Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Rɩ-y y rakõtã yõodo

Rɩ-y y rakõtã yõodo

 Rɩ-y y rakõtã yõodo

“Sẽn tõe n sak-a gom-kãngã bɩ a sake.”—MAT. 19:12, NW.

1, 2. a) Wãn to la a Zezi, a Poll la neb a taab ra get zĩnd f yembrã? b) La bõe yĩng tɩ neb kẽer tõe n pa get-a wa Wẽnnaam kũuni?

SÃMBG sẽn kae, kãadmã yaa kũun-kãsems nins Wẽnnaam sẽn kõ ninsaalbã a yembre. (Yel. 19:14) La baasgo, kiris-neb wʋsg sẽn pa kẽ kãadem me vɩɩm tara barka, n kõt-b sũ-noogo. Saam-biig a ye yʋʋr sẽn boond t’a Harold n tar yʋʋm 95 n ket n pa kẽ kãadem yeela woto: “Yaa sɩd tɩ mam nonga nebã zĩigẽ la m wae n deegd neb m zakẽ wã me. La baa m sã n wa yaa m yembre, pa sãamd-m sũur ye. Mam tagsdame tɩ Wẽnnaam kõ-m-la tõog tɩ m tõe n zĩnd m yembr n pa kẽ kãadem ye.”

2 Sɩd me, a Zezi Kirist ne tʋm-tʋmd a Poll yeelame tɩ tõog n zĩnd f yembrã la kãadmã fãa yaa Wẽnnaam kũuni. (Karm-y Matɩe 19:10, 11; 1 Korẽnt dãmb 7:7.) La pa ned sẽn pa kẽ kãadem fãa n yãk yam n na n zĩnd a yembr ye. Tõe n yaa yɛl toor-toor n kɩt t’a nan pa paam ned a sẽn tõe n zĩnd ne ye. Neb sẽn da kẽ kãadem n maan yʋʋm me wa n lebga b ye, b kãadmã sẽn kao bɩ b to wã sẽn maan kaalem yĩnga. La bõe yĩng masã tɩ d tõe n yeel tɩ tõog n zĩnd f ye wã yaa Wẽnnaam kũuni? Wãn to la kiris-ned sẽn zĩ a ye tõe n dɩ a sẽn yaa a yembrã yõodo?

Kũun sẽn pa wõnd a taaba

3. Nafa bʋs la kiris-neb nins sẽn nan pa kẽ kãadmã tara?

3 Naoor wʋsgo, ned sẽn pa kẽ kãadem tara sẽk la a so a meng n yɩɩd ned sẽn kẽ kãadem. (1 Kor. 7:32-35) A tõe n tũnuga ne rẽ n tʋm Wẽnnaam tʋʋmdã sõma n yɩɩda, n wilg saam-biis wʋsg a nonglem, la a bao n bãng a Zeova sõma n paase. Rẽ n so tɩ kiris-neb wʋsg sak n deeg tɩ f sã n nan pa kẽ kãadem, tara nafa toor-toore, tɩ kɩt tɩ b tolg n yãk yam n pa na n kẽ kãadem, wall b na n kaoos n yaool n bao neda. Neb kẽer pa yãk yam n na n zĩnd b yembr ye. Yaa ned la b nan pa paame. Sãnda nengẽ, yaa b kãadmã n kao wall b to wã n maan kaalem. Nin-kãensã sãnda tagsa b yellã zug la b pʋʋse, tɩ kɩt tɩ b bãng tɩ ne a Zeova sõngre, bãmb me na n tõog n kell n zĩnda b ye. Woto kɩtame tɩ sẽn zems ne b yɛlã sẽn yaa to-to wã, b sak n na n pa woto.—1 Kor. 7:37, 38, NW.

