Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

D ra reem ne a Zeova tũub ye

D ra reem ne a Zeova tũub ye

 D ra reem ne a Zeova tũub ye

“Tɩ yãmb bãng bũmb nins sẽn yaa sõma n yɩɩdã.”—FIL. 1:10.

1, 2. Bõe n kɩt tɩ neb wʋsg lʋɩɩsd yõ-noogrã taoor b vɩɩmã pʋgẽ, la rẽ wata ne sogs-bʋse?

TÕND vɩɩ dũni sẽn pid ne zu-loees la yel-beed buud sẽn zɩ n zĩnd pʋgẽ. Ne neb nins sẽn pa mi a Zeova wã, yɩl n mao ne rũndã-rũndã zu-loeesã yaa wala bũmb sẽn pa tõe. (2 Tɩm. 3:1-5) Nin-kãensã maooda wa b sẽn tõe tɛka, la pa yãkd neng ye. Sẽn na yɩl n da tagsd b zu-loeesã yell wakat fãa tɩ sãamd b sũuri, b baooda sũ-noog reem buud toor-toor pʋgẽ.

2 Sẽn na yɩl n mao ne rũndã-rũndã yɩɩrã, nebã nong n lʋɩɩsda yõ-noogrã taoor b vɩɩmã pʋgẽ. Baa ne d sẽn yaa kiris-nebã, d sã n pa gũusi d tõe n wa maanda wa nin-kãensã. Bõe n tõe n sõng-d tɩ d ra maan woto? Rat n yeelame tɩ d pa segd n deemd baa bilf bɩ? Bõe la d tõe n maan n paam wakat n deemdẽ, la d ra bas tɩ rẽ reeg d tũudmã yɛl zĩiga? Biiblã sagl-bʋs n tõe n sõng tõnd rẽ wɛɛngẽ?

D ra nong reemã wa dũniyã nebã ye

3, 4. Wãn to la Biiblã sagls sõngd tõnd tɩ d bãng tɩ d pa segd n deem ne tũudmã yɛla?

3 Dũni kãngã nebã sɩd ‘nonga dũniyã sũ-noogã’ tɩ loog noore. (2 Tɩm. 3:4) D sã n nong reemã wʋsg wa dũniyã nebã, tõe n sãama d tẽebã. (Yel. 21:17) Dẽnd pa zaalem yĩng la tʋm-tʋmd a Poll sẽn gʋls a Tɩmote la a Tɩt n sagl-b tɩ b ra reem ne tũudmã yɛlã ye. D sã n tũ sagl-kãense, na n sõng-d lame tɩ d ra tall dũniyã nebã manesmã buud yõ-noogrã bɩ reemã wɛɛngẽ ye.—Karm-y 1 Tɩmote 2:1, 2; Tɩt 2:2-8.

4 Yʋʋm wʋsg sẽn deng a Poll wakatã, a Salomo ra reng n togsame tɩ wakat ninga yaa sõma tɩ d bas yõ-noogrã n tags yɛl nins sẽn tar yõod n yɩɩdã yelle. (Koɛ. 3:4; 7:2-4) Sɩd me, ninsaal yõor sẽn yaa koɛɛgã yĩnga, d segdame n “mao” wʋsg sẽn na yɩl n wa paam fãagrã. (Luk 13:24) Woto yĩnga, d segd n ket n tagsda bũmb nins fãa “sẽn yaa sõma n yɩɩdã” yelle. (Fil. 1:10) Woto rat n yeelame tɩ d segd n tagsa yɛl nins fãa kiris-ned sẽn tog n maanã yell neere.

5. Bũmb a ye me d sẽn pa segd n deem ne yaa bõe?

5 Wala makre, kiris-nebã rɩkda a Zeova ne a Zezi togs-n-taare, n tʋmd wʋsgo, n pa reemd ne b tʋʋmdã ye. (Zã 5:17) Woto kɩtame tɩ nebã nong n pẽgd-ba, b sẽn tʋmd sõma la b yaa pʋ-peelem dãmbã yĩnga. Sẽn yɩɩd fãa, zak-soben dãmbã segd n tʋma wʋsg n paam n ges b zakã rãmb yelle, bala ned sã n pa get a zak rãmb yelle, yaa wa a sẽn bas a Zeova.—1 Tɩm. 5:8.

