Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Vʋʋsem sõngã feesda Wẽnnaam yel-zulumsã

Vʋʋsem sõngã feesda Wẽnnaam yel-zulumsã

 Vʋʋsem sõngã feesda Wẽnnaam yel-zulumsã

“Sɩɩg sõng feesda bũmb fãa, baa Wẽnnaam [yel-zulumsã].”—1 KOR. 2:10.

1. Pipi Korẽnt dãmb 2:10 soabã pʋgẽ, bõe la a Poll yeel vʋʋsem sõngã wɛɛngẽ, la rẽ wata ne sogs-bʋse?

TÕND sẽn paamd a Zeova vʋʋsem sõngã sõngrã sɩd yaa bark tɛk n kõ-do! Sɩd me, Biiblã pʋgẽ, b mi n boola vʋʋsem sõngã tɩ sõngda, la b mi n bool-a me tɩ kũuni. B mi n yetame me t’a kɩta kaseto, wall t’a yõkda Wẽnnaam sɛɛg tõnd yĩnga. (Zã 14:16; Tʋʋ. 2:38; Rom 8:16, 26, 27) Tʋm-tʋmd a Poll wilga bõn-kãseng a to me vʋʋsem sõngã sẽn maande. A yeela woto: “Sɩɩg sõng feesda bũmb fãa, baa Wẽnnaam [yel-zulumsã].” (1 Kor. 2:10) Sɩd me, yaa ne vʋʋsem sõngã maasem la a Zeova sõngd a nin-buiidã tɩ b wʋmd a goamã võore. Sã n da pa tũ ne sõng-kãngã, d ra na tõog n bãng bũmb nins fãa d sẽn mi a Zeova raabã wɛɛngẽ wã sɩda? (Karm-y 1 Korẽnt dãmb 2:9-12.) La sogs-kãensã n wat d yamẽ: Wãn to la vʋʋsem sõngã feesd Wẽnnaam yel-zulumsã? Yaa ne ãnd dãmb maasem la a Zeova vẽneg a yel-zulumsã pipi kiris-nebã wakatẽ? Wãn-wãn la vʋʋsem sõngã feesd Wẽnnaam yel-zulumsã rũndã-rũndã, la yaa ne ãnd rãmb maasem?

2. Yɛl a yiib bʋs la vʋʋsem sõngã ra na n maan n sõng a Zezi karen-biisã?

2 A Zezi wilga yɛl a yiib vʋʋsem sõngã sẽn na n maan n sõng a karen-biisã. A kũumã sẽn wa n kolgã, a yeela a tʋm-tʋmdbã woto: “Sõngdã sẽn yaa sɩɩg sõngo, m Ba sẽn na n tʋm ne mam yʋʋrã na n zãmsa yãmb bũmb fãa; la a na n tẽega yãmb bũmb nins fãa mam sẽn da togs yãmbã.” (Zã 14:26) Rẽnd vʋʋsem sõngã ra na n yɩɩ wa karen-saamba, la tẽegda. Wa karen-saamba, a na n sõng-b lame tɩ b wʋm yɛl võor b sẽn da pa wʋmde. A na n yɩɩ tẽegd me, n sõng-b tɩ b tẽeg  bũmb nins b sẽn da zãms-bã, la a sõng-b tɩ b bãng n tũ rẽ tɩ zemse.

Pipi kiris-nebã wakatẽ

3. A Zezi gom-bʋg n wilgd tɩ Wẽnnaam na n vẽnega a “yel-zulumsã” bilf-bilfu?

3 A Zezi mengã wilga a karen-biisã yel-paals Wẽnnaam la a raabã zugu. La baasgo, yɛl a taab n da ket b sẽn segd n bãnge. A yeela a tʋm-tʋmdbã woto: “Mam ket n tara bũmb wʋsg n dat n togs yãmba, la yãmb ka tõe n deeg bãmb masã ye. La Sõngdã sẽn yaa sɩd sɩɩgã sã n wa, bãmb na yãag yãmb sɩdã fãa pʋga.” (Zã 16:12, 13) Dẽnd a Zezi wilgame tɩ yaa ne vʋʋsem sõngã maasem la Wẽnnaam na n vẽneg a yel-zulumsã bilf-bilfu.

