Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Reeg-y Wẽnnaam vʋʋsem sõngã, la y zãag y meng ne dũniyã yamã

Reeg-y Wẽnnaam vʋʋsem sõngã, la y zãag y meng ne dũniyã yamã

 Reeg-y Wẽnnaam vʋʋsem sõngã, la y zãag y meng ne dũniyã yamã

“Tõnd ka reeg dũniyã sɩɩg ye, tõnd deega sɩɩg sõng sẽn yit Wẽnnaam nengẽ, tɩ tõnd tõe n bãng bũmb nins Wẽnnaam sẽn kõ tõnd bãmb barkã yĩngã.”—1 KOR. 2:12.

1, 2. a) Zab-bʋg buud la kiris-neb hakɩkã zabda? b) Sogs-bʋs la d na n leoke?

KIRIS-NEB hakɩkã zabda zabre! Tõnd bɛ wã tara pãnga, sɩlem, la a mi zabr me sõma. A tara zab-teoog sẽn tar pãng wʋsgo, tɩ kɩt t’a tõog ãdem-biisã fãa la bala. La d pa segd n tags tɩ d pa tar a tɩɩm, wall t’a na n tõog-d-la tɩlae ye. (Ezai 41:10) Tõnd tõe n paama bũmb sẽn na n kogl-d tɩ bũmb da maan-d ye.

2 Tõnd zabrã pa zabr sɩd-sɩd ye. Bala tõnd bɛ wã yaa a Sʋɩtãana, la a sẽn tʋmd ne zab-teoog ning n yɩɩdã yaa “dũniyã sɩɩgã” bɩ dũniyã yamã. (1 Kor. 2:12) Bũmb ning sẽn tõe n kogl tõnd n yɩɩd t’a ra tõog-dã yaa Wẽnnaam vʋʋsem sõngã. Sẽn na yɩl t’a ra tõog-do, la d tõog me n kell n tall zood sõma ne Wẽnnaam, d segd n kota Wẽnnaam a vʋʋsem sõngã, la d wilgdẽ tɩ d tara zʋg-sõma nins vʋʋsem sõngã sẽn sõngd ned t’a tallã. (Gal. 5:22, 23) La dũniyã yamã yaa bõe? Sɩnga wãn t’a wa tar pãng woto nebã zugu? Bõe n tõe n kɩt tɩ d bãng dũniyã yamã sã n pa tar pãng d zugu? Wẽnnaam vʋʋsem sõngã reegr la dũniyã yamã kɩɩsg wɛɛngẽ, mak-sõng bʋg la a Zezi kõ tõndo?

Bõe yĩng tɩ dũniyã yamã piuug woto?

3. Dũniyã yamã yaa bõe?

3 Dũniyã yamã yita a Sʋɩtãan sẽn yaa ‘dũniyã naabã’ nengẽ. Yam-kãng kɩɩsda Wẽnnaam vʋʋsem sõngã. (Zã 12:31; 14:30; 1 Zã 5:19) Yaa yam-kãng la sẽn kɩt tɩ dũniyã nebã tar manesem wẽns nins d sẽn ne wã. A kɩtdame tɩ ãdem-biisã kɩɩsd Wẽnnaam la a raabã n maand b yam.

4, 5. Sɩnga wãn tɩ yam ning sẽn yit a Sʋɩtãan nengẽ wã wa piuug woto?

4 Sɩnga wãn tɩ yam kãngã sẽn yit a Sʋɩtãan nengẽ wã wa piuug woto? A Sʋɩtãan deng n belga a Hawa Edɛn zẽedẽ wã. A kɩtame t’a tẽ t’a sã n bas Wẽnnaam sakr n soog a menga, rẽ la a vɩɩmã na n yɩ sõma. (Sɩng. 3:13) Ad a Sʋɩtãan sɩd yaa ziri yagda! (Zã 8:44) A sẽn maan woto wã, a paamame tɩ pagã kɩt t’a Ãdem sak n kɩɩs a Zeova. A Ãdem kɩɩsgã kɩtame tɩ ãdem-biisã fãa rogd ne yel-wẽna, tɩ kɩt tɩ b mi n sakd a Sʋɩtãan daabo, n kɩɩsd Wẽnnaam.Karm-y  Efɛɛz rãmb 2:1-3.

