Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

D baood a Zeova barkã ne d sũy fãa

D baood a Zeova barkã ne d sũy fãa

 D baood a Zeova barkã ne d sũy fãa

“[Wẽnnaam] yaa neb nins sẽn baood bãmbã roanda.”—HEB. 11:6.

1, 2. a) Bõe la neb kẽer maand n baood Wẽnnaam barka? b) Bõe yĩng tɩ yaa tɩlae ne tõnd tɩ d bao a Zeova barka?

NEB wʋsg tẽedame tɩ ned sã n tar arzɛka, zags la mobila n vɩ naar pʋgẽ, Wẽnnaam ninga a soabã barka. Tũudum toor-toor taoor dãmb nong n ningda neba, rũms la teed kẽer barka. Neb kẽer togda soay n kẽnd pʋʋsg zĩisẽ, n tẽed tɩ woto la b na n paam tɩ Wẽnnaam ning-b barka. Nanambs kẽer me mi n pʋʋsda Wẽnnaam n kot-a t’a ning b nin-buiidã barka. Yãmb tagsdame tɩ nebã sẽn kot woto wã zemsame bɩ? Wẽnnaam deegda b kosgã bɩ? Ãnd soab n paamd Wẽnnaam barka, la bõe yĩnga?

2 A Zeova reng n togsame tɩ yaoolem dayã sasa, buud toɛy-toɛy neb sẽn yaa a nin-buiidu, sẽn yaa yɩlem la sẽn baood laafɩ na n moona Rĩungã koe-noog dũniyã gill zugu, baa ne nebã sẽn na n kisg-b la b nams-bã. (Ezai 2:2-4; Mat. 24:14; Wil. 7:9, 14) Tõnd sẽn yaa nin-kãensã wã yĩnga, d rata Wẽnnaam barka. Pʋd n yaa tɩlae tɩ d paam rẽ, sẽn na yɩl n tõog n tʋm a Zeova tʋʋmdã. (Yɩɩl 127:1) La d maanda wãn n paam Wẽnnaam barka?

Wẽn-sakdbã paamda bark wʋsgo

3. Israɛll nebã sã n da sak Wẽnnaam, bõe la b ra na n paame?

3 Karm-y Yelbũn 10:6, 7. Nand tɩ Israɛll nin-buiidã kẽ kãabg tẽngã pʋgẽ, a Zeova wilg-b-la bark nins b sẽn na n paame, b sã n sak a noyã. (Tõo. 28:1, 2) Vẽenega, a Zeova ra na n sɩd ninga a nin-buiidã bark wʋsgo. Neb nins sẽn da na n sak a Zeova wã ra pa tõe n pa paam a barkã ye.

4. Sak Wẽnnaam ne f sũur fãa wã rat n yeelame tɩ bõe?

4 Bõe la Israɛll nebã ra segd n maan tɩ wilg tɩ b yaa wẽn-sakdba? Wẽnnaam Tõogã ra wilgame tɩ b sã n da pa sak Wẽnnaam ‘ne sũ-noog la ne b sũyã fãa,’ a sũur ra pa na n yɩ noog ne-b ye. (Karm-y Tõod 28:45-47.) A Zeova sẽn segd ne sakr ningã pa sak noy sẽn yaa tɩlae tɩ d sak wa sẽn mi n yaa to-to ne rũmsã la zĩn-dãmbã ye. (Mark 1:27; Zak 3:3) Ned sã n sakd Wẽnnaam ne a sũurã fãa, yaa a sẽn nong-a wã yĩnga. Nin-kãng sũur nooma ne a sẽn sakd a Zeova wã, a sẽn kɩs sɩd t’a Zeova noyã pa zɩɩbã, la t’a “yaa neb nins sẽn baood bãmbã roandã” yĩnga.—Heb. 11:6; 1 Zã 5:3.

5. Ned sã n da kɩs sɩd ne a Zeova sẽn da pʋlem bũmb ningã, wãn to la ra na n sõng-a t’a tũ noor ning sẽn be Tõod 15:7, 8 pʋgẽ wã?

