʋs yellã zug la a bao n bãng a sẽn tõe n leok sõma to-to, wilgdame t’a basdame tɩ vʋʋsem sõngã wilgd-a sore. (Yel. 15:1, 28) Vʋʋsem sõngã tõe n sõng-a lame t’a tall sũ-bʋgsem la sũ-mare. Woto na n sõng-a lame t’a tõog n tũ sagl ning sẽn be Efɛɛz rãmb 4:26, 29 wã. Be b yeela woto: “Yãmb sũyã sã n yiki, bɩ y ra maan yel-wẽn ye . . . Da sak-y tɩ goam sẽn ka sõma yi yãmb noorẽ ye. La weer sã n beẽ, bɩ y gom sẽn yaa sõma sõngr yĩnga, t’a zĩnd bark neb nins fãa sẽn wʋmdã yĩnga.” Sɩd me, d sã n tar sũ-bʋgsem la sũ-mare, na n kɩtame tɩ laafɩ la zems-n-taar zĩnd tigingã pʋgẽ.

Maan-neer la sõmblem paasda zak pʋgẽ vɩɩm noom

8, 9. Maan-neer la sõmblem yaa bõe, la zak rãmb sã n tar zʋg-kãensã, wãn to la nafd-ba?

8 Karm-y Efɛɛz rãmb 4:31, 32; 5:8, 9Wala pems-noog la ko-maasg sẽn yaa sõma tʋʋlg wakatã, maan-neerã la sõmblmã me bee yamleoogo. Zʋg-kãensã sã n be zak neb sʋka, kɩtdame tɩ b zĩid-n-taarã noome. Maan-neer yaa zʋg-sõng sẽn kɩtd tɩ wakat fãa, d wilgd d taabã ne d tʋʋm la ne d no-goam tɩ b yell sɩd pak-d lame. Sõmblem me yaa wa maan-neere. A kɩtdame tɩ d sakd n tʋmd d taabã neer yĩnga. Ned sã n tar zʋg-sõma kãensã, a  soab yaa kõta. (Tʋʋ. 9:36, 39; 16:14, 15) La sõmblem wilgr baoodame tɩ d maan sẽn yɩɩd woto.

9 Sõmblem yaa zʋg-sõng sẽn sɩd yaa kãsenga. Pa d sẽn maand bũmb ninsã bal n wilgd tɩ d tara zʋg-kãngã ye. Sẽn yɩɩd fãa, yaa d sẽn sɩd yaa a soabã. A yaa wa tɩɩg bil sẽn noom sõma, t’a zĩig baa a ye ka põog me ye. Woto me, sõmblem ning vʋʋsem sõngã sẽn kõtã pukda kiris-ned vɩɩm nens fãa pʋgẽ, t’a manesmã yaa sõma.

10. Bõe la zak rãmb tõe n maan tɩ sõng-b tɩ b tõog n bao zʋg-sõma nins vʋʋsem sõngã sẽn kõtã?

10 Kiris-neb zak pʋgẽ, bõe n tõe n sõng-b tɩ b tõog n wilgd maan-neer la sõmblem ne taaba? B sã n bãng Wẽnnaam Gomdã sõma, na n sõng-b lame. (Kol. 3:9, 10) Zak-soben-dãmb kẽer yãka yam tɩ b zak pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã wakat bɩ b mi n baood n bãngd Biiblã sẽn yet bũmb ning zʋg-sõma nins vʋʋsem sõngã sẽn kõtã zugu. Woto maaneg pa toog wʋsg ye. Y tõe n tũnuga ne tʋʋm-teed nins b sẽn yiis n na n sõng tõnd tɩ d maand vaeesgã, n bao sõss sẽn gomd zʋg-sõng ning yãmb sẽn dat n zãmsã. Y tõe n zãmsa sull a wãn bal semen fãa, tɩ kɩt tɩ y rɩk semen wʋsg n zãms zʋg-sõng fãa. Y sã n wa zãmsd sõsg fãa, bɩ y karem vɛrse nins b sẽn sõdg be wã. Modg-y n tũ-y bũmb nins y sẽn zãmsdã, la y pʋʋs a Zeova n kos t’a ning y modgrã barka. (1 Tɩm. 4:15; 1 Zã 5:14, 15) Rẽ yĩnga woto maaneg sɩd tõe n kɩtame tɩ zak rãmb maneg n tall manesem-sõng ne taab bɩ?