 5 A Sʋɩtãan wa n belga malɛgs wʋsg me tɩ b lebg zĩn-dãmba. (Wil. 12:3, 4) Yɩɩ sẽn deng a Nowe wakatẽ sa-kãsengã la a maan woto n kɩɩs Wẽnnaam. Malɛg-kãens tẽeme tɩ b sã n bas b zĩisã saasẽ n sig tẽngã zug n maan bũmb malɛk sẽn pa segd n maane, b na n paama sũ-noogo. (Ziid 6) Zĩn-dãmb kãens fãa lebga a Sʋɩtãan poorẽ dãmba, n sõngd-a tɩ b “belgd dũniyã fãa.” (Wil. 12:9) Bʋko, neb wʋsg ket n pa mi tɩ zĩn-dãmbã kɩtdame tɩ nebã tʋmd tʋʋm-beed ye.—2 Kor. 4:4.

Dũniyã yamã tara pãng yãmb zug bɩ?

6. Yɩta wãn tɩ dũniyã yam wa paam n kẽ-do?

6 Neb wʋsg sɩd pa mi a Sʋɩtãan sẽn maand to-to n belgd nebã ye. La Biiblã zãmsg sõnga kiris-neb hakɩkã tɩ b mi a sẽn maand to-to. (2 Kor. 2:11) Sɩd me, sã n pa tõnd n base, dũniyã yamã pa tõe n soog-d ye. Bõe n tõe n sõng-d tɩ d bãng sã n yaa dũniyã yamã n tar pãng d zugu, bɩ yaa Wẽnnaam vʋʋsem sõngã? D na n leoka sogsg a naas sẽn tõe n sõng-do.

7. Wãn to la a Sʋɩtãan maand n dat n kɩt tɩ d zãag ne a Zeova?

7 Bõe la bũmb nins mam sẽn wae n maand n kokd pemsem wall m deemdẽ wã wilgd m zugu? (Karm-y Zak 3:14-18.) A Sʋɩtãan maoodame n dat tɩ tõnd zãag ne Wẽnnaam, tɩ kɩt t’a tusd tõnd n dat tɩ d nong nen-kɛglmã. A miime t’a Zeova kisa ned sẽn nong nen-kɛglem. (Yɩɩl 11:5) Woto kɩtame t’a tũnugd ne sɛba, filim dãmba, mizik la ze-video rãmb kẽer sẽn tusd nebã tɩ b tʋmd raglem, nen-kɛglem la tʋʋm-yood buud toor-toore, n nekd tõnd tʋls-wẽnsã. A Sʋɩtãan sã n paam tɩ d nong bõn-wẽns nins a sẽn dat tɩ nebã sakã, baa d sã n ket n nonga tɩrlem, noom-a lame.—Yɩɩl 97:10.

8, 9. Pemsmã kokr la reemã wɛɛngẽ, sogs-bʋs la d segd n sok d mense?

8 La Wẽnnaam vʋʋsem sõngã yẽ kɩtdame tɩ neb nins sẽn tar-a wã yaa sõma, rat n yeel tɩ b zãagda b mens ne yoob la raglem buud fãa. B leb n yaa neb sẽn nong laafɩ, la b pid ne nimbãan-zoeere. Woto yĩnga, segdame tɩ d sok d mens woto: ‘Rẽ yĩnga bũmb nins mam sẽn wae n maand n kokd pemsem wall m deemdẽ wã kɩtdame tɩ m paamd zʋg-sõma bɩ?’ Yam ning sẽn yit yĩngrã pa tar ‘zãmb ye.’ Bala neb nins sẽn sakd Wẽnnaam vʋʋsem sõngã pa sagend nebã tɩ b zãag ne yoob la raglem buud fãa, la b nong laafɩ, tɩ bãmb mensã yaool n nong n get nen-kɛglem la yoob yɛl b zagsẽ wã ye.