4. Yʋʋmd 33 Pãntekotã sasa, wãn to la vʋʋsem sõngã yɩ karen-saamb la tẽegda?

4 “Sɩd sɩɩgã” waa yʋʋmd 33 Pãntekotã sasa. Yɩɩ wakat kãng la Wẽnnaam pʋdg vʋʋsem sõngã a Zezi karen-biis 120 zugu, b sẽn da wa n tigim taab Zerizalɛm. Yɛl toor-toor sẽn wilgd rẽ n maan tɩ nebã wʋm la b yã. (Tʋʋ. 1:4, 5, 15; 2:1-4) Baraare, karen-biisã fãa sɩnga “Wẽnnaam tʋʋm-kãsemsã” yell goam ne gom-zẽna. (Tʋʋ. 2:5-11)Wakat ra taame tɩ b na n wʋm bõn-paalg võore. Bala no-rɛɛs a Zoɛll da pĩnd n togsame tɩ neb n da na n wa paam vʋʋsem sõngã. (Zoɛll 3:1-5) Kʋʋngã yãa bãngr-gom-kãng pidsg tɩ ling-ba, bala b ra pa mi tɩ na n yɩɩ woto ye. Rẽ n so tɩ tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr lʋɩ a taabã taoor n na n wilg kʋʋngã a võore. (Karm-y Tʋʋm 2:14-18.) Wakat kãnga, vʋʋsem sõngã yɩɩ wa karen-saamba, n wilg a Pɩɛɛr tɩ bũmb ning sẽn maanã yaa a Zoɛll bãngr-gomdã pidsgu. La baraare, vʋʋsem sõngã yɩɩ tẽegd me, bala a Pɩɛɛr pa tẽeg a Zoɛll bãngr-gomdã yell bal ye. A tẽega a Davɩɩd yɩɩl a yiib me yelle. (Yɩɩl 16:8-11; 110:1; Tʋʋ. 2:25-28, 34, 35) Kʋʋngã sẽn yã la b wʋm bũmb ninsã sɩd ra yaa Wẽnnaam yel-zulumsi.

5, 6. a) Yʋʋmd 33 Pãntekotã poore, sogs-bʋs sẽn tar yõod kaool-paalgã wɛɛngẽ la b ra segd n leoke? b) Yɩɩ ne ãnd dãmb maasem, la wãn-wãn la b leok-ba?

5 La yɛl a taab n da ket tɩ pipi kiris-nebã segd n wʋm b võore. Wala makre, yɩɩ Pãntekotã tɛk la b sɩng kaool-paalgã yõod rɩɩbo. La rẽ yĩnga yaa zʋɩf rãmbã la neb nins sẽn da tuub n sakd b tũudmã bal n da na n dɩ a yõodã bɩ? Bu-zẽmsã neb me ra tõe n paam n kẽe kaool-paalgã pʋgẽ n paam vʋʋsem sõngã zaeeb bɩ? (Tʋʋ. 10:45) Rẽ yĩnga bu-zemsã rap sã n da rat n lebg kiris-neba, na n yɩɩ tɩlae tɩ b reng n kẽ bãong la b sak a Moiiz Tõogã bɩ? (Tʋʋ. 15:1, 5) Sogs-kãensã leokr da tara yõod wʋsgo. A Zeova vʋʋsem sõngã ra segd n vaeesa yel-kãensã sẽn da zulmã. La ra na n yɩɩ ne ãnd dãmb maasem la a na n vẽneg yel-kãense?

6 Yaa saam-biis la b yãk tɩ b lʋɩ tigingã taoor n bao b leoore. Siglgã taoor-lʋɩtb Sull sẽn wa n zĩnd n na n ges bu-zẽmsã rap sã n segd n kẽe bãongã, a Pɩɛɛr ne a Poll la a Barnabas zĩnda b sʋka, n togs kibay sẽn wilgd t’a Zeova sakda bu-zẽmsã a nin-buiidã sʋka, baa b sẽn pa kẽ bãongã. (Tʋʋ. 15:7-12) Siglgã taoor-lʋɩtb Sull sẽn kelg-b n sa, b vaeesa Biiblã babg ning b sẽn da gʋls ne hebre wã, la ne vʋʋsem sõngã maasem, b tõog n welga yellã. Dẽ poore, b gʋlsa lɛta n tool tigimsã n wilg bũmb nins b sẽn segd n maane.—Karm-y Tʋʋm 15:25-30; 16:4, 5; Ef. 3:5, 6.