11, 12. Wãn to la zags rãmb sẽn bao n bãng Biiblã sẽn yet bũmb ning maan-neerã zugã naf-ba?

11 Rao a ye ne a pag sẽn kẽ kãadem paalem sẽn dat tɩ b kãadmã yɩ sõma yĩnga, b yãka yam n na n zãms zʋg-sõma nins vʋʋsem sõngã sẽn kõtã sõma. Wãn to la rẽ naf-ba? Ad pagã sẽn yeele: “Tõnd sẽn bãng tɩ maan-neer wilgr baoodame tɩ d kɩs taab sɩd la d pelg d pʋs ne taabã, kɩtame tɩ d maneg n tar manesem-sõng ne taab hal n tãag rũndã. Kɩtame tɩ d bãng tɩ d segd n yɩɩ wʋmdba, la d kõt taab sugr me. Sõng-d lame me tɩ d bãng tɩ d mi n segd n pʋʋsa d to wã bark wall d kos-a sugri.”

12 Kiris-ned a to ne a pag n da tar zu-loees b kãadmã pʋgẽ. B wa n bãngame tɩ yaa maan-neer n paoog b zĩid-n-taarã pʋgẽ. B yãka yam n na n naag taab n zãms Biiblã sẽn yet bũmb ning maan-neerã wɛɛngẽ wã. Baasa wãna? Raoã yeela woto: “Tõnd sẽn zãms bũmb ning maan-neerã wɛɛngẽ wã sõng-d lame tɩ d bãng tɩ d segd n kɩsa taab sɩda. D bãngame tɩ wall tɩ d tall tagsg sẽn pa zems d to wã zugã, d segd n geta a zʋg-sõma wã. Kɩtame tɩ d maneg n wilgdẽ tɩ d to wã neer pak-d lame. Mam  bãngame tɩ m segd n kõta m pagã sor t’a togsd a sẽn tagsde, la tɩ m pa segd n yikd m sũur a sẽn yet bũmb ningã yĩng ye. Woto ra baoodame tɩ m modg n yɩ sik-m-meng soaba. Maam ne m pagã sẽn sɩng taab neer maanegã tɛka, bilf-bilfu, d moorã sã n wa yõsg taaba, d ned baa a ye pa le gomd n baood bʋʋm ye. Sɩd waa ne yolsg tɛkẽ.” Yãmb zakã rãmb me sã n naag taab n zãms zʋg-sõma nins vʋʋsem sõngã sẽn kõtã, na n naf-y lame.

Y sã n wa yaa y ye bɩ y wilg tɩ y tara tẽebo

13. Bõe n tõe n sãam zood ning d sẽn tar ne Wẽnnaamã tɩ d segd n zãag d meng ne?

13 Kiris-ned sã n wa be a ye t’a bee neb sʋk me, segdame t’a bas tɩ vʋʋsem sõngã wilgd-a sore. Rũndã-rũndã, a Sʋɩtãan dũniyã pida ne filim la fot rãmb sẽn wilgd yoob yɛla, la reem-wẽns buud toor-toore. Woto tõe n wa kɩtame tɩ zood ning d sẽn tar ne a Zeova wã sãame. La bõe la kiris-ned segd n maane? Wẽnnaam Gomdã sagend-d la woto: “Bɩ y kɩɩs dẽgd fãa, la pʋ-toog fãa, la ne sũ-bʋgsem, bɩ y reeg koɛɛg ning sẽn sel yãmb pʋgẽ la sẽn tõe n fãag yãmbã.” (Zak 1:21) Bɩ d gom tẽebã sẽn yaa zʋg-sõng vʋʋsem sõngã sẽn kõtã me yelle. A tõe n sõngã tõnd tɩ d kell n yɩ yɩlem a Zeova nifẽ.