5 D ges ned sẽn da tõe n wilg wẽn-sakr a woto buud to-to, a sã n da tũud noor ning sẽn be Tõod 15:7, 8 wã. (Karm-y.) Ned sã n da sakd no-kãngã ne rok-m-zugẽ bala, yaa sɩd t’a na n sõnga naong rãmbã. La rẽ yĩnga woto ra na n waa ne zems-n-taar hakɩk Wẽnnaam nin-buiidã sʋk sɩda? La sẽn yɩɩd fãa, rẽ yĩnga woto ra na n wilgame t’a soabã kɩsa sɩd t’a Zeova tõe n gesa a nin-buiidã yelle, la tɩ yẽ mengã sũur yaa noogo, a sẽn tõe n tũnug ne rẽ n wilg t’a yaa kõt wa a Zeova wã sɩda? Ra na n yɩɩ toogo! Ned sã n da sɩd yaa kõta, Wẽnnaam da nee rẽ. A ra pʋlmame t’a  na n ninga nin-kãngã sẽn maand bũmb ninsã fãa barka. (Tõo. 15:10) Ned sã n da tẽed pʋlen-kãngã, na n kɩtame t’a wilg rẽ ne a tʋʋmã, tɩ Wẽnnaam me ning-a bark wʋsgo.—Yel. 28:20.

6. Hebre dãmb 11:6 sõngda tõnd tɩ d bãng bõe?

6 Hebre dãmb 11:6 sẽn wilg tɩ d segd n kɩsa sɩd t’a Zeova yaa roandã toor sẽn ka be, a wilga bũmb a to d sẽn segd n maan tɩ Wẽnnaam ning-d barka. Vɛrse wã pʋgẽ, b wilgame t’a Zeova keooda neb nins ‘sẽn baood bãmbã.’ Gɛrk gom-bil ning b sẽn lebg tɩ “baoodã” rat n yeelame tɩ f modg wʋsgo, sẽn na yɩl n paam bũmb f sẽn date. Ad vɛrse kãngã sɩd kengda d raoodo! D sã n modg wʋsgo, d na n paama barka. Bala, yaa Wẽnnaam “sẽn ka tõe n yag ziri” wã n kõt barka. (Tɩt 1:2) Yʋʋm tusa wã sẽn loogã pʋgẽ, a sɩd wilgame tɩ d tõe n kɩsa sɩd ne a pʋlemsã. A gomd pa vaand ye. Pidsda kɛpɩ. (Ezai 55:11) Woto yĩnga, d tõe n kɩsa sɩd tɩ d sã n tall tẽeb hakɩka, a na n wa yɩɩ tõnd roanda.

7. Bõe la d tõe n maan n kɩs sɩd t’a Abrahaam yagengã maasem yĩnga, d na n paama barka?

7 Yaa a Zezi Kirist la a Abrahaam yagen-kãsengã, tɩ kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã yaa a Zezi yagen-taase. Wẽnnaam sẽn yaa a soab ning ‘sẽn bool-a bãmb tɩ b yi lik pʋgẽ n kẽ yẽ vẽenem kãsengã pʋgẽ wã’ yãk-b lame tɩ b moon yẽ “bõn-sõma wã fãa.” (Gal. 3:7-9, 14, 16, 26-29; 1 Pɩɛ. 2:9) D sã n pa sakd neb nins a Zezi sẽn yãk tɩ b ges a paoongã yellã, d pa tõe n paam zood sõma ne a Zeova ye. Sã n da pa tũ ne “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã” sõngre, d ra pa tõe n wʋm bũmb nins d sẽn karemd Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã võor ye. D ra pa na n bãng d sẽn tõe n tũ rẽ to-to me ye. (Mat. 24:45-47) D sã n tũud bũmb nins tõnd sẽn zãmsd Biiblã pʋgẽ wã, d tõe n kɩsa sɩd tɩ d na n paama Wẽnnaam barka.

D ning Wẽnnaam daabã d yamẽ

8, 9. Bõe la wẽn-sakd a Zakoob maan n wilg t’a kɩsa sɩd ne Wẽnnaam sẽn da pʋlem bũmb ningã?

8 B sẽn yeel tɩ d segd n modga wʋsg n yaool n paam Wẽnnaam barkã tẽegda tõnd wẽn-sakd a Zakoob yelle. A ra pa mi Wẽnnaam sẽn da na n pids bũmb ning a sẽn da pʋlem a Abrahaamã to-to ye. La a ra kɩsa sɩd t’a Zeova na n kɩtame tɩ yẽ yaabã yagens sɩd lebg wʋsgo, hal n wa lebg bu-kãsenga. Rẽ kɩtame tɩ yʋʋmd 1781 sẽn deng a Zezi rogmã sasa, a Zakoob tog sor n kẽng Harã n na n tɩ bao paga. Pa pag sẽn na n sak n zĩnd ne-a bal la a kẽng n na n tɩ bao ye. A ra baooda pag sẽn tũud a Zeova ne a sũur fãa, la sẽn na n sõng-a n wʋb b kambã sõma.