Wẽnnaamã tũub pa reem yelle, la kõta sũ-noogo

6. Bõe n kɩt tɩ d miẽ tɩ d pa segd n deem ne a Zeova tũubu?

6 Hal pĩnd wẽndẽ wã n tãag masã, a Zeova ratame tɩ d tũ-a wa a sẽn dat to-to wã. Wala makre, a Moiiz wakatẽ wã, Israɛll nebã sẽn wa n bas a Zeova noyã tũubã, yel-beed n paam-ba. (Zoz. 23:12, 13) Pipi kiris-nebã wakatẽ me, a Zezi karen-biisã ra segd n modga wʋsg sẽn na yɩl tɩ ziri zãmsgã la manesem wẽnsã ra kẽ tũudum hakɩkã pʋgẽ ye. (2 Zã 7-11; Wil. 2:14-16) Rũndã-rũndã me, kiris-neb hakɩkã pa reemd ne b tũudmã ye.—1 Tɩm. 6:20.

7. Wãn to la a Poll segl a meng koɛɛgã mooneg yĩnga?

 7 Koɛɛgã mooneg kõta tõnd sũ-noogo. La sẽn na yɩl n kell n tall sũ-noog koɛɛgã mooneg pʋgẽ, d segd n deng n tagsa neb nins d sẽn na n moonã yelle, la d sẽn na n yeel bũmb ningã me. A Poll wilga a manesem sẽn da yaa to-to ne neb nins a sẽn da moondã. A yeela woto: “Mam lebga bũmb fãa nebã yĩnga, tɩ mam sẽn sakd bũmb fãa wã yĩnga, mam tõe n fãaga kẽere. Mam maanda bũmb fãa koe-noogã yĩnga, tɩ mam tõe n paam pʋɩɩr ne koe-noogo.” (1 Kor. 9:22, 23) A Poll sẽn da sõngd nebã tɩ b bãngd a Zeova wã ra kõt-a-la sũ-noogo. Sẽn paase, a ra tagsda neb nins fãa sẽn kelgd-a wã yelle, n get a sẽn tõe n sõng ned fãa to-to. Woto kɩtame t’a tõog n sõng nin-kãensã tɩ b sak n tũ a Zeova.

8. a) D tagsg segd n yɩɩ wãn-wãn ne neb nins d sẽn zãmsd Biiblã? b) D sã n modg n zãms ned Biiblã, wãn to la rẽ tõe n wa kõ-d sũ-noogo?

8 Wãn to la a Poll ra get koɛɛgã moonego? A sakame n na n tʋm wʋsg a Zeova yĩnga, la neb nins sẽn na n sak n kelg koɛɛgã yĩnga. (Rom 12:11; 1 Kor. 9:19) D sã n wa zãmsd nebã Wẽnnaam Gomdã Biibl zãmsg sasa, tigissã sasa, walla zak pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã sasa, bɩ d maan ne d sũur fãa. Tõe tɩ d tagsdame tɩ yɩl n zãms ned Biiblã yaa toog wʋsgo. Yaa sɩd tɩ baoodame tɩ d rɩk sẽk ning d sẽn da segd n dɩk n tʋm d mens tʋʋmã n sõng nebã tɩ b bãng Biiblã sẽn yetã. La d tẽeg t’a Zezi yeelame tɩ “sẽn kõt-a sũ-noog yɩɩda sẽn deegd-a.” (Tʋʋ. 20:35, Sebr Sõngo) D sã n tõog n sõng ned t’a wa sak n na n tũ a Zeova, na n kõ-d-la sũ-noog n yɩɩd tʋʋm a taabã fãa.

9, 10. a) Da reem ne Wẽnnaamã tũub rat n yeelame tɩ d pa segd n deem bɩ n kok pemsem bɩ? b) Bõe n tõe n kɩt tɩ kãsem soab pẽnegr yɩ nana?

9 Da reem ne Wẽnnaamã tũub pa rat n yeel tɩ d pa segd n deem bɩ n kok pemsem ye. Rẽ wɛɛngẽ a Zezi kõo mak-sõngo. A ra rɩkda sẽk n zãmsd nebã, la a ra rɩkda sẽk me n be ne a zo-rãmbã tɩ b rɩtẽ la b sõsda. (Luk 5:27-29; Zã 12:1, 2) Da reem ne Wẽnnaamã tũub pa rat n yeel me tɩ d gãnem d neng wakat fãa ye. A Zezi sã n da gãnemd a neng wakat fãa, yaa vẽeneg tɩ nebã ra pa na n nong a zĩigẽ ye. Baa kambã meng ra nonga a zĩigẽ. (Mark 10:13-16) Wãn to la d tõe n dɩk a Zezi togs-n-taare?