4. Bõe yĩng tɩ kiris-neb nins sẽn pa kẽ kãadmã tõe n kɩs sɩd tɩ b tata Wẽnnaam yam?

4 Kiris-neb nins sẽn pa kẽ kãadmã miime tɩ pa tɩlae tɩ b kẽ kãadem n yaool n paam t’a Zeova ne a siglgã nane-b ye. Wẽnnaam nonga tõnd ned kam fãa. (Mat. 10:29-31) Ned baa a ye wall bũmb baa a ye pa tõe n welg tõnd ne Wẽnnaam nonglmã ye. (Rom 8:38, 39) D kẽe kãadem tɩ d pa kẽ kãadem me, d tõe n kɩsa sɩd tɩ d tata Wẽnnaam yam.

5. Ned sẽn pa kẽ kãadem sã n dat n dɩ a sẽn zĩ a ye wã nafa, bõe n yaa tɩlae?

5 La baasgo, wa ned sẽn mi yʋʋmb-teoog wẽebo, wall ned sẽn tõe zoees sẽn segd n modg wʋsg n tõog n paas a minimã, Wẽnnaam sã n kõ-y-la tõog tɩ y tõe n zĩnd y yembre, yɩl n tõog n dɩ a yõodã, rẽndame tɩ y mao. Rũndã-rũnda, kiris-neb wʋsg vɩɩ b ye. Rap la pagba, kom-bɩɩs la nin-kẽemba, neb sẽn yãk yam n na n zĩnd b yembre, la neb sẽn zĩ b yembr bʋʋm toor-toor yĩnga. La wãn to la nin-kãensã fãa tõe n dɩ b sẽn vɩ b ye wã yõodo? D na n goma mak-sõma kẽer sẽn zĩnd pipi kiris-nebã sʋk yelle, la d ges rẽ sẽn kõt tõnd yam ninsi.

Y sã n ket n yaa bi-bɩɩga

6, 7. a) Tʋʋm-bʋs la a Filip kom-pugli wã paam n tʋm Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ? b) Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel t’a Tɩmote rɩ a rakõtã yõod sõma, la bark bʋs la a paam-yã, a sẽn sak n tʋm Wẽnnaam tʋʋmdã a bi-bɩɩlmã sasa wã?

6 Koe-moond a Filip ra tara kom-pugli a naas  sẽn da nan pa kẽ kãadem, sẽn da naag-a n moond koɛɛgã ne yẽesem. (Tʋʋ. 21:8, 9) Wakat kãng tɩ bãngr-goamã togsg ra naaga vʋʋsem sõngã kũun toɛy-toɛyã sʋka. Pʋg-sadb kãensã tʋma ne kũun-kãngã tɩ zems ne Zoɛll 3:1, 2 wã sẽn da pĩnd n togsã.

7 A Tɩmote me yɩɩ bi-bɩɩg sẽn modg n dɩ a rakõtã nafã. Hal a yãadmẽ, a ma a Eniis la a yaab-poak a Loyiis zãms-a-la “Gʋlsg Sõamyã.” (2 Tɩm. 1:5; 3:14, 15) La wõnda yɩɩ yʋʋmd 47 soabã sẽnes la a Tɩmote rãmb sẽn da be Listrã lebg kiris-neba, wakat ning a Poll sẽn kẽng beenẽ pipi wã. Yʋʋm a yiib poore, a Poll sẽn leb Listr a naoor a yiib-n-soabã, rẽ t’a Tɩmote tog n da zemsa yʋʋm 20 woto. Baa a Tɩmote yʋʋmã sẽn da pa waooge, t’a sẽn lebg kiris-nedã me nan pa kaoos wʋsgã, a ra “tara yʋ-noog” Listr ne Ikoniyom sẽn da yaa tẽng sẽn pẽ Listrã kiris-nebã sʋka, hal tɩ kãsem dãmbã fãa ra pẽgd-a. (Tʋʋ. 16:1, 2) Rẽ n so t’a Poll kos a Tɩmote t’a na n yãagda a so-togsã pʋsẽ. (1 Tɩm. 1:18; 4:14) Bũmb ka be n wilgdẽ t’a Tɩmote kell n paa rakõor ye. La d sẽn mi bal yaa t’a sẽn wa n yaa bi-bɩɩgã, a saka a Poll boollã ne a sũur fãa, la tɩ yʋʋm wʋsg loogr poore, a ra ket n yaa rakõore, n yaa misioneer la yel-gɛta.—Fil. 2:20-22.