9 D miime t’a Zakoob tɩ sega a Rasɛll a sẽn da kĩ ne wã. A wa n nonga a Rasɛlle, n sak n na n tʋm yʋʋm a yopoe n kõ a Labã sẽn yaa a Rasɛll ba wã, sẽn na yɩl n paam t’a Rasɛll lebg a paga. Kiba-kãngã pa neb a yiib sẽn nong taab kibar bal ye. Yaa vẽeneg t’a Zakoob ra mii Wẽnnaam sẽn yaa Saasẽ-pãng-soabã sẽn da pʋlem a yaab a Abrahaam bũmb ningã, n wa lebs n togs a ba a Izaakã. (Sɩng. 18:18; 22:17, 18; 26:3-5, 24, 25) A Izaak me yeela a biig a Zakoob woto: “Bɩ Wẽnnaam sẽn-tõe-fãa ning fo zug barka, n kõ foom dogem sẽn tar barka, tɩ fo lebg buud wʋsgo. Wẽnd na kõ foom ne f yagensã fãa a Abrahaam barkã, tɩ f soog soolem ning fo sẽn yaa sãanã, Wẽnnaam sẽn kõ a Abrahaamã.” (Sɩng. 28:3, 4) Rẽnd a Zakoob sẽn maan modgr woto fãa sẽn na yɩl n paam pʋg-sõng n wa rog kambã wilgdame t’a ra kɩsa sɩd ne a Zeova sẽn togs bũmb ningã.

10. Bõe yĩng t’a Zeova sak n ning a Zakoob barka?

10 A Zakoob ra pa baood arzɛk wʋsg sẽn na yɩl t’a zakã rãmb vɩɩmd naar pʋgẽ ye. Sẽn da pak-a n yɩɩd yaa a Zeova sẽn da pʋlem bũmb ningã, la rẽ sẽn da na n pids  to-to wã. Baa a Zakoob sẽn seg zu-loees buud toor-toorã, a ra tʋll n maana a sẽn tõe fãa, sẽn na yɩl tɩ Wẽnnaam ning-a barka. A kell n maana woto n tãag a kʋʋlem, t’a Zeova me ning-a bark rẽ yĩnga.—Karm-y Sɩngr 32:24-29.

11. Bõe la d segd n maan n wilg tɩ d kɩsa sɩd ne Wẽnnaam sẽn pʋlem bũmb ninsã?

11 Tõnd pa mi a Zeova pʋlemsã fãa sẽn na n pids ball-ball to-to, wa a Zakoob me sẽn da pa mi wã. La d sã n zãmsd Wẽnnaam Gomdã, d na n bãnga yɛl kẽer sẽn na n zĩnd a ‘Zeova daarã’ sasa. (2 Pɩɛ. 3:10, 17) Wala makre, d pa mi ra-kãng sẽn na n wa daar ningã takɩ, la d miime t’a taa n saame. D kɩsa sɩd ne Wẽnnaam Gomdã sẽn yet tɩ d sã n moon koɛɛgã neer wakat bilf ning sẽn ketã sasa wã, d na n fãaga d meng la d fãag sẽn kelgd-b tõndã.—1 Tɩm. 4:16.

12. D tõe n kɩsa sɩd ne bõe?

12 D miime tɩ dũniyã saab tõe n waa wakat buud fãa. Pa tɩlae t’a Zeova gũ tɩ ned kam fãa paam tɩ b moon-a koɛɛgã ye. (Mat. 10:23) Sẽn paase, d paamda sagls sẽn sõng-d tɩ d tõe n moon koɛɛgã sõma. Ne tẽebo, d tũnugda ne bũmb nins fãa d sẽn tar tɩ tõe n sõng tõnd koɛɛgã mooneg pʋgẽ wã n moond wa d sẽn tõe tɛka. Rẽ yĩnga, yaa wakat fãa la d na n paamd neb sẽn kelgd-d sõma bɩ? Sɩd-sɩda, d pa tõe n deng n bãng ned sẽn na n sak n kelg-d ye.  (Karm-y Koɛɛg Soab 11:5, 6.) Tõnd sẽn segd n maan bal yaa d moon koɛɛgã, la d kɩs sɩd t’a Zeova na n ning-d-la barka. (1 Kor. 3:6, 7) D tõe n kɩsa sɩd t’a nee modgr nins d sẽn maandã, la t’a na n tũnuga ne a vʋʋsem sõngã n wilg-d sore, d sã n wa rat sõngre.—Yɩɩl 32:8.

D kot Wẽnnaam a vʋʋsem sõngã

13, 14. Kaset bʋs n wilgd tɩ vʋʋsem sõngã tõe n sõnga Wẽnnaam nin-buiidã tɩ b paam minim?