10 Saam-biig a yembr goma kãsem soab a ye yelle, n yeel woto: “A baoodame n na n maan bũmba fãa tɩ zems zãnga, la a yaool n pa baood tɩ neb a taabã maan bũmb fãa tɩ zems zãng ye.” Yãmb me yaa woto bɩ? D pa segd n baoodẽ tɩ neb a taabã maan sẽn yɩɩd b pãng ye. Wala makre, roagdb sã n na n kõ b kamb tʋʋma, nong n yaa tʋʋm sẽn zems ne b yʋʋmã la b tõogã, la b wilg-b-la b sẽn segd n tʋm to-to me. Sẽn na yɩl n sõng tigingã neb kẽer tɩ b tẽebã bɩ, kãsem dãmbã me tõe n kõ-b-la sagls takɩ rẽ wɛɛngẽ. Sẽn paase, kãsem soab sã n tar manesem sẽn wilgd t’a tara tagsg sẽn zems a kãsem-sobendã zugu, a pẽnegr na n yɩɩ nana. (Rom 12:3) Saam-bi-poak a ye yeela woto: “Mam pa rat kãsem soab sẽn dɩkd bũmba fãa n maand reem ye. La a sã n gãnemd a neng wakat fãa me, a pẽnegr yaa toogo.” A to me yeelame tɩ “kãsem dãmb kẽer sẽn gãnemd b nens wakat fãa wã tõe n yɛɛsa nebã.” Kãsem dãmbã pa segd n maan tɩ sũ-noog ning b tẽed-n-taasã sẽn tar b sẽn tũud a Zeova wã yĩngã boog ye. Bala a Zeova yaa “Wẽnnaam sẽn yaa sũ-noog soabã.”—1 Tɩm. 1:11, NW.

Ned sã n dat tʋʋmd tigingã pʋgẽ

11. Ned sã n dat tʋʋmd tigingã pʋgẽ a segd n maana bõe?

11 A Poll sẽn wa n sagend rapã tɩ b modg n wa paam tʋʋmd tigingã pʋgẽ wã, pa sẽn na yɩl tɩ b bao ziir bɩ naam ye. A yeela  woto: ‘Ned sã n dat n yɩ [yel-gɛta, NW], a soab baooda tʋʋmd sẽn yaa neere.’ (1 Tɩm. 3:1, 4) Rẽ baoodame tɩ kiris-neb nins sẽn yaa rapã modg wʋsg sẽn na yɩl n paam minim tẽebã pʋgẽ n tõog n sõng b tẽed-n-taasã. Saam-biig sã n deega lisg tɩ maan yʋʋmd bɩ sẽn yɩɩd woto, n tũud bũmb nins b sẽn wilg 1 Tɩmote 3:8-13 pʋgẽ wã, b tõe n yãk-a lame t’a yɩ kãsemb sõngda. Bãng-y tɩ vɛrse a 8 wã yeta vẽeneg tɩ kasemb sõngdbã me ‘tog n yɩɩ sɩd dãmba,’ sẽn dat n yeel tɩ neb sẽn pa reemd ne Wẽnnaamã tũubu.

12, 13. Wilg-y kom-bɩɩsã sẽn tõe n maan to-to n wa paam tʋʋmd tigingã pʋgẽ.

12 Yãmb yaa rao sẽn kolg yʋʋm 20, n deeg lisgu, n yaa ned sẽn pa reemd ne Wẽnnaamã tũub bɩ? Sã n yaa woto, yɛl wʋsg n be y sẽn tõe n modg n maan n wa paam tʋʋmd tigingã pʋgẽ. Bũmb a ye y sẽn tõe n maan yaa y sẽn na n modg n paas y koɛɛgã mooneg sõmblem. Yãmb nong n moonda ne kom-bɩɩse, kãsemba, la ne sẽn kʋʋl-bã bɩ? Yãmb modgame n baood ned n na n zãms-a Biiblã bɩ? Yãmb sã n tũud sagls nins b sẽn kõt tigissã sasa wã n zãmsd nebã Biiblã, y minimã na n paasame. Sẽn paase, y na n tõog n ningda y meng y karen-biigã zĩigẽ, n tõog n sõng-a. A sã n wa bãng t’a segd n maana toeengo, y na n tõog n maaga y meng n sõng-a ne yam t’a tũ Biiblã noyã.