8. Bõe n sõng a Zãmmark t’a tõog n tʋm wʋsg Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ, la bark bʋs la a paam-yã?

8 A Zãmmark me rɩɩ a rakõtã nafa. Yẽ ne a ma a Maari n paas a Barnabas sẽn da kĩ ne-bã yɩɩ Zerizalɛm tigingã neb hal a sɩngrẽ wã. Wõnda a Mark roagdbã nug ra zãadame me, bala b ra tara b toorẽ zak tẽngã pʋgẽ, la b ra tar tʋʋm-biiga. (Tʋʋ. 12:12, 13) La ne rẽ fãa, baa a Mark sẽn da yaa bi-bɩɩgã, a pa bas t’a menga yell n pak-a, wall a bao n na n vɩɩmd naar pʋgẽ ye. A pa bao n na n kẽ kãadem n dog kamb me ye. Wõnda a sẽn sɩng a Zezi tʋm-tʋmdbã tũub pĩndã kɩtame t’a tʋlg n na n lebg misioneere. Rẽ n kɩt t’a sak n tũ a Poll ne a Barnabas n na n sõng-ba, b sẽn wa n na n gilg n moon koɛɛgã pipi wã. (Tʋʋ. 13:5) Rẽ poore, a yãaga a Barnabase. Kaoosg zugẽ me, a ra wa n tɩ bee Babilon n sõngd a Pɩɛɛre. (Tʋʋ. 15:39; 1 Pɩɛ. 5:13) D pa mi yʋʋm nins sõor a Mark sẽn pa rakõtã ye. La a talla yʋ-noogo, bala a yɩɩ ned sẽn sak n tʋm a taabã neer yĩnga, la sẽn tʋm wʋsg Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ.

9, 10. Segb bʋs la kom-bɩɩs nins sẽn nan pa kẽ kãadmã tar n tõe n tʋm Wẽnnaam tʋʋmdã wʋsgo? Kõ-y makre.

9 Rũndã-rũndã, tigingã kom-bɩɩs wʋsg sẽn nan pa kẽ kãadem me tũnugda ne b rakõtã n tʋmd Wẽnnaam tʋʋmdã wʋsgo. Wa a Mark ne a Tɩmote, b miime tɩ b sẽn nan pa kẽ kãadmã kɩtame tɩ b tõe n tʋm Zusoabã tʋʋmd tɩ ‘bũmb da gɩdg-b ye.’ (1 Kor. 7:35) Woto sɩd yaa bark n kõ-ba. B tara segb toor-toor n tõe n paam n tʋm a Zeova tʋʋmdã. Wala makre, b tõe n yɩɩ so-pakdba, b tõe n tɩ sõng n moona koɛɛgã zĩig ning b sẽn dat sõngre, b tõe n zãmsa buud-gomde, wall b sõngd n met Rĩungã rot la siglgã rot a taaba. B tõe n kẽnga Wẽnnaam tʋʋmdã zãmsg lekoll me, wall b tɩ tʋm Betɛllẽ. Y sã n yaa bi-bɩɩg n nan pa kẽ kãadem, rẽ yĩnga y tũnugda ne segb buud toor-toorã y sẽn tarã n tʋmd Wẽnnaam tʋʋmdã wʋsg bɩ?