9 A Zeova ratame tɩ d sak-a zãng-zãnga. La a Sʋɩtãan yẽ ratame tɩ d waoog-a baa yaa vugr bala, wa a sẽn da kos a Zezi wã. (Luk 4:7, 8) Segdame tɩ d sok d mens woto: ‘Rẽ yĩnga bũmb nins mam sẽn maand n kokd pemsmã wall m deemdẽ wã sõngd-m lame tɩ m tõe n sak Wẽnnaam zãng-zãng bɩ? B kɩtdame tɩ m tõe n sak tɩ dũniyã yam soog-m nana-nana bɩ? Rẽ yĩnga reemã la pemsmã kokrã wɛɛngẽ, yɛl n be m sẽn segd n dems bɩ?’

10, 11. a) Tags-bʋg la dũniyã yamã kɩtd tɩ nebã tar arzɛgsã zugu? b) La Wẽnnaam Gomdã sagend-d lame tɩ d tall tags-bʋgo?

10 Tags-bʋg la mam tar laogã zugu? (Karm-y Luk 18:24-30.) Dũniyã yamã kɩtdame tɩ ‘ninã ratem wẽngã’ tar pãng ãdem-biisã zugu, bala a kɩtdame tɩ b yaa yão-be-neb la b nong laogo. (1 Zã 2:16) Dũniyã yamã kɩtame tɩ neb wʋsg rat ne b sũy fãa n yɩ arzɛgs rãmba. (1 Tɩm. 6:9, 10) A tõe n kɩtame tɩ d tẽ tɩ d sã n lebg arzɛk soaba, na n kogl-d lame. (Yel. 18:11) La d sã n yaool n bas tɩ d sẽn nong ligdã to-to wã yɩɩd d sẽn nong Wẽnnaamã, a Sʋɩtãan tõog-d lame. Segdame tɩ d ned kam fãa sok a meng woto: ‘Rẽ yĩnga lebga laogã la yõ-noogrã yell n pak maam bɩ?’

11 Wẽnnaam Gomdã sẽn yaa vʋʋsem sõngã n vẽneg tɩ b gʋlsã yẽ sagend-d lame tɩ d tall tagsg sẽn zems ligdã zugu, la tɩ d wɩsg d mens n tʋm sẽn na yɩl n paam n ges d mens la d zagsã rãmb yelle. (1 Tɩm. 5:8) Wẽnnaam a Zeova vʋʋsem sõngã sõngda neb nins sẽn deegd-a wã tɩ b rɩkd a Zeova togs-n-taare, n  yaa kõtba. B nonga nebã wʋsg n yɩɩd paoongo, tɩ kɩt tɩ b sã n tõe n sõng ned fãa, bɩ b sõngd-a. (Yel. 3:27, 28) Sẽn paase, b pa basd tɩ ligdã baoob rɩkd b sẽkã tɩ b pa tõe n tũ Wẽnnaam sõma ye.

12, 13. Wãn to la vʋʋsem sõngã tõe n sõng tõnd d neer yĩnga, tɩ dũniyã yamã pa tõe n maan dẽ?