13 D sã n wa tagsdẽ tɩ d pa na n tõog n tʋm tʋʋmd ninga, bɩ d pa tõe n moon koɛɛgã, bõe la d segd n maane? D segd n kosa a Zeova t’a kõ-d a vʋʋsem sõngã, tɩ sõng-d tɩ d paam minim a tʋʋmdã pʋgẽ n paase. (Karm-y Luk 11:13.) Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tõe n kɩtame tɩ ned paam minim wʋsg n tʋm tʋʋm toor-toore, baa a soabã yɛl la a minim sẽn da yaa to-to fãa. Wala makre, Israɛll nebã sẽn yi Eziptã poore, Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sõnga nin-kãensã sẽn da yaa pe-kɩɩmb la yembs n da pa tar minim zabr pʋgẽ wã tɩ b tõog b bɛɛbã. (Yik. 17:8-13) Rẽ poor bilfu, vʋʋsem sõngã kɩtame t’a Betsalɛll ne a Oholiab paam minim n tõog n ti sɛk-roogã wa Wẽnnaam sẽn da wilg b sẽn da segd n ti-a to-to wã, hal tɩ ra be rasãnde.—Yik. 31:2-6; 35:30-35.

14 Sẽn wa n lebg tɩlae tɩ Wẽnnaam siglgã sɩng sɛb yiisg a toorã, vʋʋsem sõngã sẽn tar pãng wʋsgã sõnga Wẽnnaam nin-buiidã tɩ b paam minim sɛbã yiisg wɛɛngẽ. Wala makre, saam-biig a Robert Martin sẽn da get sɛbã yiisg tʋʋmd yell wakat kãngã wã gʋlsa lɛtr n wilg b sẽn tõog n maan bũmb ning sɩngrẽ wã n tãag yʋʋmd 1927 wã. A yeela woto: “Soaalã paka kʋɩlengã wakat sẽn zemse, tɩ kɩt tɩ d paam masĩn bedr sɛbã yiisg yĩnga, baa ne d sẽn da pa mi b sẽn maan-a to-to la d sẽn na n tʋm ne-a to-to wã. La Soaalã yẽ mii a sẽn na n sõng neb nins sẽn kõt b mens zãng a tʋʋmdã pʋgẽ wã to-to tɩ b paam minim. . . . Semen a wãn poor bala, d tõogame tɩ masĩnã sɩng tʋʋma, hal n ket n tʋmdẽ. D tõogame tɩ masĩnã tʋmd tʋʋm a maand-bã sẽn da pa mi t’a tõe n tʋmame menga.” Hal n tãag rũndã, a Zeova ket n ningda modg-kãens buudã barka.

15. Wãn to la Rom dãmb 8:11 wã tõe n keng ned sẽn be kʋɩɩbg taoor raoodo?

15 A Zeova vʋʋsem sõngã sõngda tõnd ne manesem buud toor-toore. Neb nins fãa sẽn tũud Wẽnnaamã tõe n paama a vʋʋsem sõngã tɩ sõng-b tɩ b tõog zu-loe-kãsems menga. La bũmb sã n wa rat n kʋɩɩb-do, bõe  la d segd n maane? A Poll sẽn togs bũmb ning tɩ be Rom dãmb 7:21, 25 la sak a 8:11 pʋgẽ wã tõe n kenga d raoodo. Hakɩka, a soab ning sẽn vʋʋg a Zezi wã vʋʋsem sõngã tõe n sõng-d lame tɩ d paam pãnga, n tõog d yĩngã tʋlsem d sẽn maood ne wã. Yaa ne kiris-neb sẽn paam vʋʋsem sõng zaeeb la a Poll sẽn da gomdã, la yaa saglg sẽn tõe n sõng Wẽnnaam nin-buiidã fãa. Sẽn na yɩl n paam vɩɩm sẽn ka sɛtã, d fãa segd n tẽe Kiristã, n modgd n tõogd d yĩngã tʋls-wẽnsã, la d sakd vʋʋsem sõngã sor-wilgri.

16. Bõe la d segd n maan n paam tɩ Wẽnnaam kõ-d a vʋʋsem sõngã?

16 Rẽ yĩnga d tõe n gũume tɩ Wẽnnaam kõ-d a vʋʋsem sõngã tɩ pa tũ ne tõnd mengã modgr bɩ? Abada! D sẽn segd n pʋʋsd Wẽnnaam n kot vʋʋsem sõngã toor sẽn ka be, segdame me tɩ d zãmsd Wẽnnaam Gomdã vʋʋsem sõngã sẽn vẽneg tɩ b gʋlsã sõma. (Yel. 2:1-6) Sẽn paase, d tõe n paama Wẽnnaam vʋʋsem sõngã ne tigingã maasem. D sã n kẽnd tigissã wakat fãa, d wilgdame tɩ d tʋllame n “kelg bũmb nins sɩɩg sõng sẽn togsd [tigimsã, NW ].” (Wil. 3:6) D segd n sikda d mens n tũud bũmb nins d sẽn zãmsdã me. Sɩd me, Wẽnnaam kõta a vʋʋsem sõngã “neb nins sẽn sakd bãmbã.”—Tʋʋ. 5:32.