10 Saam-biig yʋʋr sẽn boond t’a Mark lebga so-pakd t’a nan pa ta yʋʋm pisi ye. A wa n kẽnga Wẽnnaam tʋʋmdã zãmsg lekolle, la a wa paam n tɩ tʋm tʋʋm toor-toor tẽns toɛy-toɛy pʋsẽ. A tẽega a sẽn yɩ so-pakd n maan yʋʋm 25 wã yelle, n yeel woto: “Mam sõnga tigingã neb fãa ne manesem buud toor-toore. Wala makre, m naaga kẽer n moon koe-noogã, m tɩ kaaga sãnda n keng b tẽebo, m da mi n boond-b lame tɩ d naagd taab n dɩtẽ, la d ra mi n tigimd taab n kengd taab tẽeb menga. Woto fãa kõ-m-la sũ-noog wʋsgo.” Wa a Mark goamã sẽn wilgdã, bũmb ning sẽn kõt ned sũ-noog n yɩɩd yaa a sẽn na n yaa kõta. La yaa d sẽn na n tʋmd Wẽnnaam tʋʋmdã wʋsg la d tõe n paam segb buud toor-toor n wilg tɩ d yaa kõta. (Tʋʋ. 20:35) Sẽn yaa bũmb ning fãa la y tagsd n na n wa maane, y minimã wall y bãngrã sẽn yaa a soab me, y sã n yaa bi-bɩɩga, rũndã-rũndã, tʋʋm wʋsg n be Zusoabã tʋʋm sʋk y sẽn tõe n tʋme.—1 Kor. 15:58.

11. Y sã n pa yɩ yãg-yãg n kẽ kãadem, wãn to la na n naf-yã?

 11 Baa kom-bɩɩs wʋsg sẽn tõe n wa rat n kẽ kãadmã, bʋʋm wʋsg n kɩt tɩ b pa segd n yɩ yãg-yãg n kẽ kãadem ye. Tʋm-tʋmd a Poll sagla kom-bɩɩsã tɩ b bas tɩ sasa ning pag ne rao lageng tʋlsmã sẽn tar pãng b zutã looge, tɩ b yaool n bao zĩid-n-taaga. (1 Kor. 7:36, NW ) Yɩl n wa tõog n bãng y sẽn sɩd yaa ned ningã la y paam minim sẽn na n sõng-y tɩ y bãng n yãk zĩid-n-taag sẽn zems ne-yã, baooda sẽk wʋsgo. Yãk yam n kẽ kãadem pa reem bũmb ye. Bala, kãadmã pʋleng segd n kaoosa yõor tɛka.—Koɛ. 5:1-4.

Y yʋʋmã sã n vẽsgame

12. a) Bõe n sõng pʋg-kõor a Ann t’a tõog n mao ne a yɛlã sẽn toeema? b) Bark bʋg la a paam-yã?

12 A Luk Evãnzillã pʋgẽ, b goma a Ann yelle, n yeel tɩ yaa a kãadmã yʋʋm a yopoe poor bal la a sɩdã maan kaalem. Wõnda woto sãama a sũur hal wʋsgo. D pa mi a sã n da paama kamba, wall a sã n tʋlg n na n lebs n kẽe kãadem n pa tõog ye. La kibarã sẽn be Biiblã pʋgẽ wã wilgame t’a sẽn wa tar yʋʋm 84 t’a ket yaa pʋg-kõore. D tõe n tika Biiblã sẽn wilg a Ann zugã n yeel t’a tũnuga ne a yɛlã sẽn toeemã n bao a Zeova zood sõma n paase. Kibarã wilgame t’a ra pa viigd “Wẽnnaam doogẽ” wã, la t’a ra “waoogda Wẽnnaam ne no-loeer la ne pʋʋsg yʋng ne wĩntoogo.” (Luk 2:36, 37) Woto wilgdame tɩ sẽn da pak-a n yɩɩd yaa Wẽnnaam daabã maanego. Rẽ fãa ra baooda modgr wʋsgo, la Wẽnnaam ning-a-la bark hal tɩ seke. A paam n yãa a Zezi a peelmẽ wã, la a gom a yell n kõ kaset n wilg nebã fãagr ning Mesi wã sẽn na n wa ne wã.—Luk 2:38.