7. Yɩɩ ne bõe maasem la Wẽnnaam vẽneg a yel-zulumsã?

7 Ne a Zã, a Pɩɛɛr, a Zak la a Poll lɛta wã Wẽnnaam sẽn kɩt tɩ b gʋlsã maasem, yɛl a taab me võor la b wa n wʋme. La b sẽn wa n gʋls Biiblã sɛbã fãa n sa wã, Wẽnnaam pa le taas a nin-buiidã bãngr goama, wall a maan yel-soalem n vẽnegd b yamã ye. (1 Kor. 13:8) La rẽ yĩnga vʋʋsem sõngã ra na n kell n tʋma wala karen-saamb la tẽegd bɩ? A ra na n kell n sõnga kiris-nebã tɩ b vaees Wẽnnaam yel-zulumsã bɩ? Bãngr-goamã wilgame t’a na n kell n maana woto.

 Saabã wakat sasa

8, 9. Yaa ãnd dãmb la sẽn na n “yãg” ne Wẽnnaam bãngrã saabã wakatã?

8 Malɛk a ye n da gom saabã wakat yell n yeel woto: “Yam dãmbã na n pɩla wa sa-gãongã. La neb nins sẽn kɩtd tɩ neb wʋsg lebg nin-tɩrsã na n pɩla wa ãds wakat fãa n ka tol n bas ye. . . . La bãngrã na n paasa wʋsgo.” (Dan. 12:3, 4) Yaa ãnd dãmb la yam dãmb sẽn na n pɩlã? A Zezi yel-bũnd ning pʋgẽ a sẽn gom ki la nadens yellã, a yeela bũmb sẽn wilgd nin-kãensã sẽn yaa neb ninsi. A sẽn wa n gomd “dũniyã sɛɛb” yellã, a yeela woto: “[wakat kãnga], nin-tɩrsã na n yãga wa wĩndga, bãmb Ba soolem pʋgẽ.” (Mat. 13:39, 43) A Zezi wilga a yel-bũndã võore, n yeel tɩ “nin-tɩrsã” yaa “soolmã kamba,” rat n yeel tɩ kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã.—Mat. 13:38.

9 Yaa sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã fãa la sẽn na n “yãgã” bɩ? D tõe n leokame tɩ n-ye. Bala kiris-nebã fãa segd n moona koɛɛgã la b maan karen-biisi, la b keng taab raood ne tigissã maasem me. La sẽn paam-b zaeebã ra na n lʋɩya taoor n kõ mak-sõngo. (Zak. 8:23) Sẽn paase, yel-zulums a taab me la b ra segd n vẽneg saabã wakate. Sɩd me, bãngr-goam nins a Daniɛll sẽn gʋlsã wʋsg võor da “solgame n pag” n gũud wakat kãnga. (Dan. 12:9) La  yaa wãn-wãna, la ne ãnd dãmb maasem la Wẽnnaam na n vẽneg-ba?

10. a) Rũndã-rũndã, yaa ne ãnd dãmb maasem la vʋʋsem sõngã vẽnegd Wẽnnaam yel-zulumsã? b) Wilg-y vʋʋsem sõngã sẽn sõng to-to tɩ b bãng a Zeova ro-kãsengã sẽn makd bũmb ningã.

10 Rũndã-rũndã, Biiblã gomd ning võor wʋmb wakat sã n wa ta, vʋʋsem sõngã sõngda “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã” taoor-lʋɩtbã Sull sẽn be Siglgã biru kãsengẽ wã tɩ b wʋme. (Mat. 24:45; 1 Kor. 2:13) Siglgã taoor lʋɩtb Sull neb fãa tigimda taab n get yɛl nins sẽn dat remsgã yelle. (Tʋʋ. 15:6) Rẽ poore, b togsda bũmb ning võor b sẽn wʋmã nebã fãa neer yĩnga. (Mat. 10:27) Tõe tɩ na n le wa yɩɩ tɩlae tɩ b vaees yɛl a taab n wʋm b võorã sõma n paase, la b na n maana rẽ me ne pʋ-peelem.—Ges-y zĩ-gũbrã:  “Vʋʋsem sõngã sẽn sõng to-to tɩ b bãng wẽnd-doogã sẽn makd bũmb ningã.”