14. Ned sã n pa tar tẽeb hakɩka, wãn to la rẽ tõe n kɩt t’a wa maan sẽn yaa wẽnga?

14 Ned sã n tar tẽeb hakɩka, a nee a yamẽ wã tɩ Wẽnnaam a Zeova sɩd beeme. D sã n pa kɩs sɩd tɩ Wẽnnaam sɩd beeme, d na n sakd n maanda sẽn yaa wẽng nana-nana. Wala makre, tẽeg-y bũmb ning sẽn zĩnd Wẽnnaam nin-buiidã sʋk no-rɛɛs a Ezekɩɛll wakatẽ wã yelle. A Zeova wilga a no-rɛɛsã tɩ tʋʋm-dẽgd la nebã solgd n maandẽ, n yeel-a woto: “Ninsaal biiga, fo nee bũmb ning Israɛll nebã kãsem dãmbã ned kam fãa sẽn soos n maand a roog sẽn tar bõn-naandsã pʋgẽ wã bɩ? Tɩ bõe, bãmb yeelame: ‘Zusoabã ka ne tõnd ye, b basa tẽngã.’” (Eze. 8:12) Yãmb nee bũmb ning sẽn kɩt tɩ nin-kãensã ra maand rẽ wã bɩ? B ra pa tẽed t’a Zeova nee bũmb ning b sẽn maandã ye. B ra pa kɩs sɩd t’a Zeova beeme ye.

15. D sã n kɩsa sɩd t’a Zeova beeme, wãn to la kogend tõndo?

15 La a Zozɛf nengẽ wã yẽ pa yɩ woto ye. Baa a sẽn da pa be ne a zakã rãmb la a nebã, a pa sak n yo ne a Potifaar pagã ye. Bõe yĩnga? A yeela woto: “Mam na n yɩɩ wãn n maan yel-wẽn-kãseng woto n beeg m Wẽnnaam?” (Sɩng. 39:7-9) Woto wilgda vẽeneg t’a Zozɛf ra kɩsa sɩd t’a Zeova beeme. Tõnd me sã n kɩsa sɩd tɩ Wẽnnaam beeme, d pa na n sak n solg n ges filim sẽn pa sõma wall d maan bũmb a to d sẽn mi tɩ pa tat Wẽnnaam yam ye. D na n modg n talla yɩɩl-gʋlsdã tagsgã buudu. A yeela woto: “Mam na n kẽna ne pʋ-peelem m zakã pʋgẽ. Mam ka na n ges bũmb sẽn ka bark ye.”—Yɩɩl 101:2, 3.

 Y sã n tar yõk-m-menga, kogenda y sũurã

16, 17. a) Wa Yelbũn sebrã sẽn wilgã, sɩnga wãn tɩ “bi-bɩɩg a yembr sẽn ka tar yam” wa maan yel-wẽnde? b) Wa seb-neng 30 fotã sẽn wilgdã, wãn to la yell a woto buud tõe n paam ned rũndã-rũndã, baa a yʋʋmã sẽn yaa a soab fãa?

16 Yõk-m-mengã yaa zʋg-sõng sẽn sõngd tõnd tɩ d tõogd d mens n pa maand bũmb nins Wẽnnaam sẽn kisã ye. A sõngd-d lame tɩ d tõogd n kogend d sũurã. (Yel. 4:23) Mams-y Yelbũn 7:6-23 wã sẽn gomd bũmb ning yellã n gese. Be, b gomda “bi-bɩɩg a yembr sẽn ka tar yam” pʋg-yoodr sẽn tõog n belg yelle. Yaa a sẽn wa n ‘kẽnd sor zug n ta so-tiisẽ,’ rat n yeel tɩ pʋg-yoodrã sẽn da beẽ wã la a lʋɩ bẽdgã pʋgẽ. Tõe tɩ yaa nif-na-yã yĩng bal n kɩt t’a kẽng be. La yɛlã sẽn yɩ tao-tao to-to wã kɩtame t’a pa bãng tɩ pagã kɩtame t’a rɩk so-wẽnga, sor sẽn “na n tũ ne a yõor” ye.