12 Mam manesmã sẽn yaa to-to ne m taabã wilgda bõe? (Karm-y Kolos rãmb 3:8-10, 13.) Dũniyã yamã kɩtdame tɩ nebã sakd b yĩnsã ratem. (Gal. 5:19-21) Sẽn yɩɩd fãa, yaa zu-loees sasa la d tõe n sɩd bãng yam ning sẽn tar pãng d zugã. Wala makre, saam-biig wall saam-bi-poak sã n wa maan-d bũmb tɩ kɩt tɩ d tẽed t’a pa nand-do, pa rẽ bɩ a sãama d sũuri, wall a sã n maana bũmb a to n beeg-do. D manesmã sẽn yaa to-to ne d zakã nebã me wilgda yam ning sẽn tar pãng d zugã. Dẽnd segdame tɩ d fees d meng n gese. Sok-y y meng woto: ‘Kiis a yoob nins sẽn loogã pʋgẽ, mam dɩka Kiristã togs-n-taar n paas bɩ, bɩ m no-goamã la m yel-manesmã wilgame tɩ m lebs n dɩka m pĩnd zʋg-wẽnsã kẽere?’

13 Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tõe n sõng-d lame tɩ d ‘bas nin-kʋdgã ne a tʋʋmã,’ la d ‘lebg nin-paalse.’ Woto na n sõng-d lame tɩ d maneg n nong d taabã la d maand-b neere. Na n kɩtame tɩ d sakd n kõt taab sugri, baa sã n mik tɩ b sẽn maan-d bũmb ningã seka d sũur na yiki. D to sã n wa beeg-do, d pa na n leok-a ne sũ-toogo, pa rẽ bɩ ne kisgr la sũ-yikri, wall ne gom-põos ye. D na n modgdame n bʋkd d menga, n ‘maand taab neer la d kʋmd taaba.’—Ef. 4:31, 32, Kãab-paalgã Koe-noogo.

14. Neb wʋsg manesem yaa wãn ne Wẽnnaam Gomdã?

14 Rẽ yĩnga mam tũuda Biiblã noyã la m nong-b bɩ? (Karm-y Yelbũn 3:5, 6.) Dũniyã yamã kɩtdame tɩ nebã kɩɩsd Wẽnnaam Gomdã. Neb nins dũniyã yam sẽn so wã yãkda Biiblã babs kẽer n sãbsdẽ, la b tũud ninsaalbã minimd la b yam. (2 Tɩm. 4:3, 4) Kẽer tolg n pa nand Wẽnnaam Gomdã baa bilf ye. Nin-kãens teegda b mens bãngr la b yam, n yetẽ tɩ Biiblã sagls ka yõodo, la t’a goamã yaa soalma. Sãnda golemda Wẽnnaam Gomdã sẽn yet bũmb ning yoobã la raglem buud toor-toorã la kãadmã kaoob zugã. B ‘boonda wẽng tɩ sõma, la b boond sõma tɩ wẽnga.’ (Ezai 5:20) Rẽ yĩnga d tara nin-kãensã yamã buud bɩ? D sã n wa tar zu-loeese, d teegda ninsaalbã yam la d mengã tagsg bɩ, bɩ d modgdame n tũud Biiblã saglse?

15. Wall tɩ d teegd d meng bãngrã, bõe la d segd n maane?

15 Wẽnnaam vʋʋsem sõngã kɩtdame tɩ d nand Biiblã. Wa yɩɩl-gʋlsdã, tõnd me geta Wẽnnaam Gomdã wa d nao fɩtla, la d sor vẽenem. (Yɩɩl 119:105) Wall tɩ d teegd d meng bãngrã, d teegda Wẽnnaam Gomdã ne  d sũur fãa, tɩ sõngd-d tɩ d bãngd sõma ne wẽng n bakdẽ. Tõnd pa nand Biiblã bal ye, d nonga Wẽnnaam noyã me.—Yɩɩl 119:97.

Rɩk-y-yã a Zezi mak-sõngã

16. Kiristã tagsgã buud tallg baooda bõe maanego?

16 Sẽn na yɩl n paam Wẽnnaam vʋʋsem sõngã, d segd n talla “Kirist tagsgã” buudu. (1 Kor. 2:16) A Zezi Kirist tagsgã buud tallg baoodame tɩ d maood n bãngd a tagsg la a manesem sẽn da yaa to-to yɛlã taoore, la d rɩkd a togs-n-taare. (Rom 15:5; 1 Pɩɛ. 2:21) Bɩ d ges bũmb kẽer sẽn tõe n sõng-d tɩ d maan dẽ.