Vʋʋsem sõngã sẽn sõngd tõnd to-to rũndã-rũndã

11. Wãn to la vʋʋsem sõngã sẽn sõngd tõnd tɩ d wʋmd Wẽnnaam yel-zulumsã võorã nafd kiris-nebã fãa?

11 Vʋʋsem sõngã sẽn sõngd tɩ d wʋmd Wẽnnaam yel-zulumsã võorã nafda kiris-nebã fãa. Wa pipi kiris-nebã, tõnd me zãmsda Biiblã tɩ vʋʋsem sõngã sõngdẽ tɩ d wʋmd d sẽn karemdã võor la d tũudẽ, la a mi n tẽeg-d goam kẽer d sẽn da zoe n bãnge. (Luk 12:11, 12) Pa tɩlae tɩ d reng n karem lekoll n zãag n yaool n tõog n wʋm Wẽnnaam yel-zulumsã võor b sẽn wilgd d sɛbã pʋsẽ wã ye. (Tʋʋ. 4:13) La bõe la d tõe n maan n paamd n wʋmd yel-kãens võor sõma n paasdẽ? D na n wilga sagls a wãn sẽn tõe n sõng-do.

12. Sasa bʋs la d segd n pʋʋs Wẽnnaam n kos a vʋʋsem sõngã?

12 D pʋʋsd Wẽnnaam n kot a vʋʋsem sõngã. D sã n wa rat n karem Biiblã wall “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩdã” sɛba, d segd n deng n pʋʋsa Wẽnnaam n kos a vʋʋsem sõngã. D segd n maana woto me baa d sã n wa yaa d yembre, wall yaa wakat bilf bal la d na n karme. Yaa vẽeneg tɩ pʋʋs-kãensã buudã sẽn wilgd tɩ d yaa sik-m-mens rãmbã na n noogda d saasẽ Ba wã sũuri. Wa a Zezi sẽn wilgã, d sã n pelg d pʋs n kos a Zeova a vʋʋsem sõngã, a na n kõ-d lame.—Luk 11:13.

13, 14. Wãn to la tigissã seglg tõe n sõng-d tɩ d wʋm Wẽnnaam yel-zulumsã võore?

13 D segd n segenda tigissã. Tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã kõt-d-la sagls sẽn yit Biiblã pʋgẽ wakat “sẽn zemse.” Tʋm-tʋmdã pidsda tʋʋm-kãnga n kõt-d sɛb toor-toore, la a sigind zãmsg na-kẽndɩ tɩ d tõe n paam tigissi. B sẽn kot saam-biisã dũniyã gill zug tɩ b zãms bũmb nins tigis-kãens sasa wã pa zaalem ye. Yaa yɛl tõnd sẽn sɩd segd n bãnge, la sẽn zems b wakate. (1 Pɩɛ. 2:17; Kol. 4:16; Ziid 3) D sã n modgd n tũud sagls nins d sẽn paamdã, d wilgdame tɩ d sakda vʋʋsem sõngã sor-wilgri.—Wil. 2:29.

14 D sã n wa segend tigissã, segdame tɩ d lakd Biiblã n karemd sõssã pʋsẽ vɛrse rãmb nins goam b sẽn pa gʋlsã, la d maood n bãngd b sẽn be sõsgã pʋgẽ wã võore. Woto na n kɩtame tɩ d maneg n wʋm Biiblã goam võor sõma n paase. (Tʋʋ. 17:11, 12) Vɛrse nins d sẽn  karemdã na n paa d yamẽ wã, tɩ vʋʋsem sõngã wa tõog n sõng-d tɩ d tẽeg-ba. Sẽn paase, d sã n nong n karemd vɛrse rãmbã Biiblã pʋgẽ, b zĩisã bãngr wat n lebga nana ne-do.

15. Bõe yĩng tɩ d segd n karemd seb-paalã fãa, la wãn to la yãmb maand rẽ?

15 Sebr sẽn yi fãa bɩ d modg n karm-a. Sõss kẽer sẽn be tõnd sɛbã pʋsẽ la b pa wɛgsd tigissẽ wã ye. La baasgo, yaa tõnd neer yĩng la b yiisd-ba. D segd n karemda baa sɛb nins b sẽn yiisd zãma wã yĩngã. Rũndã-rũndã vɩɩmã sẽn lebg zoees tɩ sẽkã paoong pa nana wã, sasa ninga, d mi n wa segd n zĩnd n gũu ned wall bũmbu. D sã n minim n zãad sɛb d sẽn nan pa karem wall d sẽn karem n pa baase, sasa kãense, d tõe n paam n karma baa yaa bilfu. Sẽn na yɩl n paamd n dɩt seb-paalã fãa yõodo, neb kẽer sã n wa wẽnd mobill wall b kẽnda, b kelgda sõssã b sẽn karem n dɩk kasɛt rãmb zutã. Tʋm-tʋmdã maanda vaeesg wʋsg n yaoond n gʋlsd a sɛbã, sẽn na yɩl tɩ d wʋmd Wẽnnaam goamã võore. La a sẽn gʋlsd-b to-to wã kɩtame tɩ b karengã be yamleoogo, tɩ baa neb nins sẽn pa mi kareng sõma wã tõe n karem-ba.—Hab. 2:2.