13. a) Bõe n wilgd t’a Dorkas ra tʋmda wʋsg tigingã pʋgẽ? b) A Dorkas maan-neerã woma bi-bʋse?

13 Pag a ye yʋʋr sẽn boond t’a Dorkas bɩ a Tabita n da vɩ Zope sẽn da yaa koom noor tẽng sẽn da be Zerizalɛm rɩtg sẽnesã. Biiblã sẽn gomd a yell n yaool n pa gomd a sɩd yellã wilgdame tɩ tõe tɩ wakat kãng t’a ra vɩ a ye. A Dorkas ra “maana tʋʋm-sõma wʋsg n sõng naong rãmba.” A ra maanda fut wʋsg n kõt pʋg-kõap la neb a taab sẽn da pa são, tɩ woto kɩt tɩ b ra nong-a wʋsgo. Rẽ n so t’a sẽn wa n lʋɩ bãag tɩ tũ ne a yõorã, tigingã tõr tʋm tɩ b tɩ bõos a Pɩɛɛr t’a wa vʋʋg b saam-bi-pog-nongrã n kõ-ba. A Dorkas vʋʋgrã kibar sẽn saag Zope soolmẽ wã, kɩtame tɩ wʋsg lebg tẽedba. (Tʋʋ. 9:36-42) A Dorkas sẽn da nong nebã yĩnga, tõe t’a paam n sõnga nin-kãens kẽer meng hal tɩ naf-ba.

14. Bõe n kɩtd tɩ kiris-neb nins sẽn vɩ b ye wã teegd a Zeova ne b sũur fãa?

14 Wala a Ann la a Dorkase, rũndã-rũndã, tigims wʋsg pʋsẽ, kẽer yʋʋm vẽsgame tɩ b ket n nan pa kẽ kãadem, wall b reng n zĩnda ne neda, n wa lebg b yembre. Tõe tɩ kẽer pa paam ned sẽn zems ne-b n na n kẽ kãadem ye. Sãnda yaa b kãadem n kao, wall yaa b to wã n maan kaalem. Kiris-nin-kãensã fãa sẽn pa tar pag bɩ sɩd b sẽn na n wilgd b zu-loeesã, b minim n teegda a Zeova zãng-zãnga. (Yel. 16:3) Saam-bi-poak a ye sẽn pa kẽ kãadem t’a yʋʋr boond t’a Silvia tʋma Betɛllẽ hal sẽn yɩɩd yʋʋm 38. A tagsdame t’a sẽn vɩ a yembrã sɩd yaa bark tɛkẽ. A yeela woto: “Yaa sɩd tɩ wakat ninga, m sẽn yaa m yembrã mi n sãamda m sũuri. M mi n sokda m meng woto: ‘Ãnda n na n keng-m daoodo?’ ” La a paasa woto: “Mam sẽn kɩs sɩd t’a Zeova mii mam sẽn datã n yɩɩd mam mengã, kɩtame tɩ m maneg n teegd-a ne m sũur fãa. Sɩd me, wakat ninga, sõngrã mii n tũu ne bũmb mam sẽn da pa tẽede.” Woto wilgdame tɩ d sã n pʋʋs a Zeova n kos sõngre, a leokd-d-la ne manesem sẽn sɩd wilgd t’a nong-d lame, tɩ kɩtdẽ tɩ d yamã gãe bãane.