17 Wãn to la bi-bɩɩgã ra tõe n gil yel-kãngã? Yaa a sẽn da na n tũ sagl ning sẽn yet tɩ: “Ra sak n bʋdg n tũ pag a woto sor ye.” (Yel. 7:25) Bũmb ning sẽn paam bi-bɩ-kãngã wã zãmsda tõnd bõe? D sã n dat tɩ vʋʋsem sõngã wilgd-d sore, d segd n modgd n ginda bũmb ning fãa sẽn tõe n wa ne makre. Bũmb ned sẽn tõe n maan tɩ wõnd ‘bi-bɩɩg ning sẽn ka tar yamã’ sẽn maanã yaa a sẽn na n kẽnd n deesd filim dãmb nebã sẽn nong n wat n getẽ, la a pa rengd n maag a yĩng n ges sã n yaa sõma, pa rẽ bɩ a sẽn na n pak ẽntɛrnetã n tõgd yaare. A rat t’a pa rat me, a tõe n wa yãa yɛl sẽn nekd pag ne rao lageng tʋlsem. Bilf-bilfu, a tõe n wa minim n geta yoob yɛlã, tɩ woto yaool n yaa wẽng wʋsgo. Rẽ maaneg na n kɩtame t’a sũur-kasetã rẽgem la sãam zood ning a sẽn tar ne Wẽnnaamã. Woto tõe n tũu ne a yõore.—Karm-y Rom dãmb 8:5-8.

18. Bõe la kiris-ned segd n maan n kogl a sũuri, la bõe yĩng tɩ woto maaneg baood yõk-m-menga?

18 Yaa sɩd tɩ d sã n wa yã filim wall fot sẽn nekd pag ne rao lageng tʋlsem, d tõe n talla yõk-m-meng n yɩ tao-tao n maan bũmb n zãag d meng ne-a. D pʋd n segd n maana woto. La sẽn yaa sõma n yɩɩd yaa d sẽn na n gil yellã. (Yel. 22:3) Sẽn na yɩl n tõog n gãneg noy sẽn na n kogl tõnd la d modg n tũ-bã baooda yõk-m-menga. Wala makre, d sã n dɩgl ordinatɛɛrã zĩig zakã neb fãa sẽn tõe n yã, kogend-d lame. Neb kẽer mikame tɩ sẽn são yaa b sẽn na n tʋmd ne ẽntɛrnetã wall b get televiziõ wã neb a taab sẽn wat n be yir bala. Sãnda tolg n yãka yam n pa na n tʋmd ne ẽntɛrnetã ye. (Mat. 5:27-30) Bɩ d modg n maan bũmb nins fãa sẽn yaa tɩlae wã, sẽn na yɩl n kogl d mens la d zakã rãmba, tɩ kɩt tɩ d tõog n tũ a Zeova ne ‘sũur sẽn yaa sõma, ne sũur-kaset sẽn yaa sõma, la ne tẽeb sɩd-sɩda.’—1 Tɩm. 1:5.

19. D sã n bas tɩ vʋʋsem sõngã wilgd-d sore, wãn to la nafd-do?

19 D sã n tar zʋg-sõma nins vʋʋsem sõngã sẽn kõtã, nafd-d lame. Wala makre, sũ-bʋgsmã la sũ-marã kɩtdame tɩ laafɩ be tigingã pʋgẽ. Maan-neerã la sõmblmã paasda zakã pʋgẽ vɩɩm noom. Tẽebã la yõk-m-mengã sõngda tõnd tɩ d kell n tall zood ne a Zeova la d yɩ yɩlem a nifẽ. Sẽn paase, Galat dãmb 6:8 wã yeela woto: “Ned ning sẽn bʋt sɩɩg sõng yĩnga, a na n wʋka sɩɩg sõng yaood sẽn yaa vɩɩm sẽn ka sɛta.” Sɩd me, a Zeova na n tika Kiristã maoongã zugu, n tũnug ne a vʋʋsem sõngã n kõ neb nins fãa sẽn sakd tɩ vʋʋsem sõngã wilgd-b sorã vɩɩm sẽn kõn sa.

Y na n leokame tɩ bõe?

• Wãn to la sũ-bʋgsmã la sũ-marã kɩtd tɩ laafɩ be tigingã pʋgẽ?

• Bõe n tõe n sõng zak rãmb tɩ b tõog n yɩ maan-neer la sõmblem dãmba?

• Wãn to la tẽebã la yõk-mengã sõngd kiris-ned t’a kogl a sũuri?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 28]

Yãmb ne ned moor sã n yõsge, wãn to la y tõe n kɩt tɩ ra zẽne?

[Foto, seb-neng 29]

Zak rãmb sã n baood n bãngd Biiblã sẽn yet bũmb ning zʋg-sõma nins vʋʋsem sõngã sẽn kõtã zugu, nafd-b-lame

[Foto, seb-neng 30]

D sã n tar tẽeb la yõk-m-menga, yel-bʋs la d na n tõog n gili?