13 Kom-bɩɩse, yãmb tõe n saka ne yamleoogo, n maand y sẽn tõe tɛk n sõngd tigingã pʋgẽ neb nins sẽn kʋʋlã. Y tõeeme me n wilg tɩ Rĩungã Roog yell pak-y lame, n sõngd n pɩɩsdẽ la y pekdẽ. Yãmb sã n sak n sõngd n tʋmd sẽn yaa tʋʋmd ning fãa, wilgdame tɩ y pa reemd ne Wẽnnaam tʋʋmdã ye. Wala a Tɩmote, yãmb me tõe n modgame n wa bãng y sẽn na n ges tigingã yell neer to-to.—Karm-y Filip rãmb 2:19-22.

14. Wãn to la kãsem dãmbã tõe n bãng b sã n tõe n bobla bi-bɩɩg tʋʋmd tigingã pʋgẽ?

14 Kãsem dãmba, gũusd-y n get-y kom-bɩɩs nins sẽn modgd n na n “lak ne yãadem datem wẽngã,” la b baood “tɩrlem ne tẽeb la nonglem ne laafɩ” la zʋg-sõma a taabã, n kõt-b tʋʋm tigingã pʋgẽ. (2 Tɩm. 2:22) Y sã n kõt-b tʋʋm-bõoneg tigingã pʋgẽ, y na n bãnga “bãmb sã n tũuda tɩrga.” Woto, ‘nebã fãa na n yãame tɩ b bɩtame.’—1 Tɩm. 3:10; 4:15.

D ra reem ne Wẽnnaamã tũub tigingã pʋgẽ la zakã pʋgẽ ye

15. Sã n yaa ne 1 Tɩmote 5:1, 2, wãn to la d tõe n wilg tɩ d waoogda nebã?

15 Da reem ne Wẽnnaamã tũub rat n yeelame me tɩ d waoogd d tẽed-n-taasã. Saglg ning a Poll sẽn kõ a Tɩmote wã pʋgẽ, a wilga d sẽn segd n waoog nebã to-to. (Karm-y 1 Tɩmote 5:1, 2.) Sagl-kãngã tara yõod wʋsgo, sẽn yɩɩd fãa d sã n yaa rao n wa segd n maan bũmb ne paga. A Zoob sẽn da waoogd pagbã, sẽn yɩɩd fãa a meng pagã to-to wã yaa mak-sõng rapã sẽn segd n tũ. A modga wʋsg sẽn na yɩl n da ges pag a to ne ratem wẽng ye. (Zoob 31:1) D sã n waoogd d tẽed-n-taasã, d pa na n maan bũmb sẽn na n kɩt tɩ b wa tẽed tɩ d rood-b lame, tɩ  kɩt tɩ b wa pa nong d zĩigẽ ye. Waoog-taabã tara yõod wʋsgo, sẽn yɩɩd fãa neb sã n wa baood taab n dat n kẽ kãadem. Kiris-ned sẽn pa reemd ne Wẽnnaam noyã tũub pa na n sak abada n belg ned t’a rat-a lame n yaool n pa rat-a ye.—Yel. 12:22.

16. Wilg-y tagsa kẽer dũniyã neb sẽn tar zak soben-dãmbã tʋʋmd zugu, la Biiblã sẽn yet bũmb ninga.

16 D sã n yaa ned sẽn pa reemd ne Wẽnnaamã tũubu, d pa na n yĩm tɩ tʋʋmd ning Wẽnnaam sẽn bobl ned fãa zakã pʋgẽ wã tara yõod wʋsg ye. A Sʋɩtãan dũniyã kɩtame tɩ nebã pa get tɩ zak soab tʋʋmd tara yõod ye. Filim dãmb wʋsg pʋsẽ, b nong n wilgda yɛl sẽn kɩt tɩ nebã tagsdẽ tɩ zak soab pa tog ne waoogr ye. La Gʋlsg Sõamyã yaool n wilgdame tɩ pʋg-sɩdbã tara tʋʋm-kãseng zakã pʋgẽ, n yetẽ tɩ “pag zug yaa a sɩda.”—Ef. 5:23; 1 Kor. 11:3.

17. Zak pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã wɛɛngẽ, wãn to la d tõe n wilg tɩ d pa reemd ne tʋʋmd ning Wẽnnaam sẽn bobl-dã?