15. Wãn to la kiris-neb nins sẽn pa kẽ kãadmã tõe n ‘pak b sũurã yaleng’ n wilg b nonglem?

15 Ned sã n vɩ a yembre, kõt-a-la weer t’a tõe n ‘pak a sũurã yaleng’ n wilg nebã a nonglem. Sebr Sõng pʋgẽ wã, 2 Korẽnt dãmb 6: 11-13 wã yeta woto: “D ka gom-y ne zoe-nif ye, Korẽnt dãmba, d laka d sũur zãng n wilg-yã. D sũurẽ wã weer be y yĩnga, yaa y meng sũurẽ la weer paoogda. Lebs-y tõnd d yel-sõmde; m gomda ne yãmb wala m kamba, m kot-y lame tɩ y pak y  sũurã yalengo.” Saam-bi-poak a ye sẽn pa kẽ kãadem t’a yʋʋr boondẽ t’a Jolene sẽn yaa so-pakd na maan yʋʋm 34 yeela woto: “Mam modgame n yõg zood sõma ne neb buud toor-toore, pa ne m dog-taas bal ye. F sã n pa kẽ kãadem, f sɩd tara sẽk n na n tʋm a Zeova yĩnga, f roagdbã, f tẽed-n-taasã la neb a taab yĩnga. Mam yʋʋmã sẽn vẽsgdã, m sẽn vɩ m ye wã maneg n kõt-m-la sũ-noogo.” D tẽed-n-taas nins sẽn kʋʋlã, koms-rãmbã, roagdb nins sẽn wubd b kambã b ye wã, kom-bɩɩsã, la tigingã neb a taabã sũy sɩd nooma ne sẽn pa kẽ-b kãadmã sẽn teend-b to-to wã. Sɩd me, d sã n sõngd d taabã n wilgdẽ tɩ d nong-b lame, d sũur nooma ne d menga. Rẽ yĩnga, yãmb me tõe n ‘paka y sũurã yaleng’ n wilg y taabã y nonglem bɩ?

Y sã n yãka yam n pa na n tol n kẽ kãadem

16. a) Bõe yĩng t’a Zezi pa tol n kẽ kãadem? b) Wãn to la a Poll tʋm ne a rakõtã sõma?

16 A Zezi pa tol n kẽ kãadem ye. A ra segd n segla a meng n wa tõog n tʋm tʋʋmd ning Wẽnnaam sẽn bobl-a wã, la a modg n tʋm-a. Tʋʋm kãng yĩnga, a toga soay n zãag zĩiga, a ra yikda pĩnda, la a tʋmd n zʋʋgd zĩig me. A wa n pʋd n sak n kiime tɩ yɩ maoongo. La yaa a sẽn da yaa rakõorã n sõng-a t’a tõog n maan dẽ fãa. Tʋm-tʋmd a Poll me toga soaya, n maan kɩlo tusa, la a seg zu-loees toor-toor a tʋʋmdã pʋgẽ. (2 Kor. 11:23-27) D pa mi a Poll sã n da kẽe kãadem n yaool n wa lebg rakõor ye. La sẽn yaa a soab me, a sẽn lebg tʋm-tʋmdã tɛka, a kell n yãka yam n zĩnd a ye. (1 Kor. 7:7; 9:5) Wẽnnaam tʋʋmdã na kẽng taoor yĩnga, a Zezi ne a Poll fãa sagla kiris-nebã tɩ sã n tõe bɩ b rɩk bãmb togs-n-taare. La baasgo, b ned baa a ye pa yeel tɩ kiris-ned sã n dat n tʋm Wẽnnaam tʋʋmdã, yaa tɩlae t’a yɩ rakõor ye.—1 Tɩm. 4:1-3.