17. D tõe n dɩka Wẽnnaam sẽn ningd d modgrã bark to-to wã n mak ne bõe?

17 Yaa sɩd tɩ d segd n modgame sẽn na yɩl tɩ Wẽnnaam ning-d barka. La d segd n tẽegame tɩ pa d modgrã yĩng bal n kɩt t’a Zeova kõt a nin-buiidã bõn-sõma woto fãa wã ye. D tõe n dɩka Wẽnnaam sẽn ningd tõnd modgrã bark sẽn nafd tõnd to-to wã n mak ne rɩ-sõng sẽn nafd tõnd yĩngã to-to wã. Wẽnnaam sẽn naan tõnd yĩngã to-to wã kɩtame tɩ d sã n dɩt rɩɩb bɩ noom-do, tɩ d yĩngã me tõe n yãk bõn-sõma rɩɩbã pʋgẽ. Yaa Wẽnnaam n kõt-d rɩɩbã me. D pa tolg n mi sẽn sɩngd to-to tɩ bõn-sõma wã wa be rɩɩbã pʋgẽ wã ye. D leb n pa mi rɩɩbã d sẽn dɩtã sẽn sõngd d yĩngã to-to t’a tõe n maan bũmb toor-toorã ye. D miime bal tɩ rɩɩb nafda d yĩngã, tɩ yaa tɩlae tɩ d rɩtẽ. D sẽn dɩt rɩɩb ninsã sã n yaa rɩ-sõma, nafda d yĩngã n yɩɩda. Woto me, a Zeova wilga d sẽn segd n maan bũmb nins n wa paam vɩɩm sẽn ka sɛtã. A kõta tõnd sõngr ning sẽn yaa tɩlae sẽn na yɩl tɩ d tõog n maan bõn-kãensã me. Vẽenega, a Zeova sõngda tõnd wʋsg tɩ kɩt t’a segd ne pẽgre. Baasgo, sẽn na yɩl n paam Wẽnnaam barka, d segd n sakda a sor-wilgrã la d maand a raabã.—Aze 2:18, 19.

18. Bõe la y yãk yam n na n maandẽ, la bõe yĩnga?

18 Woto yĩnga, bɩ y tʋmd tʋʋm nins fãa b sẽn bobend-y-yã ne y sũur fãa. Wakat fãa bɩ y teegd a Zeova t’a sõngd-y tɩ y tõogd n pidsd tʋʋmdã. (Mark 11:23, 24) Y sã n maand woto, bɩ y kɩs sɩd tɩ “ned ningã sẽn baooda, a na yã.” (Mat. 7:8) Kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã na n kẽnga saasẽ n tɩ paam “vɩɩm maanfo.” (Zak 1:12) Neb nins Kiristã sẽn boond t’a “piis a taabã” sẽn modgd sẽn na yɩl n paam Wẽnnaam bark a Abrahaam yagengã maasem yĩngã na n wa paame t’a Zezi yeel-b woto: “Wa-yã, yãmb dãmb sẽn tar m Ba barka. Bɩ y reeg soolem ningã sẽn segl yãmb yĩng hal dũniyã naaneg wakatã.” (Zã 10:16; Mat. 25:34) Vẽenega, “Neb nins Wẽnnaam sẽn ningd b zut barkã na n sooga tẽngã, . . . bãmb na n zĩnda a zug wakat sẽn ka sɛta.”—Yɩɩl 37:22, 29.

Y tõe n wilga a võor bɩ?

• Sak Wẽnnaam ne f sũur fãa rat n yeelame tɩ bõe?

• Bõe la d segd n maan n paam Wẽnnaam barka?

• Wãn to la d tõe n paam Wẽnnaam vʋʋsem sõngã, la wãn to la vʋʋsem sõngã tõe n sõng-do?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto rãmba, seb-neng 12]

A Zakoob maoa ne malɛk sẽn na yɩl n paam a Zeova barka.

Yãmb me maanda modgr woto bɩ?

[Foto, seb-neng 13]

Wẽnnaam vʋʋsem sõngã kɩtame t’a Betsalɛll ne a Oholiab paam minim