17, 18. a) Mak-sõng bʋg la a Zezi kõ tõnd pʋʋsgã wɛɛngẽ? b) Bõe yĩng tɩ d pa segd n bas kosgo?

17 Pʋʋsd-y Wẽnnaam n kot-a a vʋʋsem sõngã. Nand t’a Zezi seg zu-loeese, a ra pʋʋsda Wẽnnaam n kot-a a vʋʋsem sõngã tɩ sõngd-a. (Luk 22:40, 41) Tõnd me segd n kota Wẽnnaam a vʋʋsem sõngã. A Zeova sakd n kõta a vʋʋsem sõngã neb nins sẽn kot-a ne tẽebã. (Luk 11:13) A Zezi yeela woto: “Bɩ y kos tɩ b na kõ-yã, bɩ y bao tɩ y na yã, bɩ y wẽ kʋɩlenga, la b na pak n kõ-yã. Tɩ bõe, ned ning sẽn kot na paame, ned ning sẽn baood na yã, la ned ning sẽn wẽed kʋɩlenga, b na pak n kõ-a.”—Mat. 7:7, 8.

18 D sã n wa kot a Zeova a vʋʋsem sõngã la a sõngre, d pa segd n yɩ yãg-yãg n bas kosg ye. Tõe tɩ d segd n pʋʋsa naoor wʋsgo. Wakat ninga, a Zeova mi n basame tɩ neb nins sẽn kot-a wã wilg tɩ b sɩd rata bũmb ning b sẽn kotã, la tɩ b sɩd tara tẽebo, t’a yaool n leok-ba. *

19. Bõe la a Zezi ra maand wakat fãa, la bõe yĩng tɩ d segd n dɩk a togs-n-taare?

19 Sakd-y-yã a Zeova ne y sũur fãa. Wakat fãa, a Zezi ra maanda bũmb nins sẽn tat a Ba wã yam. Baasgo, wakat n zĩnd t’a tʋlg bũmb sẽn yɩ toor ne a Ba wã raabo. La ne kɩs-sɩda, a yeela a Ba wã woto: “Bɩ y maan yãmb daabo, ka mam dẽnd ye.” (Luk 22:42) Dẽnd segdame tɩ y sok y meng woto: ‘Rẽ yĩnga mam sakda Wẽnnaam baa sã n wa yaa toog ne-m bɩ?’ Wẽnnaam sakr yaa yõor yelle. D segd n sak-a-la ne d sũur fãa, bala yaa yẽ la d Naanda, leb n yaa yẽ n kõt tõnd bũmb nins sẽn yaa tɩlae ne d vɩɩmã. (Yɩɩl 95:6, 7) Wẽnnaam sakr yaa tɩlae. Bala, d sã n pa sakd-a, d pa tol n tõe n ta a yam ye.

20. Bõe la a Zezi wilg a vɩɩmã fãa pʋgẽ, la wãn to la d tõe n dɩk a togs-n-taare?

20 Bao-y n bãng-y Biiblã sõma. A Sʋɩtãan sẽn da wa n mak a Zezi tẽebã, a Zezi tika Gʋlsg Sõamyã zug n kɩɩs-a. (Luk 4:1-13) Tũudum taoor dãmb me sẽn wa n kɩɩs a Zezi wã, a tika Wẽnnaam Gomdã zug n leok-ba. (Mat. 15:3-6) A wilga a vɩɩmã fãa pʋgẽ tɩ yaa Wẽnnaam noyã bãngr la b pidsg n pak-a. (Mat. 5:17) Segdame tɩ tõnd me pidsd d yamã ne Wẽnnaam goamã sẽn kengd tẽebã. (Fil. 4:8, 9) Tõe n yɩɩ toog ne tõnd sʋkã neb kẽer tɩ b yãt sẽk n zãmsd Biiblã b ye wall ne b zakã rãmba. La sẽkã yãab sã n yaa toogo, d segd n bao-a lame.—Ef. 5:15-17, NW.