17 Zak soab tõe n geta a zakã rãmb yelle. La a sã n pa get b yell tẽebã wɛɛngẽ me, wilgdame t’a ka tar yam ye. (Tõo. 6:6, 7) Rẽ n so tɩ 1 Tɩmote 3:4 yet tɩ zak soab sã n dat tɩ b bobl-a tʋʋmd tigingã pʋgẽ, ‘a tog n gesa a meng yir dãmb yell tɩ zemse, la a kɩt t’a kambã yɩ kom-sakdse, n maan sẽn zems waoogre.’ Woto yĩnga, bɩ y sok y meng woto: ‘Mam yãka wakat n zãmsd Biiblã ne m zakã rãmb n pa vaandẽ bɩ?’ Pagb kẽer mi n wa kong n kosa b sɩdbã tɩ b ges tẽebã yɛl yell zakã pʋgẽ. Zak soab fãa segd n feesa a meng n gese a sã n sɩd geta a zakã neb tẽeb yell sõma. Pagbã me segd n sõngda b sɩdbã tɩ b maand zakã pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã wakat fãa.

18. Bõe la kambã tõe n maan n wa tõog n tʋm tʋʋm nins b sẽn na n bobl-bã neere?

18 Kambã me segd n maanda yɛl kẽer sẽn na yɩl n wa tõog n tʋm tʋʋm nins b sẽn na n bobl-bã. (Koɛ. 12:1) Yɩta sõma tɩ roagdbã kõt b kambã tʋʋm zakã pʋgẽ sẽn zems ne b yʋʋmã la b tõogã. (Wiis. 3:27) Rĩm a Davɩɩd zãmsa piis gũub hal a yãadem wakate. A leb n zãmsa pɛndg wẽeb la yɩɩl gʋlsgo. Rẽ kɩtame t’a wa tɩ tʋm Israɛll rĩmã nengẽ. (1 Sãm. 16:11, 12, 18-21) Yaa vẽeneg t’a Davɩɩd yãadem wakate a ra nong n deemdame, la a zãmsa yɛl wʋsg me n paam minim n wa tõog n tũnug ne rẽ n pẽg a Zeova. A sẽn yɩ pe-kɩɩmã kɩtame t’a wa tõog n zã Israɛll nebã ne maag-m-menga. Kom-bɩɩse, bõe ne bõe la yãmb zãmsda, n na n wa tõog n tũnug ne rẽ n maan y Naandã raabã, la y tõog n tʋm tʋʋm nins fãa b sẽn na n wa bobl-yã?

 D tall tagsg sẽn zems Wẽnnaamã tũub wɛɛngẽ

19, 20. Wãn to la yãmb na n wilg tɩ y tara tagsg sẽn zems y mengã zugu, la Wẽnnaamã tũub wɛɛngẽ?

19 D fãa tõe n modgame n tall tagsg sẽn zems d sẽn yaa a soabã zugu. D pa segd n tẽ tɩ d yaa “nin-tɩrg wʋsg” ye. (Koɛ. 7:16) Yel-bil sã n wa zĩnd zakã pʋgẽ, tʋʋmã zĩigẽ, bɩ d sã n wa be ne d tẽed-n-taase, d sã n maan kʋʋsem bilfu tõe n sigsa nebã sũyã. Zakã pʋgẽ ned fãa segd n gũusame n da wɩt a taabã, n da wa sãam laafɩ la bãan ning sẽn segd n zĩnd zakã pʋgẽ wã ye. Tigingã pʋgẽ me, d fãa tõe n modgame n maand laad n kɩt tɩ d sõsgã ne taab yɩ noogo, la d modg me tɩ d sẽn zãmsd nebã to-to tigingã pʋgẽ wã kengd raoodo.—2 Kor. 13:10; Ef. 4:29.

20 Dũni ning pʋgẽ tõnd sẽn vɩyã neb pa get t’a Zeova noyã tara yõod ye. La a Zeova nin-buiidã yẽ miime tɩ b segd n saka yẽ wakat fãa. D sẽn paam n be neb sẽn pa reemd ne a Zeova tũubã sʋkã sɩd kõt-d-la sũ-noogo! Bɩ d modg n kell n da reem ne d Wẽnnaamã tũub ye.

Y na n leokame tɩ bõe?

• Bõe yĩng tɩ d pa segd n tall dũniyã nebã manesmã buud yõ-noogrã bɩ reemã wɛɛngẽ?

• Wãn to la d tõe n wilg tɩ baa koɛɛgã mooneg sẽn pa reem yellã, kõt-d-la sũ-noogo?

• Wãn to la d tõe n wilg tɩ d pa reemd ne tʋʋm nins Wẽnnaam sẽn bobl-dã?

• Bõe yĩng tɩ d segd n waoog d tẽed-n-taasã la d zakã rãmba?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto rãmba, seb-neng 16]

Zak soab segd n geta a zakã rãmb yelle, la a get b tẽebã me yelle