17. Wãn to la neb kẽer dɩkd a Zezi ne a Poll naoore, la bõe yĩng tɩ d tõe n kɩs sɩd t’a Zeova sũur nooma ne-ba?

17 Rũndã-rũndã, kiris-neb kẽer me yãka yam n pa na n kẽ kãadem, sẽn na yɩl n tõog n tʋm Wẽnnaam tʋʋmdã sõma. A Harold, saam-biig ning yell d sẽn gom sɩngrẽ wã tʋma Betɛllẽ n maan sẽn yɩɩd yʋʋm 56. Ad a sẽn yeele: “Mam sẽn kẽ Betɛllẽ wã, sẽn wa na n ta yʋʋm piiga, mam yãa neb wʋsg sẽn kẽ kãadem sẽn bas tʋʋmdã, laafɩ kaalem yĩng wall b sẽn segd n tɩ zã b roagdb sẽn kʋʋl yĩnga. Mam ba wã ne m ma wã fãa ra zoe n maana kaalem. Sẽn paase, mam nonga Betɛllẽ wã tʋmb hal wʋsgo. Rẽ kɩtame tɩ m zoet m na n kẽ kãadem tɩ wa yɩ sabab tɩ m bas m tʋʋmdã.” Saam-bi-poak yʋʋr sẽn boond t’a Margaret n yaa so-pakd na maan yʋʋm wʋsg me yeela woto: “Mam paama segb naoor wʋsg n da tõe n kẽ kãadem, la m basame tɩ looge. M sẽn da ya m ye wã kɩtame tɩ m tar sẽk n tõe n moon koɛɛgã wʋsgo, tɩ ra kõt-m sũ-noogo.” Yaa vẽeneg t’a Zeova pa na n tol n yĩm ned ning fãa sẽn sak n mong a meng woto tũudum hakɩkã yĩng yell ye.—Karm-y Ezai 56:5.

Rɩ-y y rakõtã yõod sõma

18. Wãn to la tigingã neb tõe n keng sẽn pa kẽ-b kãadmã raood la b teel-ba?

18 Segdame tɩ d pẽg kiris-neb nins sẽn pa kẽ kãadem n tʋmd a Zeova tʋʋmdã ne b sũur fãa wã, la d keng b raoodo. D nonga b ned kam fãa a zʋg-sõma wã yĩnga, la d sũur noom ne-b me, b sẽn tʋmd wʋsg tigingã pʋgẽ wã yĩnga. D sã n tar manesem sẽn wilgd tɩ d sɩd yaa b ‘ba-bi-rap la b ba-bi-pogse, b ma rãmb la b kamba,’ b sũy pa  na n tol n sãam b sẽn vɩ b yembrã yĩng ye.—Karm-y Mark 10:28-30.

19. Bõe la y tõe n maan n tõog n dɩ y rakõtã yõod sõma?

19 Y sã n yãka yam n pa kẽ kãadem wall yaa bʋʋm toor-toor n kɩt tɩ y vɩ y yembre, pĩnd wẽndẽ la rũndã-rũndã neb nins yell d sẽn gomã kibay wilgdame tɩ y tõe n kɩtame tɩ y vɩɩmã tall bark la a kõt-y sũ-noogo. Ne neb kẽere, rakõtã yaa wa kũun b sẽn da gẽegde. La sãnda nengẽ, a yaa wa kũun sẽn ling-ba. Kẽer yãta a yõodã zĩig pʋgẽ, la sãnda yaa kaoos zugẽ la b wat n yã a yõodã. La woto fãa bee ne tõnd sẽn get rakõtã to-to wã n yɩɩda. Bõe la y tõe n maan n tõog n dɩ y sẽn vɩ y yembrã yõod sõma? Bao-y n paas-y zood ning y sẽn tar ne a Zeova wã, tʋmd-y-yã a tʋʋmdã wʋsgo, la y wilgd nebã y nonglem. Wala kãadmã, rakõtã tõe n naf-y lame, y sã n get kũun-kãngã wa Wẽnnaam sẽn get-a to-to wã la y tʋmd ne-a sõma.

Y tẽrame bɩ?

• Bõe n kɩt tɩ d tõe n yeel tɩ rakõtã yaa kũuni?

• Y sã n yaa bi-bɩɩga, wãn to la y tõe n dɩ y rakõtã yõodo?

• Segb-bʋs la sẽn pa kẽ-b kãadmã tar n tõe n bao a Zeova zood sõma, la b wilg nebã b nonglem?

[Zãmsgã sogsgã]