16. D sã n gʋlsd sogsg nins d sẽn sokd d mens d karengã sasa wã, wãn to la tõe n naf-do?

16 Bʋgsd-y y sẽn karemdã zugu. Y sã n wa karemd Biiblã wall tʋm-tʋmdã sɛbã, bɩ y rɩkd sẽk n bʋgsd y sẽn karemdã zugu. Y sã n wa karemd sõsga, n maag y yĩng n gũusd a tagsa wã sẽn pʋgd taab to-to wã, y tõe n wa sokda y meng sogsgo. Sã n yaa rẽ bɩ y gʋlsd-ba, n wa baoob b leoorã. Naoor wʋsgo, yaa d sã n wa baood n na n wʋm bũmb võor sẽn tagme, la d bãngrã paasda. Bãngr ning d sẽn paamdã lebgda d paoongo, n tõe n naf-d sasa buud toor-toore.—Mat. 13:52.

17. Yãmb maanda wãn n zãmsd Biiblã y ye wall ne y zakã rãmba?

17 Yãk-y daar y zak pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã yĩnga. Siglgã taoor-lʋɩtb Sull sagla d fãa tɩ d yãk zaabr a ye wall sasa a to semennã pʋgẽ, n zãmsd Biiblã d ye wall ne d zakã rãmba. B sẽn kɩt tɩ d tigimd taab tigimsã pʋsẽ naoor a yiib semen fãa masã wã, kɩtame tɩ d tõe n tũ sagl-kãngã. Yãmb zakã pʋgẽ zaabr Biibl zãmsg sasa, seb-bʋs la y zãmsda? Kẽer karemda Biiblã, n maand vaeesg vɛrse nins võor b sẽn pa wʋmdã zutu, la b gʋlsd b sẽn wʋmã b Biibl dãmbã pʋsẽ koɛɛg-koɛɛga. Zags wʋsg neb rɩkda sẽk n get b sẽn tõe n tũ sõssã sagls to-to. Zak-soben dãmb sãnda me tũusda sõss sẽn zems ne b zakã neb yɛla, pa rẽ bɩ b vaeesd sõss wall sogsg toor-toore, b zagsã neb sẽn tʋlg tɩ b vaeese. Y sã n maand woto, yaa vẽeneg tɩ y na n wa yãa sõss a taab me sẽn tõe n naf-yã. *

18. Bõe yĩng tɩ d pa segd n bas Wẽnnaam yel-zulumsã vaeesgo?

18 A Zezi ra yeelame tɩ vʋʋsem sõngã na n yɩɩ sõngda. Woto yĩnga, d pa segd n bas Wẽnnaam yel-zulumsã vaeesg ye. Bala b naaga ‘Wẽnnaam bãngrã’ yõod sẽn ka to, tɩ b sagend tõnd tɩ d baoã pʋgẽ. (Karm-y Yelbũn 2:1-5.) Wẽnnaam yel-zulumsã vaeesg sõngd-d lame tɩ d bãngd ‘bũmb nins Wẽnnaam sẽn segl neb nins sẽn nong-a wã yĩngã’ neere. D sã n maood n dat n wʋm a Zeova goamã võor sõma, a vʋʋsem sõngã na n sõng-d lame. Bala, vʋʋsem sõngã ‘feesda bũmb fãa, baa Wẽnnaam yel-zulumsã.’—1 Kor. 2:9, 10.

[Tẽngr note]

^ sull 17 Ges-y yʋʋmd 2008 zĩ-likr kiuugã Rĩungã Tʋʋmd neng a 8 wã.

Y na n leokame tɩ bõe?

• Yɛl a yiib bʋs la vʋʋsem sõngã maand n sõngd tõnd tɩ d feesd Wẽnnaam yel-zulumsã?

• Pipi kiris-nebã wakatẽ, yɩɩ ne ãnd dãmb maasem la vʋʋsem sõngã vẽneg Wẽnnaam yel-zulumsã?

• Rũndã-rũndã, wãn to la vʋʋsem sõngã sõngd tõnd tɩ d wʋmd Wẽnnaam yel-zulumsã võore?