21. Bõe la b maan tɩ tõe n sõng-d tɩ d bãng Wẽnnaam Gomdã sõma la d tõog n tũ?

21 “Tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã” lugla zak pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã sẽn na yɩl n sõng tõnd tɩ d yãt sẽk semen fãa n zãmsd Biiblã d yembre, wall ne d zakã rãmba. (Mat. 24:45) Yãmb dɩta rẽ yõod sõma bɩ? Sẽn na yɩl n paam Kiristã tagsgã buudu, y Biiblã zãmsg sasa, y tõeeme me n yãk bũmb kẽer a sẽn zãms  nebã tɩ noom-y wʋsg n vaeese. Y tõe n dɩka ẽndɛgs rãmbã n bao kibay bũmb ning y sẽn dat n bãngã zugu. Wala makre, yʋʋmd 2008 n tall n tãag yʋʋmd 2010 Gũusg Gasgã pʋgẽ, b yiisa sõss tɩ b fãa gom-zu-raoogã yaa: “A Zezi sẽn wilg tõnd bũmb ninga.” Y tõe n vaeesa sõs-kãensã Biiblã zãmsg sasa. Sẽn sɩng ne yʋʋmd 2006 tɛkã, Réveillez-vous ! wã me tara sõsg gom-zug sẽn yaa: “ Que répondriez-vous ? ” B yiisd-b lame n na n sõng-d tɩ d bãng Wẽnnaam Gomdã sõma n paase. Y zak pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã sasa, y tõe n mi n yãka sõss kẽer beenẽ me n vaeese.

D tõe n tõoga dũniyã

22, 23. Sẽn na yɩl n tõog dũniyã, bõe la d segd n maane?

22 D sã n dat tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã wilgd-d sore, rẽndame tɩ d mao tɩ dũniyã yam ra kẽ-d ye. Yɩl n tõog tɩ dũniyã yam ra kẽ-dã pa nana ye. Tõe n baoodame tɩ d mao d pãng tɛka. (Ziid 3) La d tõe n tõogame! A Zezi ra yeela a karen-biisã woto: “Yãmb na n paama namsg dũniyã pʋgẽ, la bɩ y maan sũ-noog tɩ mam tõoga dũniyã.”—Zã 16:33.

23 Tõnd me tõe n tõoga dũniyã, d sã n tõdg a yamã la d maan d sẽn tõe fãa n sak Wẽnnaam vʋʋsem sõngã. Sɩd me, “Wẽnnaam sã n be ne tõndo, ãnda n tõe n tõog-do?” (Rom 8:31) D sã n deeg Wẽnnaam vʋʋsem sõngã la d tũud a sor-wilgrã tɩ zemsd ne Biiblã sẽn yetã, d na n paama sũ-noogo, bãane, la d tõog n bas d yam tɩ d na n paama vɩɩm sẽn kõn sa dũni-paalgã sẽn wat ka la bilfã pʋgẽ.

[Tẽngr note]

^ sull 18 Y sã n dat vẽnegr n paas bɩ y ges Biiblã sɩd yetame tɩ bõe? sebrã neng 170-173 wã.

Y tẽrame bɩ?

• Bõe yĩng tɩ dũniyã yamã piuug woto?

• Sogsg a naas bʋs la d segd n sok d mense?

• Wẽnnaam vʋʋsem sõngã reegr wɛɛngẽ, yɛl a tãab bʋs la a Zezi mak-sõngã wilgd tõndo?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 10]

Sɩnga wãn tɩ malɛgs kẽer wa lebg zĩn-dãmba?

[Foto, seb-neng 12]

A Sʋɩtãan tũnugda ne dũniyã yamã n soogd nebã, la d tõe n fãaga d meng a nugẽ