• Bõe la y tõe n maan n paam tɩ vʋʋsem sõngã sõng-y tɩ y wʋm Wẽnnaam yel-zulumsã võore?

[Zãmsgã sogsgã]

[Zĩ-gũbri, seb-neng 30]

 Vʋʋsem sõngã sẽn sõng to-to tɩ b bãng wẽnd-doogã sẽn makd bũmb ningã

Pipi kiris-nebã wakatẽ, Wẽnnaam vẽneg-b lame tɩ b bãng a yel-zulumsã kẽere. Wala makre, a kɩtame tɩ b bãng pĩnd sɛk-roogã, la wẽnd-doogã b sẽn da wa n me wã sẽn da makd bõn-kãseng ningã. A Poll goma bõn-kãng yelle, n bool-a tɩ “sɛk-roog meng [a Zeova] sẽn tilgi, la ka ninsaal ye.” (Heb. 8:2) Pa roog sɩd-sɩd ye. Yaa bũmb nins fãa Wẽnnaam sẽn maane, tɩ ne a Zezi Kirist maoongã la maan-kʋʋr tʋʋmd ning a sẽn tʋmdã maasem, tõnd tõe n tũ yẽ a Wẽnnaamã.

Yaa yʋʋmd 29 soabã pʋgẽ, la a Zeova tilg “sɛk-roog” ning yell a Poll sẽn goma. Yɩɩ wakat ning a Zezi sẽn deeg lisgu, t’a Zeova yãk-a t’a na n wa kõ a vɩɩmã tɩ yɩ maoong sẽn zems zãngã. (Heb. 10:5-10) A Zezi sẽn ki n lebg n vʋʋgã poore, a kẽe zĩ-sõng n yɩɩdã sẽn da makd bũmb ningã pʋgẽ, rat n yeel t’a kẽnga saasẽ n tɩ wilg a maoongã yõod “Wẽnnaam taoore.”—Heb. 9:11, 12, 24.

Tʋm-tʋmd a Poll wa n goma kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã me yelle, n yeel tɩ b met-b lame tɩ b “lebgd ro-sõng” a Zeova yĩnga. (Ef. 2:20-22) La rẽ yĩnga, ro-kãngã ne a sẽn bool a soab Hebre rãmbã lɛtrã pʋgẽ tɩ “sɛk-roog mengã” yaa a yembr bɩ? Hal sẽn kaoose, a Zeova nin-buiidã ra tẽedame tɩ ro-kãensã b yiibã makda bõn-yɛnga. B ra tagsdame tɩ kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeeb n ket tẽngã zugã paamda manegre, n na n wa tɩ yɩ a Zeova saasẽ pʋʋsg roogã “kuga.”—1 Pɩɛ. 2:5.

La yʋʋmd 1971 soabã sẽnese, Siglgã taoor-lʋɩtb Sullã bãngame t’a Poll sẽn gomd wẽnd-doog ning yell Efɛɛz rãmb lɛtrã pʋgẽ wã ne a sẽn bool a soab t’a Zeova “sɛk-roog mengã” pa a yembr ye. Sã n mikame tɩ yaa kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã n da na n wa tɩ naag taab saasẽ n yɩ “sɛk-roog mengã,” ra na n yɩɩ tɩlae tɩ b gũ “Zusoabã waoong wakat” n yaool n me ro-kãnga. Bala, yaa wakat kãng la b vʋʋgrã sɩng-yã. (1 Tes. 4:15-17) La a Poll sẽn wa n gomd sɛk-roogã yellã, a yeela woto: ‘Bõn-kãng makda wakat sẽn be masã.’—Heb. 9:9.

D sã n maag d yĩng n mak gom-kãensã ne vɛrse rãmb a taab goma, d yãta vẽeneg tɩ saasẽ “sɛk-roog mengã” pa bũmb b sẽn nan mete, la tɩ b pa manegd kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã wa “kug” tẽng zug ka, n na n wa tɩ tall-b n me ro-kãng ye. D pʋd n na n mikame tɩ sẽn paam-b zaeebã bee “sɛk-roog mengã” samandẽ, la tɩ b be a zĩ-sõngã pʋgẽ n maand Wẽnnaam daabã, la b pẽgd-a daar fãa tɩ yaa wa b sẽn kõt-a maando.—Heb. 13:15.

[Foto, seb-​neng 31]

Bõe la d tõe n maan n wʋm Wẽnnaam yel-zulumsã võor n paase?